Rubriik: toit

kanakints õunte ja küüslauguga

Posted on by PilleRiin

üle pika aja toidujuttu ka. mitte et ma vahepeal süüa teinud ei oleks, aga selliseid tavalisi asju – või siis pole pildistanud.
ega see siin ka midagi väga erilist ei ole, ongi täpselt see, mis pealkirjas. lihtsalt mõtlesin, et võiks olla natuke teistmoodi kanakintsud kui mingid tavalised ja netis sobrades sattusin mingi sellise retsepti otsa.

4 kanakintsu
4 hapukamat õuna
6 küünt küüslauku
0,5tl kaneeli
0,5tl jahvatatud muskaatpähklit
veidi ürte maitse järgi
soola, pipart

pane ahi sooja 220 kraadi juurde.
puhasta õunad, soovi korral koori. haki kuubikuteks. puhasta ja peenesta küüslaugud, sega õuntega. lisa kaneel ja muskaatpähkel ning soovi korral natuke ürte (salvei sobib siia hästi, aga nn pitsaürdid ka). aseta ahjuvormi põhja.
lao õunasegule kanakintsud (filee jääb siin kuivaks, kints on parem, ükskõik, kas kondiga või ilma), raputa peale soola ja pipart, mina lisasin veel ühte kanamaitseainet, mis mul on.
küpseta ahjus nii 45-50 minutit.
serveerimisel suru õunad ja küüslauk veidi ühtlasemaks seguks.

mütsid

Posted on by PilleRiin

heegeldamise asemel sain hoopis kudumise 😛 triibumütse teen. hetkel väga hea tegevus pealegi, piisavalt monotoonne ja rahulik. ja no kõige hullem ei tulegi välja, arvestades, et ma ei pea end mingiks kudujaks. hetkel tundub küll, et see müts, mis peaks natuke laiem olema, on pisut kitsam – aga teine tundus ka algul hulka pisem, kui ma mäletan.

muide, parimat lavaši Tallinnas saab ilmselgelt Sadama turult.

sügise viimane moos

Posted on by PilleRiin
enne moosi

keegi täna just ütles, et segane, kes siis talvel moosi keedab. no mis talv, sügis on ju, vaadake kalendrisse!
igal juhul midagi üle 7 liitri vürtsikat mustika-tsitrusemoosi valmis, tellimustööna. seekord tuli küll natuke liiga vürtsikas, need tšillihelbed olid ootamatult tugeva maitsega. aga, siis kulubki seda miis natuke vähem, kui väiksemaid koguseid kasutada. muidu sai ikka jube kiirelt otsa. juustu või saiaga on ikka hea (proovisin järgi).

reedene kohvilugu

Posted on by PilleRiin

sõbranna, kes on Soomest kodumaal käimas, tellis mult homme hommikuks kiluvõikud. muuhulgas tuli ka juttu, et kuidas mul kohviga lood on. minu meelest ta on mu juures kohvi joonud, või siis ei ole, kes ikka mäletab.
igatahes presenteerisin talle oma kohvimasina pilti siinsamas blogis, natuke allpool, mispeale ta oli rõõmus, et saab normaalset kohvi küll. et asi oleks veel parem, rabasin eile poest ühe paki espressot – mis on ju veidi teise maitsega, kui tavakohv ja paljude kohvijookide nö põhjaks parem.

täna hommikul avan rõõmsalt paki, et proovin järgi ja ohoo! pakis on hoopis kohvioad!
kusjuures ma poes pakke läbi ei katsunud ja mina, vana sildilugeja, ei lugenud silti kohvipakilt. hinnasildil ei olnud igatahes ubade kohta midagi. või siis rabasin paki kusagilt kõrvalt. no ei tea, igatahes jahvatatud kohvi asemel olid oad. mis teoreetiliselt peakski olema parem. juhul, kui on millegagi jahvatada.

haa! seekord kusjuures on juhtunud nii, et mu majapidamises on segastel asjaoludel vedelenud üks elektriline kohviveski juba paar nädalat. nii et mis elul viga – oad masinasse ja .. oot-oot, espresso jaoks on ju vaja peenikest jahvatust?
keerasin kenasti jahvatuse jämeduse kõige peenema peale ja masin tööle. jõurab ja jõurab, läheb aega mis läheb, lõpuks on jahvatatud. avan kambrikese ja tõden, et nii peenikest kohvi ei olegi ma vist näinud. või kui olen, siis ei mäleta. et seepärast nii kaua ragistaski. hm.
täidan käpa kohviga ära ja lükkan kohvimasina tööle ja mõtlen juba, et jälle mingi jama ei ei tööta. mispeale venib aaaaaaeeeeglaselt käpa ühe avast välja paks must tilk. ja siis teine. ja siis juba peaaegu ühtlase, väga aeglase joana.
pikapeale saab tassike täis. aeganõudva protsessi käigus (tavaliselt on see väga kiire protsess) mõtlen välja, et ju vist sai liiga peenike see puru ja tõmbas veidi umbe filtriaugud lihtsalt 😛

samamoodi mingitel segastel põhjustel on mul külmikus 35% koort, mille abil saab see kohvi joodud. õhhh!

hautatud kits pastinaagi-kartulipüreega

Posted on by PilleRiin

pilti ei saanud, sest jube hea oli ja liiga hilja tuli meelde, et võiks teha 😛 ja nüüd on kõht paksult liiga täis lihtsalt, nii et ei taha taldrikule rohkem plätserdada..
retsepti ka pole sellist täpset, sest lihtsalt tegin – peale seda, kui olin guugeldanud ja lugenud mitut (no nagu ikka).

1 kodukitse kints
6-7 porgandit
1 suur sibul
aed-liivateed (värske on parem, aga võib ka kuivatatud, kümme-viisteist vart võib vabalt panna)
ca liiter veisepuljongit (võib ka kontsentraadist; kogus sõltub ka poti suurusest)
300-400ml tomatipastat
ca pool pudelit punast veini
soola, purustatud pipart

puhasta ja haki sibulad, koori ja viiluta porgandid.
pane köögiviljad haudepotti, lisa tomatipasta, puljong, vein, ürdid, maitseained. sega ära. pane kints potti nii, et oleks enamvähem kaetud vedelikuga (vajadusel lükka aedvilju alt kõrvale).
aseta 160-kraadisesse ahju, kaane alla, ning lase seal haududa nii 4-5 tundi.

umbes pool kilo pastinaaki
umbes pool kilo kartuleid
100ml piima
100ml 35% rõõska koort
3spl maitsestamata toorjuustu (Farmi)
50g võid

koori ja puhasta kartul ja pastinaak, keeda pehmeks. kurna vesi. pane omavahel segatud piim ja koor soojenema (ära lase üle keeda!). püreeri kartulid-pastinaak pudrunuia vms abivahendiga. lisa või ning kalla peale kuum piima-koore segu. klopi puulusikaga, kuni või sulab. siis lisa toorjuust ja klopi püree mõnusalt vahtu.

serveerimisel lisa lihtsat toorsalatit (jääsalat, tomat, kurk, balsamico-kaste).

laupäev, koogi ja kinoga

Posted on by PilleRiin

tegelikult olin ma eilse laupäeva pärastlõunaks täitsa tüdinud. ikka need naistetööd, eksole, mis ei jäta mingit püsivat jälge. pood-turg-kokkamine-koristamine-nõudepesu. ja päev libiseb käest ära lihtsalt. vahepeal on vaja ju lapse kallal ka naaksuda, et ta on kirjutuslaua ära koristaks. nii et RM juba küsis mult, et kas ma kuidagi ilma karjumata ei saaks. piinlik.
aga siis sai kook valmis. kohupiimakook mitte-väga-kerkinud pärmitaignal (vedelik oli ilmselt liiga soe, millest ma liiga hilja aru sain). rosinate asemel panin sisse jõhvikaid 🙂

ja peale koogi valmimist võtsin poja näppu ning käisime vaatasime supervarga-filmi. see oli isegi üllatavalt hea. enne näidati seal mingeid reklaame ja siis vaatasin, et on teatud tüpaažid, näoilmed ja ilmselt mingi odav värvimistehnika, mida hullult palju on kasutatud. no et sa näed mingit ilmet ja see on olnud juba x+n multikas, tegelased on peaaegu äravahetamiseni sarnased mingi teise filmi omaga ja lisaks on kogu värvimistöö natuke liiga digitaalne kuidagi. aga vaadatud filmis oli selliseid äratabamisi päris vähe ja laps igatahes enamuse ajast kas itsitas või rõkkas kõrva häälega naerda. lisaks on see tõesti selline film, mis sobib ka pisematele, st mingeid väga koledaid asju seal ei ole.
pärast arutasime RM-ga natuke kosmoselaevade teemal ja õhus edasiliikumise teemadel. kusjuures kui m nüüd mõtlen, siis selle teise, noore päti lennumasina puhul on mul tunne, et sellel oli mingi reaktiiv ainult masina all – ehk kuidas siis sai ta edasi liikuda? aga võib-olla mäletan ma valesti.
muidugi pani see ka kergelt irvitama, et noore päti elamine oli kõik väga moderne, voolujooneline ja – valge! olgu, oranži oli ka, aga nii põhimõtteliselt meenutas see mulle ühte ümberpoppi (mitte-ainult-)it-brändi.

ja kook on tänaseks peaaegu et otsas.

klassikaline pärmitaigna-kohupiimakook jõhvikatega

õuna-jõhvikapirukas

Posted on by PilleRiin

mingi hulk vanu õunu oli veel ripakil ja muidugi hulk jõhvikaid (Marjasoost muidugi!) laual kausis. ja nädalavahetusel võiks ju küpsetada ka. järjekordselt sai sobratud laia maailma retseptides ja tulemus tuli suurepärane.

taigen tee selle retsepti järgi. ma ei hakka seda uuesti lahti kirjutama. suure vormi kogused on mul järgnevad:
6dl jahu
3spl suhkrut
250g margariini
80ml vett

täidiseks:
4-5 õuna
4 peotäit jõhvikaid (vabandust nii ebamäärane kogus)
100g võid
1spl jahu
2spl maisitärklist
2spl vett
150g suhkrut
100g muskovado vms analoogset (pruuni siirupist) suhkrut
1spl vanillisuhkrut
1tl kaneeli

puhasta õunad, vajadusel ka koori ja lõika kuubikuteks. piserda natukese sidrunimahlaga, et ei läheks pruuniks.
sulata või potis. sega jahu ja tärklis ning lisa võile, sega ühtlaseks. lisa vesi ning suhkrud. kuumuta pidevalt segades. ravsvaine ja suhkur peavad omavahel täiesti ära segunema ning suhkruterad peavad olema kõik ära sulanud.
sega karamellisegusse kaneel, õunatükid ja jõhvikad ning kuumuta segades veel ca viis minutit. jahuta (nt asetades pott külmaveekaussi).
pane ahi sooja 220 kraadi peale.

rulli veidi üle poole tainast lahti vormi põhja nii, et servad jäävad paar sentimeetrit ka üle serva. aseta täidis põhjale, rulli teine pool peale ning keera põhja servad peale.
torka kahvliga kattesse mõned augud ja aseta kook ahju. küpseta kümmekond minutit 220 kraadi juures ja siis alanda temperatuuri umbes 180 peale ning küpseta veel pool tundi või natuke kauem, kuni on pealt kuldpruun.

väga hea on leigelt koos vaniljejäätisega.