avokaado-kanasalat

midagi kerget, lihtsat ja mõnusat, et Meisterkokka ikka vaadata saaks 😉

2 kanafileed
2 küpset avokaadot
peotäis kirsstomateid või 1-2 tavalist tomatit
umbes veerand tšillipipart (tahaks öelda, et jalopenot, aga meil ei saa ju muud kui ainult ebamäärast ‘tšilli’pipart)
veerand sibulat
pisem peotäis murulauku
1 küüs küüslauku
ca 3tl laimimahla, ca 3spl head õli, soola, pipart


(aastaaeg on hämar ja pildid kunstvalgusega)

mul muidugi vedas sellega, et Stockmannis oli just küüslaugumarinaadis kanafilee soodushinnaga, see andis ilmselt maitsele palju juurde. kui sellist vedamist ei ole, siis maitsesta ise (võid marineerida, aga kasuta võimalusel siis ka küüslauku ja õli nt) ja küpseta kanafileed kas a) ahjus b) pannil vähese õliga. mina tegin viimast, minu meelest jääb niimoodi mahlasem ja see pealt krõbe on ka hea.
kui ei ole kindel, millal on valmis, siis tee ühe filee sisse väike lõige ja vaata. pannil tehes vajadusel keera kuumus maha ning pane kaas ka peale, siis haudub kenasti pehmeks.
lase kanal jahtuda.

puhasta ja haki avokaado, küpsekana, tomatid, murulauk. sibul ja tšillipipar lõika hästi peenikeseks, soovi korral võid kasutada ka veidi rohkem, kuni pool tšillit. pane kõik kaussi.
sega teises kausis, tassis või väikesed purgis kokku soust. selleks sega laimimahl, õli, sool, pipar ja purustatud küüslauk omavahel ning vala salatile. sega korralikult ja lase natuke maitsestuda.

tulemuseks on parim salat avokaadoga, mida ma elus saanud olen. nämmm..!

pardisalatid ja veidi muud kulinaarset

jajah, mitu salatit. ükspäev tegin ise ja täna sõin kuskil mujal. et ehk see tänane, no ma ei tea. ütleme nii, et oli huvitav, aga hinna-kvaliteedi suhe ei olnud kohe üldse paigas. selle raha eest oleks võinud kuidagi vingem olla. visuaalselt kusjuures oligi, aga kui vaadata, mida ja kui palju (vähe seal oli).. äh, olgu siis. piisava hulga saiaga sai kõhu täis 😛

juustupoes oli ka täna palju rahvast. ma küll ajasin lausa juustunoa maha, aga ikka ei olnud aega neil meile tähelepanu pöörata. jalgu trampima ei hakanud ka. tegelikult on ikka nukker, no ilus ruum see Rotermanni kvartal, aga aatrium on küll üsna välja surnud.

Sadama turg, nämm-nämm (ja nutt rahakotis). basiilikule on rosmariin ka seltsiks nüüd. ‘viige rosmariin suveks õue’, soovitas tädi.. no pekki, ma ei saa selleks suveks seda õue ju ometi!
trammist väljudes lõin vasaku põlve ära. mõtlesin, et ah, mis seal ikka, aga täitsa valutab. eks värvub siniseks ka.

koduse pardisalati retseptipõhi on pärit blogimaailmast, nagu ikka. koguseid ma väga ei passinud, põhjaks on ee.. rooma salati ja frillice segu. ja kuna see pidi lapsele minema õhtusöögi pähe kirja, siis sai pardirasva sees eelnevalt keedetud kartulit ka praetud ja salatile lisatud. värske kurgi jupp sai ära pandud. sibul oli valge (juurdlesin isegi tükk aega porru üle, aga jäi sibul).

vahemerepärased juustu-peekoniampsud

teadagi, ma kolan mööda igasuguseid kokanduslehti (aga mitte kodumaiseid, taas, siinkohal ma ei ole patrioot), eelistades sealhulgas kogumikke-portaale. lisaks saab ideid ka Pinterestist (oeh. veel üks sotsiaalvõrgustik, aga sobivalt visuaalne). ja viimasest kohast ma selle idee näpsasingi. omade kohandustega, nagu ikka.
samas on see hea lihtne asi teha, aga sobib vabalt ka pidulauale.

2 Mantinga lehttaignalehte (aga võib kasutada ka muud lehttainast muidugi; lihtsalt meie kaheliikmelisele perele on need lehed kõige mugavamad kasutada, saab jaokaupa välja võtta)
4tl toorjuustu
60-80g toorsuitsupeekonit
100g riivitud mozzarellat (mingi pitsariiv käib kah)
6 kirsstomatit
pitsaürte, basiilikulehti

võta lehttaignalehed vastavalt õpetusele sulama.
lõika toorsuitsupeekon ribadeks ja kuumuta pannil madalal kuumusel umbes 10 minutit, vahepeal segades. pane ahi sooja 190 kraadi peale.
lõika lehttaignalehed pooleks, et saad neli ruudukest ning aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. määri igale ruudukesele 1tl toorjuustu, juustule poeta peekonitükid. lõika kirsstomatid pooleks ja pane igale ruudukesele kolm tomatipoolikut. raputa üle pitsamaitseaine ning mozzarellaga ja poeta peale üks-kaks basiilikulehte.
aseta ahju ja küpseta ca 17 minutit. kui siis on taigen veel hele, tõsta temperatuuri kuni 210ni ja küpseta veel mõni minut.
serveerimisel lisa mõni värske basiilikuleht.

suupisteampse saab ka teha, siis tuleb lõigata pisemad ruudukesed (sellest Mantinga taignalehest nt 8tk) ja igale ruudule arvestada pool tomatit.
peekoni võib ära jätta või panna rohkem ja suurema tükina.
ja üldse võib seda oma tuju ja soovi järgi modifitseerida.

nämm!

iga päev on salatipäev

ma pole sellist massi KMA-s veel näinudki. täiesti hullumeelne. kusjuures kui 20-minutilise järjekorra järel pilt tehtud sai, läks oluliselt kiiremini. nojah, eelnevalt suutsin lapsele mingi startreki soengu pähe lõigata, umbes. kogemata. vähemalt on ta blond.

kui ma (külmikus olevat külma kana silmas pidades) oma järeltulijalt küsisin, kas õhtusöögiks mingi salatiline kanaga sobib, oli ta rõõmuga nõus. ma räägin, kui ma keedan meile toidu juurde rohkem kui kaks kartulit (st üks kummalegi), siis kõik, mis on üle, jääbki tavaliselt järgi. ehk siis igasugune kartul, riis, makaron jms on meie jaoks nö täiteaine. olgu, erandina, makaronid ketšupi ja juustuga on lapse jaoks ka täistoit muidugi 😛
aga nii üldiselt pigem olgugi liha-kala kõrvale mingi muu aedviljaline, salati, woki, hautisena. no ja selle liha-kala osa jätan ma oma portsust ka vahel täiega välja.
sööklamoodi söögikohtades, kus ikka lajatatakse pool taldrikutäit kartulit, üritan ma ka alati õigel ajal sõna sekka öelda, mille peale mind reeglina suhteliselt veidra näoga jõllitatakse. no aga ma ei saa, peale kartulisöömist on jõle raske tunne kõhus ikka.

igatahes-igatahes. tomatid jätsin omale söömiseks, sest selle koha pealt on meil väike eriarvamus. aga mulle see sobib muidugi 😉
jääsalat, hiina kapsas, porru, värske kurk, avokaado, redis, viinamari. kanatükid pannil õlis kuumaks, sool, pipar. soustiks õli, äädikas (vähe, enamik salatikastmeid väljaspool kodu on mu jaoks liiga happelised, suhu jääbki lõpuks ainult hapu maik), majonees, rõõsk koor, küüslauk, kuivatatud tomatihelbed, sool, petersellilehed, suhkur.

P.S. päris iga päev ei ole kindlasti salatipäev.

õhtuks väike salat

kui teha kahele inimesele värsket salatit, siis tavaliselt on mul põhjaks ainult ühte liiki roheline. no mitut osta on kallis ja koguseliselt palju, need valmis salatipõhjad on veel kallimad ja kuivavõitu (no päevi varem hakitud ja pakitud). ei see ma läbi internetita – nii lihtsa asja peale ju, et hakkida natuke tavalist peakapsast, riivida porgandit ja siis lisada maitse järgi ühte sorti salatit (olgu selleks spinat, jääsalat, rucola vms), ometi ise ei tule 😛 aga igatahes saab sellest päris hea salatipõhja.
no ja peale võib siis kuhjata kõike, mis meeldib. hetkel on värsket kurki, tomatit, paprikat, keedumuna, juustu, konservmaisi. rantšo-stiilis kaste on ka, minu harjumuspärasest hapukoore-majoneesikastmest erineb see peamiselt küüslaugusisaldusega, samuti pole tilli, vaid petersell. ja natuke vürtsikat kastet ka.
meesisik tahab tõsisemat süüa, minu portsul peekonit ei ole.
piisab sellest nüüd retseptiks?

bulgurisalat kana ja rosinatega

niisiis, paar nädalat tagasi oli see, kui kirjutasin, et ostsin Sadama turult igasugu veidraid asju, sealhulgas ka bulgurit. ega ma ostes üldse ei mõelnud, mis sellega teha. aga peab ju ikka järgi proovima. nojah, google ette ja otsima. tüüpiliselt minu puhul ei otsi ma miskipärast väga eesti keeles. igatahes, lugesin retsepte, keerutasin mõtteid, tegin valmis ja täiustasin veel. eks natuke täpsustan retseptis ka.
ahjaa, ma ei osanud seda kuidagi väga normaalselt pildistada ka, siuke pudipilt on.

250ml bulgurit
500ml vett
0,5tl soola
1tl sidrunimahla
250-300g kirsstomateid
300g värsket kurki
1 pisike (punane) sibul
2 küpsetatud kanafileed (kui on toored, siis viska ahjust või pannilt läbi enne)
100g fetat (soovi korral)
ca 20 suurt (kalamata) oliivi
peotäis rosinaid
2spl hakitud lehtpeterselli
1spl hakitud basiilikut
3tl sidrunimahla
4spl head (oliiv)õli
maitse järgi soola, värskelt jahvatatud pipart

bulguri keetmiseks on mitu versiooni, osad ei eeldagi keetmist. ma siiski keetsin. ehk siis, pane potti bulgur, 0,5tl soola, 1tl sidrunimahla ja vesi ning lase keema, vahepeal segades. kui on keema tõusnud, sega veel, võta tulelt ja jäta seisma ca veerandtunniks või kuni vesi on sisse tõmbunud. seejärel lase jahtuda.
tomatid lõika sõltuvalt suurusest pooleks kuni kaheksaks, kurk tükelda kuubikuteks. sibul haki peeneks. loputa rosinad läbi ja nõruta. kana haki samuti mõnusateks salatitükkideks ja kui kasutad fetat ka (ma ise jätan järgmine kord ilmselt välja), siis see samuti. oliivid lõika seibideks. kuhja kõik ühte suurde kaussi.
kui bulgur on jahtunud, siis kalla see ülejäänud salatiainetele, lisa hakitud maitseroheline.
sidrunimahl, õli, sool ja pipar sega eraldi anumas ning vala kõige peale. sega ning lase ca pooltund maitsestuda.

üldiselt ma usun, et seda võib väga edukalt ka kuskusist teha.

sadama turust inspireeritud salat

tegelikult sirvisin eile õhtul miskipärast hunnikut (ingliskeelseid) toidublogisid. ega seal ei olnudki salatid just ülekaalus, aga aastaaeg on selline, et torkavad silma. sest kui on kodused köögiviljad käes, on salati maitse ka teine kui talvisel.
nii et üldiselt võiks öelda, et tegu on salatitest inspireeritud salatiga. aga kuna siin sees on hulk häid asju, mis on pärit Sadama turult; ning ülejäänuid saab sealt ka, siis olgu seekord nii 🙂 panen kirja ka, kelle käest seal midagi saab.
kogus on seekord ühele, selline päris korralik kõhutäis. aga võib teha ka rohkem ja kaussi ja siis tõsta.

mõni leht jääsalatit (Uus-Kongo)
värske lühike kurk (Pekero)
suurem tomat või peotäis kirsstomateid (Pekero)
väiksem sibul (Pekero; punane sibul on muidugi parem, aga kõlbab ka tavaline)
viil arbuusi
keedetud kanamuna või 2-3 keedetud vutimuna (Pekero; vutimuna on loomulikult parem, aga seda mul lihtsalt ei olnud hetkel)
2 viilu sinki (Vana-Torokse)
mõned lehed värsket basiilikut (Uus-Kongo)
värskelt jahvatatud pipart

vinegrett-kastmeks:
1tl sidrunimahla
ca 1,5spl head õli (otsi nt papa Joe juurest)
0,5tl suhkrut
maitse järgi soola
0,5tl kanget sinepit
veidi jahvatatud valget pipart

singiviilud lõika ribadeks ja prae keskmisel kuumusel pannil mõlemalt poolt. hädapärast kõlbab ka poe toorsuitsupeekon ilmselt, aga sellele maasuitsuomale ei saa vastu. soovitan võtta kas kaelakarbonaadi või suitsuribi; seljakarbonaad on natuke kuiv praadimiseks.
kuni sink pannil on, rebi salat tükkideks taldriku põhja. lõika kurk pikuti veeranditeks ja seejärel viiluta (mitte liiga õhukeselt!). suur tomat lõika samuti ühtepidi veeranditeks ja siis viiluta, kirsstomatid poolita või lõika veeranditeks. arbuusiviil haki kuubikuteks, eemalda seemned. sibul samuti: sõltuvalt suurusest pikuti veeranditeks või pooleks ning seejärel lõika kenad viilud.
(vaikselt ütlen siikohal ära ka, et kurgid-tomatid-sibulad on mul emme käest, aga Sadama turul on täiesti hea kraam ikkagi olemas)
aseta koostisained salatipadjale (võid kasutada ka muid salateid sinna sisse muidugi; tammelehte, rooma salatit jms).

vinegretiained vala mõnda pisikesse korralikult suletavasse purki ning loksuta tugevalt, kuni ained on seganunenud. vala salatile. lisa purustatud pipart.

vutimunad poolita, kanamunad viiluta ning pane salati peale. lisa kuhjana nüüdeks kenasti praetud sink.
kaunista-maitsesta basiilikulehtedega.

munasalat külmsuitsulõhega

see on üks neid roogasid, mida ma olen varem ka teinud, aga pole kena pilti suutnud teha. seekord vist õnnestus.
üksinda kodus olles toitun ma meelsasti igasugustest salatitest. lapsele peab korralikumat süüa tegema, aga omal on täitsa ükskõik. selline röstsaia-salat on näiteks väga hea õhtusöök.
ja nagu ikka, algne idee on kusagilt mitte-eestikeelsest internetist. ma polegi uurinud, äkki on kusagil eesti kohtades ka midagi sellist olemas.

4 keedetud muna
120g suitsulõhet
0,5 väikest sibulat (maitse järgi võib ka natuke rohkem panna)
50ml kappareid
4spl oliivõli (olen kasutanud külmpressi ja tavalise segu)
0,5spl sidrunimahla (umbes, ma tegelikult ei mõõda seda kogust, nagu ka mitte õli oma)
hakitud tilli
jahvatatud meresoola, jahvatatud valget pipart

haki kõvakskeedetud munad ja lõhe. mina isiklikult ei purusta mune kahvliga, kes on harjunud seda tegema, siis selle salati puhul tuleb kindlasti kuubikud teha. haki sibul hästi peeneks ja lisa munale-lõhele, samuti kapparid (neid ei pea hakkima :P) ja till.
sega eraldi kokku õli, sidrunimahl, maitse järgi sool ja pipar ning kalla salatile (mina kasutan mingit väikest kaanega purki, milles kõik segi loksutan). sega salat hoolikalt läbi ja lase nii umbes pooltund jahedas tõmmata. kohe peale segamist võib maitsta ja vajadusel lisada soola-pipart.
kes kappareid kohe üldse ei taha, võib need välja jätta.

sobib nii rohelisele salatipadjale kui, nagu juba mainitud, röstsaiale.

cheddar fries

cheddar fries @Snuffers, Dallas, TX

ma ei olnud siinsetes ameerika söögikohtades kunagi cheddar fries’itele tähelepanu pööranud. ameerika reisil aga söödeti mulle need Snuffersis ette ja raske oli pidama saada.
ehk siis nimesti aru saada: friikartulid cheddar-juustuga, peekon ja roheline sibul kuuluvad ka sinna juurde, jalopenod on lõunaosariikide täiendus.
meil leiab neid nt Babybackist ja Mackist ka, aga ühes olid valed kartulid ja teises vähe juustu, vähemalt siis, kui mina proovisin. või midagi sellist, ma ei pruugi detaile täpselt mäletada.

igatahes otsustasin, et teen ise, sest tegu on ju väga lihtsa asjaga. jah, juba teadsin, et üks trikk on kartulid ja teine asi on cheddar. see maailmas muidu väga levinud juust on eestis selline, mida naljalt ei leia. ma muidugi ei tea nüüd, mul on tunne, et vahepeal oli seda selle nn viilujuustuna saada. kuna ma tavaliselt neid ei osta, siis hetkel ei tea – aga asun otsima. sest see valge cheddar, mida tükikaupa mõne poe juustuletist osta saab, ei ole päris see.
aga olgu, lisan kogused, millest jagus mulle ja lapsele.

400g friikartuleid (sirged ja peenikesed)
friteerimiseks õli
100g toorsuitsupeekonit
150-200g cheddar-juustu
rohelist sibulat

friteeri kartulid vastavalt juhendile pakil. õlis frititult on tulemus parem kui ahjufriikatega.
toorsuituspeekon tükelda ja prae pannil krõbedaks. juust riivi jämeda riiviga.
aseta friikad väikesesse ahjuvormi vm kuumakindlale alusele, raputa natuke riivjuustu (kuni pool kogusest) vahele, pisut soola võib ka lisada. kalla peale ülejäänud riivjuust ja kata peekonitükkidega (ma tegin seekord küll vastupidi) ning aseta ahju, grillrežiimile. ca 210-220 kraadi juures kuumuta ca 3 minutit.
võta välja, garneeri rohelise sibulaga ning soovi korral lisa jalopeno-tükke.

cheddar fries @pilleriin

poeg tegi ampsamist

mu laps vahib usinasti Meisterkokkade saadet, eks ma siis kõrval natuke räägin ka asju juurde – mida oskan. muuhulgas sai arutatud ka seda, et on asju, mida ta võiks ise ka teha juba. no selleks saigi ju see laste kokaraamat välja otsitud.
igatahes ta siis sirvis seda ja leidis, et alustuseks on lahe teha tikusuupisteid. mis seal ikka, natuke mõtlemist, et mis siis tiku otsa panna võiks, natuke assisteerimist ja oligi värske värvikas suupistetaldrik varsti hakkamas.
ma tean jah, et mõni tema vanuses teeb juba väga palju ja erinevaid toite, aga ma ise ka ei teinud. küll ta jõuab veel.

üldse, tänase ilmaga oleks tahtnud linnast välja. noh, park ajas asja ära 😛