‘emme, täna on hea päev ja supp on ka hea. ainult ilm on selline pilves’
kuldse supi päev
Silt: heietused
poeketid põhjatallinnas
näed siis, umbes kuuajase vahega on Põhja-Tallinna jõudnud veel kahe poeketi ‘esindused’.
ca kuu aega tagasi avati Kopli tänaval Maxima ja nüüd siis on Kari tänava aadressiga ühes hoovis avatud Grossi pood. kusjuures kui esimese kohta oli mingeid reklaame ja juttu, siis Grossi poest poleks ma midagi teadnud, kui poleks tööl mingis lehes tillukest nupukest näinud. täna siis üle mitme aja ‘kodu’-Selverisse jalutades tegin väikese ringi ja nägin, et ongi pood.
niisiis on meil Põhja-Tallinnas juba kohutav kauplusekettide kontsentratsioon: esindatud on Rimi (üks kodupood), Selver (1 väike Sõle Selver), Säästumarket (nendega on kuidagi liialdatud, lausa 2tk on), Maxima ja Grossi pood. lisanduvad väikepoed, sest ilmselgelt on kohalikele massidele nendest suuretest poodidest vähe. Minsk söödi küll Sleveri poolt välja 🙁 sest noh, Selveri ehk ühe ketipoe teke oli siia kanti ilmne liig. mis sellest, et see on imeväike, väikese valikuga ja absoluutselt alati rahvast täis.
vahel mõtlen, et kui juba ketid siia tulevad, sisi tehku mingi normaalne suur pood nt endise Keraamikatehase territooriumile. samas, see sööks kindlasti välja Rahu poe ja veel mõnegi kohaliku väikepoe – kuhu erinevalt ketipoodidest julgen ma oma lapse ka üksi saata.
juustuhala
tänane Saaremaa LPT Hollandi leibjuust on päris hea jälle. augud on üsna ümarad ja maitse pole liiga happeline. ka on lõigatav.
erinevalt enamikest kodumaistest juustudest.
mina ei tea, mis nende juustudega õieti juhtunud on. olid ju ometi meil ka saada korralikud ja erineva maitsega kõvad ja pehmed juustud? nüüd on kodumaine juust enamasti pehme ebamäärase maitse ja mittevalmis aukudega käkk. vabandust, aga ma ei oska teistmoodi nimetada. ma vahel ikka ostan mingeid suvalisi asju ka, et taaskord pettuda. ka seesama saarlaste Hollandi leiva kvaliteet on kõikuma hakanud ja ma uurin enne pakendi korvi poetamist seda päris pikalt.
jah, ma olen kuulnud neid jutte piimatöösuste poolt, et tooraine pole enam sama mis enne. aga ma ei olegi päriselt aru saanud, et mis siis nii erinev on. ja et miks siis ikkagi just meil on probleemid? et mismoodi näiteks Rootsi ja Saksa ja Soome juustutööstuste tooraine on parem?
ma tõesti ei tea seda ja ehk keegi oskab mulle täpsemalt ära rääkida?
muide, ka kõige parema maitsega sai poes ei ole kahjuks Eesti oma. jah, teda müüakse Eesti firma kaudu, aga päritolumaa on Läti. kuid see on ainus sai, millel on normaalse saia maitse ja mis ei pudise laiali (ma ei räägi väiketööstuste saiadest, mille konsistents on suurte firmade saiade omast nagunii parem; aga noid saiu reeglina hüper-supermarketitest ei leia ka).
lihasegadus
ma olin täiesti kindel, et see ribi sügavkülmas on lammas. panin koos lambajalgadega ahju ning küpsetasin ära ja sööma hakates selgus, et kits. kusjuures sulanuna vaatasin küll, et kont siuke veider, aga kuna tegemist palju, siis ei mõlenud eriti.
ah, vahet pole 🙂
ära söödi nagunii.
ehk et ikka tuleb alati peale kirjutada, mis kus on.
lambalihastaap
seekordne lambajagamine on siis tehtud. täitsa päevatöö. nelja looma jagu läks loosi.
aga tulemuseks on tänulikud inimesed 🙂
natuke raskem on nendega, kes üldse ei pinguta, et järgi tulla. nagu ma elaksin jahutuskambris. noh, okei, mõnel vahel juhtub – aga mõni ei jõua regulaarselt ise järgi. ma pean midagi välja mõtlema. ega mul omal trammiga linna vedada pole ka mingi fun.
seekord sai kenasti plovimaterjali ka, polnud mingid hirmnoored loomad 🙂
ostja põlgab lambaliha?
.. kirjtuatakse tänases Päevalehes.
mul jääb üle ainult nõustuda kommenteerijatega.
btw, kes on lambalihahuvilised, saatke või jätke mulle oma mail, ma vahel suudan organiseerida ka mõne lambarümba. juunis on jälle lootust..
või kui keegi pakub lammast, siis võib ka info jätta 🙂
aeg,on aeg
Turul on mitmeid aegu ja turg kajastab looduses ning kaubanduses toimuvat.
Kala puhul tuleb öelda, et on värske siia aeg ja see tähendab hõrgutisi soolasiiast. Kohe tuleb peale linaski varasuvine aeg, Hiiumaal ka tuulekala aeg, ärge maha magage.
Peenralt või rõdupotist on võrsunud juba koriander ehk selle üks alamliike Eestis – kinza. Küprose salat on teretulnud, sest lühikest aiakurki saab juba.
Tomatiga on kehvasti, sest on nn. üleminekuaeg: hääd odavat kodumaist ei ole ja hää välismaine (kobartomat,mis maavitsalise järgi ka lõhnab ja maitseb) maksab turul 45 eeku kilo!!!!??
Kel keskhilist sparglit, lõikab sparglivõsud ja jätab kolmandiku peenrale, et oleks järgmisel aastal ka rohkelt võtta.
Ühesõnaga on k’tte jõudnud varasuvine armastuse aeg. Armastust nõuab hing, kogu olemine, tärkav suvi, armastust nõuab aed, mees, naine ja lapsed ka nõuavad. Köök võiksolla armastuse sepapada.
tervitelles
Volks
koka käed
Volksu käed, mis meile siia ka retsepte kribavad 🙂
mais, värske
värskete maisitõlvikute valminine turgudel on kunst, mida ma veel kuigi perfektselt ei valda. sest hooaeg on nii lühike!
kui väljaulatuvad niidid on pruunikad, siis ei hakka ma isegi pealmisi lehti välja koukima. vaatan neid, milledel on ikkagi sellised värsked. ja siis kisun lehti lahti ja vaatan, mis näoga see tõlvik õieti on. müüjaid usaldada ei tasu (ühtegi tuttavat maisimüüjat mul pole). pruune niite ka mitte – kord elus olen ostnud, kogu mais oli selline pruunikas ja tuim, ma isegi ei kujuta ette, mis seisund see tal oli.
aga natuke urkimist tasub vaeva ära, sest kuigi mul korteris grillida maisi ei õnnestu, on keedetud tõlvikute söömine meie peres vägagi hinantud tegevus. ja praegu on ainus aeg, mil värsket maisi normaalse hinnaga saada on 🙂
Peipsi kala päev
ma pole kunagi arvanud, et mina ja värske puhastamata kala sobivad kokku.
aga mõnikord on see paratamatus. näiteks kui õnnestub Peipsi äärest saada värsket kala. sellise Hästi Värsket Peipsi järve kala, mitte mingit x-päeva seisnud punaste silmadega kala hingehinnaga.
kohaga läks üsna lihtsalt. pool elamist on küll soomuseid täis, aga ma olen suure osa juba ära ka koristanud. kala ise läheb ahju, seega pääsesin fileerimisest.
suure haugiga oli keerulisem. soomuseid ei pidanud ära rookima, küll aga oli plaan see külma panna – no ei jõua paari päevaga ära süüa 5kg kala, peab ju mingi valiku tegema. nii et külma läheb ikka haug, mitte koha. nojah, tähendab, fileerida.
konsulteerisin paari raamatuga ja võtsin asja ette. igatahes mari on ühes kausis ja ootab töötlemist, kuigi ma ei tea millist.
peale teise filee eraldamist oli tunne, et nüüd võiks paar kala veel ära fileerida 🙂
luud-nahad-pea on potis ja saavad kalapuljongiks. eks homme või millaski teen supi ka peale.