mulle müüdi uude tekkinud koridorilõiku mingi selline pirn lambiga, mis nõudis alaldit või trafot või kuidas seda nimetatakse. igal juhul maksis see junn rohkem kui lamp ja pirn kokku.
esimene (töö)mees ütles mulle, et mingi tavaline pirn võiks selle jaoks ka panna, siis tegi mingid telefonikõned ja ütles, et ta ikka ei paigalda. teine mees kehitas ka õlgu. et umbes valesti ühendades võib juhtuda ma ei tea mis, aga midagi nad kõik kardavad.
nii need pea nädalajagu on vedelenud, lambiraam laes (no selline uputatav lamp, halogeen, umbes nagu igal pool kontorites on).
täna hädaldasin fotokanalil, kui seal jutt mingi elektrivärgi peale läks. mehed muidugi õhinas kõik seletamas mulle, mina ei saa mitte midagi aru. kusjuures junni juhis on absoluutselt selline, mis ei aita.
nojah, igal juhul sain lõpuks ikka aru, kuhu lähevad võrgujuhtmed ja kuhu lambi omad.
siis pidin ma juhtme seal tillukesest august kätte saama. see oli augu kohal küll, aga ots ei olnud ju väljas ja ma ei saanud mitte kuidagi aru, kummal pool on ots. tükk aega sikutasin üht- ja teistpidi, kusjuures pirnikinnitamise klamber oli ka pool aega seal ees ja selle teravad otsad torkisid näppe katki. aga siis tuli see mu üllatuseks ära 😛
noh, sain juhtme kätte. siis tuli natuke pikemalt seda valget ümbrist lõhkuda. mingi noaga pusisin. siis selgus, et juhtmete otsi on ka vaja veidi puhastada veel. vaibanoaga tegin. ja üldse on need võrgust tulevad juhtmed mingid jäigad ja vastikud.
siis olid juhtmed puhtad ja kruvisin algul selle pirni külge käiva jupi paika laua peal. no et ei peaks seda lae all tegema. see läks lihtsalt.
aga nende jäikade ja paksude võrgujuhtmete kruvimine oli küll üks paras õnnetus. algul libisesid need lihtsalt alt ära (ja läksid kõveraks ja nende sirgeks saamine ei ole lihtne). siis tulid lihtsalt ära. siis sain külge, panin pirni ka, lülitasin elektri sisse ja vajutasin ettevaatlikult lülitit. töötas, jess!
hakkasin katet peale panema ja juhtmed tulid jälle ära. lisaks see kate ei mahtunud, need jäigad juhtmed lihtsalt tahtisd suuremat auku kui katte sees. ja katte jaoks vajalikke kruvisid ka ei olnud kaasas. mhh.
kruvisin tagasi, võtsin maalriteibi, panin katte peale, proovisin, kas juhtmed on ikka kinni ja teipisin maalriteibiga paika selle katte.
isegi juhtme ja junni sain läbi augu tagasi ja pirni paika ja kinni. ja nüüd töötab.
suur tänu eriti Guidzile, aga ka Myllerile, Urrile ja teistele kaasaelajatele!
koolist koju
laps kodus. tuli küll oma veerand tundi kauem, kui normaalne oleks olnud. telefoni ka ei võtnud – oli kenasti hääletu peal tal.
aga neil oli olnud pinginaabriga niiiiiiii palju rääkida ja siis nad jalutasid hästi aeglaselt ja siis jätsid tükk aega headaega ka. nii et oli pikk koolitee 🙂
lugesin sõnad peale, et telefon kohe klassis tundide lõppedes häälele panna ja kui jääb venima, siis peab helistama.
aga muidu igati tubli ju 🙂
***
‘enesepettus on kõige suurem pettus’.
sellise otsinguga on täna mu lehele juhtutud. ei, mul ei ole seda ühe fraasina kusagil, küll aga on kõik need sõnad ühel katergoorialehel olemas.
mul ei olegi midagi kommentaarida.
esimene päris-koolipäev
RM teatas õhinaga, et koolis on palju lahedam kui lasteaias. miks, sellest ma täpselt aru ei saanudki.
ja seda teatas ka, et pinginaaber läheb üksi koju ja tema tahab ka homme üksi koju. no ma ei tea. tee on ju tegelikult selge. laseks proovida?
aabitsapäev
et astusin ka koolilaste emade ridadesse. praegu veel ei suuda ette kujutada, mis mind ees ootab. ja õuedressid on siiani suurim mure.
tegelikult olen üllatunud, et näiteks kunstitundide jaoks ei ole eraldi klasse. et nendesamade laudade peal tehakse. meil oli ikka täitsa eraldi ruum ja teised lauad. no ei saa ikka tavalisel laual väga hästi nt natüürmorti maalida ju? kuigi nad ehk ei hakka seda kohe tegema ka 😛
ja et, kunstist edasi rääkides, joonistusplokid, aga guai jaoks ei ole see ploki valge paber ju üldse hea?
see tundide algus kell 8 on ikka ka päris kole. ma saan aru, et eluaeg on nii olnud, aga kas peab ikka? juba teiseks tunniks minek oleks normaalne.
aga eks ma saan hakkama.
klassis on 12(!) last. ühelt poolt on kahju, et kunagi poppi kooli pole tungi, teisalt on tore, et klass väike. lapsele on ju niimoodi igal juhul lihtsam. aga ma ei kujuta ette, kas see tuleb kooli asukohast, hr direktorist või millest, et ikkagi nii vähe lapsi.
Vabaduse väljaku aabitsapidu valmistas RM-ile ja tema pinginaabrile igatahes pettumuse. nn seiklusrada oli täispuhutavast batuudist (ja hullu järjekorraga, no see ei üllata), õhupallisaba oli pikem kui mõlemad batuudisabad kokku, laval toimus midagi, mis meie lastega ei haakunud, huvikeskused jms pakkusid maalimist-meisterdamist, mida poisid niimoodi küll seal teha ei viitsi, lisaks olid samuti üsna raskelt ligipääsetavad.
kuigi see oli ju teada, et seal on palju rahvast. ütleks nii, et plats tegelikult ei olnudki puupüsti täis lausa.
ja ega ma ei oska öelda ka, et mis seal siis olema oleks pidanud.
päeva positiivne elamus: käisime pärast pool linna läbi ja tõdesime, et vanalinnas sellist lihtsat kohvikut, kust saab nii soolast kui ka koogitüki, naljalt ei leia, kui Revalid ja Kehrwiederid kõrvale jätta. kõik on mingid restoranid.
ega me pinginaabri emaga eriti kumbki tea ka kohti, ilmselt liikusime valel marsruudil. lõpuks olime Meritoni grupi bistroo-kohvikus Viru väljakul.
ostsime lastele nosimise ette ja jäime ise valima. kuna salati ja sooja toidu hinnavahe oli väike, võtsime sooja toidu. mina võtsin veiseliha hautatud köögiviljaga, teine praad oli nitsel kartulipommidega. mõlema juures oli menüüs, et lisandi ja salatiga.
toodi praed siis lauda (lapsed kadusid siis juba legotama) – minul salatit ei ole, teisel portsul on. viskan veel pilgu menüüle – salat mis salat.
püüdsin kõrvallauda teenindava tüdruku tähelepanu ja küsisin talt, et mismoodi see asi siis on. lubas täpsustada – ja paari minuti pärast oli kokapoiss salatikausi ja vabandusega kohal.
mul omal küll tekkis tunne, et hautatud aedvili loetakse salatiks ja lisandiks korraga (eriti selle aedvilja hulka arvestades), aga ma ei tea seda.
ja isegi, kui oli viga, siis see parandati kiirelt ja kenasti.
aabits on paberis, tunniplaan päevikus, vahetusjalatsid kotis.
edetabelid, seekord koolide
täheldasin, et Eesti Ekspressi koolide edetabeli järgi on mu poja tulevane kool paremal kohal kui Postimehe omas. aga üldiselt olen ma siinkohal täiesti nõus Marju Lauristiniga:
Eliitkooli ei tee heaks mitte niivõrd õpetajate tase, vaid võimalus õpilasi selekteerida. Seepärast on kogu see võidujooks edetabeli-kohtade pärast headele õpetajatele, kes näevad vaeva nn tavakoolide lastega, lihtsalt solvav.
T -4
mulle on see, et RM lähebki kooli, lõpuks ikka täiega pähe jõudnud. et enam ei olegi midagi muud, kui et paari loetud päeva pärast esimene koolipäev ja nii edasi.
täna käisin vaatasin kirjutuslaudasid ja toole, kappi ja madratsit.
esimesi on mingeid normaalseid üsna väike valik. hinnad pole küll üldse normaalsed. kõigepealt kaengi ühe kasutatud laua üle, siis mõtlen edasi. st kui see kõlbab, siis ei mõtle 😛
toole midagi on. lähme ükspäev, RM istub ise peale ja vaatab siis.
kapp tuli pähe veidi hiljem. uues toas on selline meetrilaiune kitsas nurk, kuhu võiks ju panna mingi riidekapi. no ja ongi nii, et ega neid ka väga normaalseid selles laiuses ei ole. et kus siis on riiuleid-sahtleid ka. mõned on. ja see kõige lahedam (ja kallim) ongi vist 0,5cm liiga lai :O ma ei tea kohe, kuidas veel mõõta, et kas ikkamahub. või siis minna kohe mingi odava peale välja?
madratsiga on ka nii, et netis on ju 150cm laiuseid, aga reaalselt mitte väga. ja et olla mahtuvuses kindel, tuleb ikka ilmselt 140nene.
vihikud ja liikuva aabitsa sain täna ostetud. mingit pudi-padi veel. nagu näiteks pikad dressid! kust ostetakse üldse dresse? meie riietuses sellised asjad puuduvad. mingeid pusasid leiab, aga dressipükse sellised koolis õues võimlemiseks?
tore on see, et klass on väike. vist isegi alla 15 lapse. mulle meeldib.
selle kõrval on tõesti ükskõik, et koolide edetabelis see kool väga taga oli.
vastuseks otsingutulemustele
mingid otsitulemused hakkavad viimasel ajal korduma.
näiteks Lüübnitsa sibulalaat.
jah, toimub ka sel aastal, just sel laupäeval, 29.08. ei, kahjuks mina ilmselt ei lähe 🙁
plakati leiab siit.
Meriton spa ujula ei ole ujula. seal pole ühtki täispikka rada. niisama sulberdamiseks kõlbab, kui palju rahvast ei ole. ja nt Rakvere Aqva spa saunad meeldivad mulle ka rohkem. aga samas Meriton sellise kesklinna kohana on kahtlemata täiesti talutav.
Danceacti jazztantsust ei tea ma rohkem midagi, kui et nende trenniajad ei sobi mulle endiselt ja ma ei saa ikka sinna minna. muid kohti pole ka eriti leidnud.
kena päeva!