Tänaõhtune eksprompt-roog.
Vaja:
Sea sisefileed paras tükk
Porrut (pool kuni üks vars)
Küüslauku (3-4 küünt)
Mugulsibulat (1 keskmine)
Soola
Musta pipart
Koriandrit
Valget veini
Malmpott
Pliit
Ahi
Haki sealiha pisikesteks tükkideks ja pane poti põhja praadima. Kui liha on parasjagu pruun ja natuke rasva välja andnud, korja liha potist välja ja pane kõrvale. Kui rasva vähe tuli (sisefilee pole eriti rasvane, võid mõne tükiga ka proovida, mis rohkem välja annab), pane õli juurde ja viska sinna sisse tükeldatud küüslauk, porru ja sibul ning prae need pruuniks.
Kui valmis, laota gemüüse poti põhja laiali ja kata lihatükkidega. Lisa maitseained ja vala kogu tulemus valge veiniga üle, umbes nii palju, et liha kaetud oleks.
Pane kogu roog ahju kaane alla hauduma, mulle tundus et nii kolmveerand tundi 200+ kraadi juures oli paras, aga ma ei vaadanud väga täpselt kella.
Valmis on ta siis, kui liha hakkab suus sulama ja vein on potist enam-vähem otsa saanud.
Viimaseks liigutuseks võib sibula ja liha potis omavahel ilusti ära segada, kui seda juba vahepeal juhtunud ei ole.
Ette kanda heas seltskonnas, kuumalt, keedukartuli ja külma viinaga.
Rubriik: toit
mira? mira!
Minski poest, mis mind ikka aegajalt üllatab (meeldivalt enamjaolt, muide), õnnestus täna leida imepärane valik tooteid Solvex MIRA Frukt nimeliselt Bulgaaria firmalt. hinnadki olid nii 15-30 krooni vahel. peale pikemat kaalumist leti ääres otsustasin greeka stiilis baklazhaani kasuks. varsti teen purgi lahti ka.
poes ma ei osanud vaadata, äkki oli nende magusaid asju ka saada. ma olen juba peaaegu kaotanud lootuse leida unistuste kirsimoosi. enam ei julge igat asja ostagi. kuigi aprikoosimoos kõlab ka hästi 🙂
Vissi nuusutab liivateed
minu tänased kokandussaavutused on piirdunud võileibade ja soojendet supiga. nii et kaon arhiivi kallale.
näiteks selline mõnus roog:
300 g looma sisefileed
500 g rohelisi aedoakaunu
150 g suitsupeekonit
tüümiani
soola, valget pipart
Aedoakaunad juppideks (kui külmutet, siis ongi tavaliselt juba jupid, siis ära sulatada) ja koos väikeste (2cm) peekoniribadega ning paraja tüümianiga (sobib värske, sobib kuivatet) pannile praaduma.Siis pannilt maha ja suitsupeekoni rasva sisse praaduma õhukesed loomaliharibad. Soolata, pipardada. Tsirrdi kuumusest ja peekonimahlast läbi.Liha, oad ja peekon segada üheks ja anda riisiga lauda.
Vein: Assenovgradi Mavrud
Volks
vasika-seenekaste
külmkapp oli mu sõber täna 🙂 lisaks vasikale leidsin sealt ka marineeritud metsaseente purgi, mis juba mõnda aega lahti olnud ja söömist ootas.
ühtlasi jõudsin jälle ammuteada tõdedeni, et kui osta vasikat lihakeha tükina, siis ei ole mitte kõik tükid fileed ning kelmetest puhastamine on tüütu.
kogused on silma järgi 🙂
0,5kg vasikaliha
300g marineeritud (metsa)seeni
paar küüslauguküünt
peotäis värsket tüümiani
pisut punast veini (võib magusam olla)
2spl mett
õli, vett, piima, sojakastet
soola, pipart, rosmariini
peale kelmetest puhastamist lõikasin vasikast sellised kenad pisikesed soustitükid. koorisin küüslaugud ja jätsin hetkeks ootele. õli pannile, pann kuumaks, lihatükid peale, segades pruunistada. mingi hetk pressida küslad sinna peale puruks. kui mahl hakkab lihast välja tulema, siis natuke pipart peale, segada. törts punast veini pannile. mmmm.. kui hea lõhn! hetk kuumutada, siis seened ja natuke seenevedelikku, hakitud tüümian kohe järgi ja kui on, siis tsipake rosmariini ka. kuumus maha ja kaane alla. minuti 5 pärast lisasin mee ning uuesti kaas peale. nii. haudub seal kenasti, kuni liha saab pehmeks .. või natuke kauem. aegajalt võib natuke vett lisada. lõpupoole sorts piima ka ja soja läks kohe järgi. päris lõpus veel tsipake soola.
hea sai. pann söödi tühjaks 🙂
igapäevane toit
nagu piisavalt tihti, avastasin ma ka täna, et kõik vähegi intrigeerivamad ained on minust poodi jäänud. jälle peab rakendama Kodus Olemasolevate Ainete baasil kokkamist. no tõesti..
praetud küüslaugukarp
haiguste ajal pole eriti kokkamisege tegelenud. lihtsat kanasupi retsepti, mis koosneb peamiselt puljongi keetmisest, ma andma ei hakka.
pigem hoopis oma kogust üks Volksu vana kalaretsept. ma loodan, et turul ikka on veel värsket karpi või juhtub nii nagu alati – kui ma jaole plaanin minna, on kaup läbi?
kena karpkala (poolekilone)
4 supilusikat võid
4 supilusikat hapukoort (20 %)
30 g meresoola
4 küüslauguküünt
maitserohelust
Nonii. Karp puhastada, ilusti är pesta ja kuivatada kuivatuspaberiga. Küüslaugu peab puruks tampima (uhmris näituseks) ning selle küüslaugupuruga mätsida kogu kõht seest kokku. Kui see valmis, siis maksab kalakese tükkideks lõigata, aga suuremateks ikka, mitte lihtsalt seibistada.
Pann kuumaks ja või pannile särisema. Kalatükid võtta ettevaatlikult, et küüslauksisse jääks ja mätsida väljast mõlemalt poolt hapukoorega kokku (hapukoor olgu külm ja tahe). Supsti pannile kohe ja ahju. Küpsemise aeg pool tundi. 15 mindi pärast pööra teist külge.
Maitserohelusega üle ja lauale.
Volks
marineeritud küüslauk
ise tatine olles mõtlen, et miks ma seda asja juba kunagi enne valmis ei teinud :p eks katsun õhtul teha..
5-6 tervet küüslauku (koorituna kõva kuhjaga 1/2l purgitäis)
1dl veiniäädikat või 6% tavalist äädikat
1dl vett
2tl soola
4-5spl suhkrut
2-3 loorberilehte
1sl purustatud musta pipart
1/2dl õli
(värsket rosmariini)
kõik marinaadiained (v.a. õli ja rosmariin) panna potti ja kuumuta pea keemiseni. lisa kooritud küüned ja keeda tasasel tulel 4-5 min (ära lase liig pehmeks). peale keetmist lisa rosmariinioks ja õli. siis vala kogu kupatus purki ja lase toatemperatuuril jahtuda. kohe, kui enam ei kõrveta, võib ka sööma hakata.
ja muidugi tänud Neemele, kes kunagi selle retsepti mulle jagas 🙂
säilib külmkapis paar nädalat – või vähem, kui kiiremini ära süüakse 🙂
Leivasupp
300 g kuiva leiba 1—2 spl. võid 1— 2 l vett,
pool kl. mett või suhkrut, kalja
Leiba leotada mõned tunnid vees, keeta pehmeks,
maitsestada suhkru ja kaljaga.
Keetmise lõpul lisada või. Lauale anda piima või koorega.
Odrajahukarask
Pool l petti või hapupiima 5—7 kl. odrajahu,
pool tl. soodat, 2—3 spl. sulavõid 1 tl. soola
Sooda lisada jahule. Kõik ained segada
ja kloppida puulusikaga kõvasti läbi.
Taigen valada õhukese kihina rasvaga määritud pannile
ja küpsetada keskmise kuumusega ahjus (200—220°C).
Süüa soojalt või ja rõõsa piimaga.
pildid toitude juurde
hetkel ei ole. mmm.. no näiteks et ma ei suuda neid piisavalt kiiresti teha (digikaameratu, eksole) + see, et kui teeksingi, vaevalt need väga apetiitesed jääksid + see, et kas peabki olema? tore vaadata ilusaid pilte, aga samas lõppkokkuvõteks stressama-ajav, sest nagunii ei tule oma toit samasugune välja või kui tuleb, siis ei õnnestu nii ideaalset lauda katta.
rohkem fantaasiat, seltsimehed! kujutage see toit omale ise ette, täpselt oma miljöösse! 🙂