tavaline päev, lapsega

jälle üks selline üsna tavaline naise päev, täis naistetöid, mis ei jäta mingeid jälgi, et neid kunagi üldse tehtud oleks. viis minutit peale põranda ülepesemist on ikka keset põrandat üks tolmurullike ja kolm karva; nõusid võib jäädagi pesema, ma ei loe, mitu korda päevas ma seda teen; söök laual on nii elementaarne, et keegi ei mõtle õieti, kust see tuleb. või kust see kappi tuleb.
lõunal unustasin tee kõrvale paratsetamooli võtmata.

tegelikult, mis ma ikka virisen.
eile tegin kooki ja mõtlesin, et pole sinna kõrvale ei jäätist, vaniljekastet ega isegi mitte vahukoort. aga kui poja trennist koju jõudis ja koogi heaks hindas ning ma ütlesin, et kahju, et midagi neist sinna kõrvale pole, tegi ta suured silmad ja küsis, et miks ma talle ei öelnud, et poest peab läbi minema, kui ta trennist koju sõites mulle helistas.
ja käiski siis eraldi poes ära ja tõi mune.
jah, ja kui ta oli koogile pilgu peale heitnud, tuli mu juurde, kaval nägu peas ja küsis: kes tegi selle lapiku suure muffini?
minu armas tänane nimepäevaline 🙂

vaniljekastme kõrvalsaadus on beseeküpsised.
eile otsisin oma tillukesest köögist tordipritsi, no et peab olema. lõpuks ladusin küpsised ikka teelusikaga plaadile. täna oli üks esimesi asju, mida ma hommikul nägin, tordiprits 😛
ma lapsele ütlesin ka, kui need beseed ahjust välja said, et on ühed käkid, selles mõttes, et vormi pole. laps proovis järgi ja ütles, et neid ei tohi käkkideks nimetada. ja siis riidles minuga, et miks mina oma kraanikaussi pandud taldikule vett pole peale lasknud.

seljavalu ja nohu. aga vähemalt algas meil kütteperiood.

lõunajärgne testike

lõunaks oli täna chili con carne. tšilli olid nad unustanud sinna küll panna kahjuks. nii et spagetid punase hakkliha-oa-maisikastmega.


You Burn the Midnight Oil


No matter how hard you try, you just don’t make a good morning person.
You probably don’t feel like your brain turns on until at least noon.

You tend to get energized and inspired late into the evening – no matter how early you had to get up.
Try to schedule your time so that you can be productive after dark. There’s no use fighting who you are.

kõige lihtsam ploomikook

eriti lihtne on see, et ei pea isegi ploome olema, täiesti suvalised marjad või puuviljad sobivad ka sinna peale 🙂
ma eesti internetist ei jõudnud sobrada, ilmselt on mingeid analoogseid retsepte olemas, mina sain jälle kusagilt ingliskeelsest keskkonnast algse retsepti. ma grammidesse ei hakanud ümber arvutama, ise kasutan nagunii mahuühikuid, panen siia ka nendega siis.

pane ahi sooja 180 kraadi peale.
350ml jahu
2tl küpsetuspulbrit
0,5tl soola
sega kuivained omavahel.

180-200ml suhkrut
1 muna
50ml taimeõli
120ml piima
löö munad suhkruga segamini, lisa õli ja piim ning sega korralikult, lisa kuivainetele ning sega ühtlaseks taignaks. vala korralikult määritud või küpsetuspaberiga määritud koogivormi.

kümmekond ploomi (või paar peotäit marju või muid puuvilju)
1spl kaneeli
1tl suhkrut
paari tl jagu võid
lõika ploomid pooleks ja eemalda kivid, lõika veel pooleks (et jäävad veerandikud). aseta kenasti koogile. puista peale suhkrut ja kaneeli, aseta koogile ka võitükikesed.
ahju ja küpsema, umbes 45 minutit kulub. süüa võib kohe, kui kannatab. vaniljekaste sobib ka sinna kõrvale. soovi korral võib ka tuhksuhkrut peale raputada.

mitme šokolaadi küpsised

lihtsalt jäi readeris ette üks šokolaadiküpsiste (nende kõvade, cookie-tüüpi) retsept ning otsustasin proovida, mugandustega. selle retsepti juures oli kõige ebameeldivam see, et olid absoluutselt ameerika mõõdud, stiilis et võid kaks pulka ja kakaojoogipulbrit neli pakki. aga lõpuks sai isegi need mingitesse mulle mõisetatavatesse ühikutesse pandud.
siis kohendasin seda retsepti veel natuke tegemise käigus.

200g vähesoolast võid (80% või üle selle rasvasisaldusega)
400g suhkrut – pooleks valget ja demerarat
2 L-suuruses muna
600g jahu
6spl kakaod
3spl demerarat vms pruuni mittekleepuvat suhkrut
1tl tšillipulbrit
1tl soola
1,5tl küpsetuspulbrit
150-200g šokolaadigraanuleid, erinevatest šokolaadidest (nt piimašokolaad, mõrušokolaad, valge šokolaad)

ütlen kohe, et kuna valmis graanuleid on meil saada vähe ja need on ka kallid, siis sobib hästi ka hakitud šokolaad. mitte riivitud, sest see kipub liiga peenike olema. küpsised on paremad, kui šokolaad seal sees mitte päris ära sulanud ei ole.

sega omavahel jahu, kakao, 3spl suhkrut, tšilli, sool, küpsetuspulber.
teises, suuremas kausis vahusta või kahe suhkru seguga. tegelikult päris vahtu ei ole vaja ajada, aga korralikult segi ja pehme peab olema küll. suhkur aga võib sees tajutav olla. lisa ükshaaval munad, eelmine peab korralikult olema segnunenud rasvainega, enne kui teise lisad.
sega jaokaupa sisse jahusegu. lisa kolmes-neljas jaos, mitte kõik korraga. kõige lõpiks lisa šokolaaditükid.
aseta taigen ca tunniks külmkappi.

eelsoojenda ahi 170 kraadini.
vormi taignast pallikesed ja suru kergelt lapikuks ning aseta ahjuplaadile. arvesta, et küpsetamise käigus küpsiste läbimõõt suureneb, nii et jäta ruumi. küpseta umbes 20 minutit – lõhna järgi saab aru, kui hakkavad valmima.
lase jahtuda plaadil või tõsta alusele jahtuma, ühe kihina. süüa kõlbavad küll niipea, kui suus ei kõrveta, aga tegelikult peaksid need ikkagi pealt täitsa ära jahtuma.

sellest kogusest tuleb ca 30 ligi peopesasuurust küpsist (sõltub peopesast :P)

kalaaeg

ma ikkagi jõudsin täna kalaturule ka. tõesti, mingi kalasöömaperiood – kuid kala ongi hea. lihtsalt sellest punasest kalast, mida kogu aeg saada on, saab muidugi siiber. aga praegu on igasugu muud kala ka ja seega tasub osta ja teha.
turul on päris palju värsket kala ka puhastatult. roogitud koha ja haugi ja veel mingeid asju oli täitsa olemas ja täiesti hea hinnaga ka. roogitud latikas pidi ilma väikeste luudeta lausa olema, ma ei kujuta ette, et ongi töölised, kes pintsettidega neid luid välja nokivad :O et kes kardab kala puhastamist, ei peaks pelgama turule minekut siiski. sest sealt saab, ning odavamalt kui poest. värskem on ka.

praegu on ka silmude ja lestaaeg. ma ei ostnud täna küll neist kumbagi. no silmudega ei oska ma korteris midagi peale hakata õieti, grillitult võiks ju veel mõne süüa. lesta võiks praadida, kuid praekala oli alles menüüs. kuivatamise jaoks ei ole praegu just päris õiged ilmad jällegi ja üldse läheb natuke liiga sügiseks ära selle jaoks.
ja angerjas, kes lugu peab.
suitsukala on ka mitut sorti muidugi.

kuna mul jäi kohast natuke supivärki järgi, siis võtsin nüüd oma haugi, et kotletti teha. rookimata, et supimaterjali ka juurde saada.

septembri algus on üks kiire aeg

no tõesti hooaja algus.

kleepkiledest õpikute-töövihikute ümber ma loobusin ja ostsin mõõdu järgi kilekaaned. ma ei olnud kuidagi selle kleepimise kvaliteediga rahul, no ei saanud nii siledaks ja mullivabaks, kui mulle oleks meeldinud. aeg ja mässamine ka. peale paari katset lõin käega, mõõtsin kõik üle ja ostsin valmis kaaned. suur osa neist kõlbab nagunii (ehk) ka järgmisel aastal.
ümbrispaberitega ma eelmisel aastal ei tegelenud, sellel küll. ja meie emade-pundis ei olnud mina mitte ainus, kes ohkas, et meie aegade lihtsad mustriga ühevärvilised paberid olid ikka väga asjalikud tegelikult. võiks praegu ka olla. väidetavalt on mingeid lihtsamate mustritega pabereid ka, aga mina kesklinnas ja ületeepoes nende otsa ei sattunud. nii et lõpuks on ikka mingid loomad ja värk ning enamikel siiski tavaline jõupaber. igav ema olen, ma ütlen.

laupäeval väntasime Uude Maailma. mina tahtsin melu ja turgu ja kohvikuid kaeda, poja sebisin ära legorobotite töötoaga. no nende kallite Mindstormide teemal pidi midagi olema.
kohapeal selgus, et neil on see plaanitud alates kolmandast klassist ja õpetatakse nende programmeerimist. igatahes, kuna tuttav, keda ma seal kohtasin ja teda selle võimalusega kurssi viisin (sel hetkel vanusepiirangu kohta infot omamata) oli selleks ajaks, kui ma ringiga sinna telgi juurde tagasi jõudsin, oma veel noorema poja kirja saanud panna, ei olnud minul enam probleeme. lõpuks oli küll vist tuttava mees see, kes peamiselt seal tegeles, poisid pigem vaatasid pealt 😛 aga mu oma siiski arvas, et ta sai midagi aru ja vähemalt aimu, kuidas see käib. ja et nüüd peaks hakkama selle jaoks raha koguma. kuigi, nagu ta ise tõdes, on see päris keeruline, sest Legolandi mineku jaoks tahab ta ju ka raha koguda.
mina hulkusin mitu ringi turul ja lähitänavatel samal ajal. nägin mõndagi tuttavat, keda pole ammu või lausa väga ammu näinud, ajasin ühe sõbra lõpuks ka välja, ostsin lapsele kindad ja voodikassi, korralikku sinki, juurikaid ja oh, ilmselt veel midagi; jõime kuuma õuna-ingveri-meejooki, maitsesime mõndagi kooki.. kõik kaamerad olid koju unustanud, nii et ainus pildivahend oli mobiil. mõni pilt sai ikka sellega tehtud ka.

õhtul õnnestus veel osa poisi väikseksjäänud asju sõbrannale ära anda.

pühapäev oli MinuMaja päev. nii et hommikul kella peale üles ja kook ahju – sest minu asi on kooki pakkuda.
suhteliselt viimasel minutil selgus, et auto, millega arvestanud olen, pole just väga korras. püüdsin natuke sebida, aga muud ka välja ei mõelnud, nii sai ikka olemasolevaga väikselt liigutud. õnneks ka edukalt.
kümnes MinuMaja oli, rahvast väga ei olnud. kuigi ilm oli super.
aga lahe oli meil ikkagi.

ja täna ikka edasi. töö, siis laps uude ringi, aeg omal parajaks, koju, süüa teha, lapsel õppida aidata vahepeal natuke – ja näe, õhtuks saangi veidi aega, et end maha toetada ja kirjutada.
tegelikult otsin tomatimoosi retsepti. sedasama, mida ma mõni aasta tagasi paar korda tegin. ja vot nüüd ei leia seda õiget retsepti kuidagi. päris mälu järgi ka ei riski siiski teha, kardan tehnoloogiaga jälle puuse panna. teisel aastal, kui seda tegin, olin nagunii hooletu ja tegin midagi natuke valesti ning konsistents ei tulnud õige. kuna ma sel aastal juba olen konsistentsiga alt läinud, tahaks seekord õigesti teha ju. kuigi seda vedelavõitu mustika-tsitrusemoosi RM kiitis väga, kui seda eile pudrule sai.

see, et ma pooltõbine olen, meenubki alles õhtuti, kui on aega maha potsatada.

mittemoos

proovisin teha vürtsikat mustika-tsitrusemarmelaadi. vot, ja nagu ühe kirsimoosi retseptiga, läks sellega ka nii, et tulemus on moosi asemel pigem marjad siirupis. keetsin mis ma keetsin, marmelaadi sealt ei saanud.
nii et, ma pean proovima kas oluliselt vähema veega või siis moosisuhkruga.
maitse on aga väga hea, nii et ma ei jäta enne, kui õige konsistentsiga hoidise kätte saan 🙂