ouch!

hommikud ei tohi algada peavaluga.
eilne seelikõmblemise-üritus kukkus ka läbi, tehnilistel põhjustel (aitäh, et püüdsid aidata, CV!). ilmselt seon selle kanga lihtsalt endale ümber, mul (ega ka kellelgi teisel) pole enam aega ennast sellest kangast läbi süüa.

hommik

õhtu kujunes ootamatult hästi. nii hästi, kui oludes võimalik. uinumine oli kiire ja mõnus.
hommikul meenus eilelõunane lubadus, üks asi, mille lubasin veel eilse kuupäevaga ära teha. ja ei teinud. maigaad! ma ei salli, kui ma ei suuda oma lubadusi pidada. aga see lihtsalt jooksis peast välja ja kõik. oh, prioriteedid olid mujal..
iseendast, arvestades kui kaua see asi on teiselt poolt veninud, ei muuda paar päeva muidugi midagi – aga ma lubasin ju!
nii et läpakas tööle kaasa ja seal vajalik asi ära nokkida. loodan, et päeval on seda aega.
õhtul pean ma olema umbes kolmes kohas korraga.

kes õmbleks?

.. mulle reede lõunaks tagasihoidliku tasu eest lihtsa seelikujupi ja lihtsa topi (satäänist) valmis? kangad on olemas. võiksid olla veidi efektsed (vaja on ühekordseks lavalkandmiseks.. kuigi samas, kena kui saaks hiljem ka kanda). oleks mul mingi topi lõigegi, stiilis millist ma tahan.. aga ei ole sellist..
okei, isegi aint topi õmblemine oleks abiks, selle alumise poolega saan heal juhul ise ka hakkama..
:$
juhul, kui on keegi hea inimene, siis kontakt on lehe allservas või võib ka kommentaaridesse jätta..

mul ei ole nagu unevõlga, aga
ma tahaksin magada magada magada magada
ja ühel päeval ärgata päikselisse maailma

une näod, seeria xy

ma mäletan tänasest ööst paari katkendit, mõlemad üsna rahutukstegevad.
üks oli see, kus ma olin mingi põhjusel saatnud poisi oma vanemate juurde, üksi. õnneks elasid nad unenäos oluliselt lähemal kui tegelikult. igal juhul oli poiss mingi aja ära olnud, kui mul tuli pähe, et kuidas ta küll hakkama saab ja ma läksin paanikas teda otsima. ta oli umbes naabertänavas, õnnetu ja eksinud näoga, haarasin ta kõvasti sülle ja tassisin koju, teda kõvasti enda vastu surudes. miskipärast oli samal ajal mingi sõber külas, kes tegi meile teed pealegi.
see lõppes hästi. ja mul on hea meel. selle une lõpp oli mõnus ja soe.
teises unenäos sõitsime mingi pundiga rongiga, elektrirongiga, ma ei mäleta, kus me pidime minema.igal juhul pidime kusagil ümber istuma. igal juhul jäi meie peatusele eelnev peatus vahele, lihtsalt teatati, et järgmine on see peatus, kus meie peame maha minema. keegi teadis rongis rääkida, et seega on selles ühes peatuses jälle salakütid ja rong põrutab sealt mööda seepärast. ja me pidime rongis istuma nii, et meid akendest näha pole. uudishimu oli suur ja kusagilt põõsaste tagant oli mingit lõket näha.
järgmises peatuses läksime maha ja ma läksin ühe sõbrannaga miskipärast jaamahoonesse. korraga hakkas õues mingi lärm ja jaamatöötajad, kaks tädi, hakkasid oma taharuumi minema, panid kõik nagu kinni, näha et mingi harjund käitumine. meile ütlesid, et oh, kütid tulevad ikka. mingi umbes siuke värk vist, et ei taha vahele jääda ja üsna karmid tüübid. igal juhul lunisime, et kas meie saame ka nende taharuumi ja miskipärast jäid nad üsna kohe nõusse.
läksime siis sinna sisse, võtsime pealisriided seljast ja tegime üldse näo, et me ei tea rongist midagi ja oleme siin tunde juba. sõbranna läks veel voodile pikali, mina otsisin mingi raamatu kätte.
ma ei tea, mis õues sai, igatahes tüübid tulid ette ruumi, meie pabistasime, tulid taha ka vaatama. tädid rääkisid, et sugulased ja üks tüdruk veidi tõbine ka. tüübis ei tundnud üldse rahule jäävat, neil olid relvad käes ja ma olin üsna paanikas. sõbranna tõmbas tekki tugevamalt ümber ja
siis oli äratus.
loomulikult ebamäärase ärevustundega.

Shelter

I was born in the city
There’s no flies on me
Life can’t deliver
No surprise to me
Got a head full of trouble
The world’s weight on my back
I’m a fighter
I survive like that
I’m a modern enigma
I am living proof
Cold eyes speaking volumes
Of my troubled youth
I believe in the future
From mistakes I have grown
Leaving the shadows
Which were once my home
Need your hand to help me over
Need your shoulder
Need your light to bring me closer
To your shelter
Been so long in the bitter
City air I breath
Seen a million believers
Cry in disbelief
I won’t give in to the pressure
Keep my spirit intact
‘Cause I know when I need you
You will watch my back
Need your hand to help me over
Need your shoulder
Need light to bring me closer
To your shelter
Need your hand to help me over
Need your shoulder
Need your light to bring me closer
To your shelter
They can’t take you away from me
When they try it only makes me stronger
Through the dark it’s your light I see
Helping to show me the way
Knowing I’ll be safe in your shelter
Knowing I’ll be safe in your shelter

Brand New Heavies

päevad pole vennad

tuju käib nagu ameerika raudtee. ma ei tea ise ka, kus see viie minuti pärast on. kõik võtab aega. tasakaalu taasleidmine ei ole lihtne. et millal viimati see oligi?
esmaspäeval ees ootav taas tööleminek tundub mingi katsumusena. oleks võimalik, ma ei läheks sinna. hetkel siiski pole eriti valikuid selles osas.