selline kass Katzku elab seal, kus ma ööbin. väga huvitav elamine on üldiselt, heas mõttes. kuigi ma pole kindel, kas ka talvel 😛 lihtsalt praegu on head ilmad.
Rubriik: reisid-retked
Brüssel vol2.
meil peaks siin konverentsisaalis olema mingi vingelt turvatud internett, aga mu arvuti leidis mingi suvalise wifi, mille ta identifitseeris ühe mu sõbranna koduwifiks (sõbranna küll enam ei laegi seal) ja lausa töötab.
ja hea on olla oma normaalse klaviatuuri taga 😀
aga nüüd läheb teema edasi ja ma rohkem ei kirjuta. ehk seda, et siin olla ka sadanud pidevalt, st ilmaga on mul vedanud 🙂
Bryssel vol 1
nii, kohal ja voodi k2tte n2idqtud. kasutan hetkel kohalikku arvutit, millel on v2ga kummalise asetusega klaviatuur, nii et pikalt kirjutada ei ole v2imalik. isegi numbrid ja punkt on shiftiga 😛 ja t2hti peab hoolega j2lgima.
Copenhageni lennujaamas meenus mulle, kuidas Malm8s kohalikud imestasid; et me l2bi Malm8 lennujaama tulime: nende jaoks on ikka Copenhagen lennujaam.
ja Siiriga olin ma Copenhagenist Brysselisse lennates yhes lennukis. 2kki oleks pidanud 88maja kysima? kuigi enq, polnud vaja.
aga selle arvuti ja kellaaja kohta sai kyll. tuttu nyyd!
kiirkokkuvõte
mulle oleks puhkust vaja, täheldati just. ju vist jah.
eilne nö vaba päev möödus ka nii, et ei mingit vabadust. aga sain kiita ka, pidin hea reklaamija olema – no rääkisin jah natuke inimestega, ei määrinud neile midagi pähe.
nüüd diplomi järele. lõpuks.
kass läheb dieedile :O põiega ka mingid jamad, nii et spetstoit. pole see looma elu ka lihtne..
ning öömaja pole mul oma reisi ajaks ikka veel. eelarvet pole selleks, isiklik rahakott ka ei kannata. nii et kui kellelgi on Brüsselist tuttavaid, kel oleks mulle kasvõi põrandapinda pakkuda kolmeks ööks nädala algul, siis ma oleksin väga tänulik.
väike ring siia-sinna
mulle ikka meeldib ringi sõita. üleüldisemalt ja mööda eestit, mõlemat.
see on see koht, kus ma olen patrioot. mulle meeldib hullupööra see maa, kus ma elan.
kuigi, siin on ikka kusagil mingid kohad, mis toovad kaasa mingeid mälestusi, aegade tagant ja jään jälle mõneks ajaks kusagile minevikku ekslema. need seosed võivad olla päris veidrad, kuigi vahel ka väga otsesed.
ning kummaline, et seda enam tunnen ma kihku jälle teatud kohad läbi käia. sest mingeid kohti mul lihtsalt on vaja vahel läbi käia, nagu tundub.
et elu saaks edasi minna.
reisi lühipäevik
et siis tegelikult oli see kõik lihtsalt juhuste kokkulangemine. mingi reisikorraldaja spämm tööpostkastis, sooduspakkumine just mu lõputöö-järgsele ajale; potentsiaalsele võõrustajale sobiv aega ja lõpuks seegi, et õnnestus vajadusel kogu üritust ühe päeva võrra ettepoole nihutada, kõikidele osapooltele sobivalt.
kella kuuene äratus, kui muidu harjunud nii kaheksani põõnama, oli muidugi karm. aga kuigi oli oht, et öömajale saab hilja, läks sellega ka õnneks. aitäh, CV, arvestamast meiega!
ega see tagasijõudmine keskööl parem olnud muidugi jah.
ringi sai trambitud mitte just väga palju, aga arvestades sedasama pikkade päevase asja, siis ikka piisavalt. esimesel päeval Sealife ja Linnanmäki, teisel Ikea ja Heureka ja veidi Idakeskust ka.
lõbustuspargis vaatasime, et väga palju neid atraktsioone, kuhu lapsed omapäi minna saavad, ei olegi, nii et läksime üksikpiletite peale. rahule nad igatahes jäid, kuigi kordades rohkem raha kulutades oleks muidugi rohkematele atraktsioonidele saanud. aga korralikud, nagu nad on, ei tekitatud probleemi ka.
ühte kohta üritasime neid koos suruda, kuid ikka öeldi, et pisemal peab olema vähemalt 15-aastane saatja ja mu seitsmene seega ei sobinud. kuigi konkreetse koha puhul ma ei saanud ikka pihta, miks. aga olgu.
õhtul, juba öömajal olles, veetsid lapsed veidi aega mänguväljakul ka. üsna omapäi. lihtsalt et mida neil seal toas istuda – mänguasju kaasas oluliselt ei olnud ja ilm ilus.
Heurekas sai seekord planetaariumis ka ära käidud. oli lahe küll. see oli ka hästi lahe, et ma sain oma ISICuga sama hinnaga pileti mis RM. tegevust jagus seal ka tükiks ajaks, nii püsiasjade kui uue väljapaneku juures. masendav oli küll see, et ennelõunal oli see kohalikke kooliõpilasi päris täis ja ilmselgelt oli seal vähe täiskasvanuid, asjad lõhuti lausa meie silme all. ja enamasti oli tegu suvalise hoolimatusega. isegi ei loetud juhendeid, lihtsalt tehti midagi ja nii mõndagi kasutati mittesihtotstarbeliselt. kurb muidugi jah.
IKEAst ei plaaninud suurt midagi osta, aga ikka sai ostetud. üht-teist-kolmandat. pimendava ruloo juures aga tekkis mingi lühis ja ostsin oluliselt kitsama kui vaja. kusjuures ma muidu tean lambist oma aknamõõtu. muud asjad tunduvad siiski pädevat, kuigi uus veiniriiul ei mahuta suurema läbimõõduga pudeleid 😛 see-eest kastid mustapesu jaoks sobituvad vägagi hästi. ja jahutav morsikann on ka täiesti töös juba.
Idakeskus tuli plaani, kuna lapsed ei vaimustunud mõttest järada teist päeva järjest kuivi võikusid kaasatoodud materjalist ning laevani oli hullult aega veel. sõime siis seal ja vahtisime mingeid Lego LE komplekte – ega ostnud ühtegi. nüüd kripeldab ikka, et oleks võinud, Eestis pole ma neid näinud (või pole osanud vaadata).
igatahes, kaks päeva olid mõtted kõigest kodusolevast eemal ja seda just oligi vaja.
akud laetud
ma olen puhkamisereisist väsinud 😛
aga vähemalt ei mõelnud kaks päeva mingitele töö- ega kooliasjadele.
hiljem pikemalt.
nüüd on nii nagu on
töö on kuuldavasti köidetud. see käis küll kiirelt, alles veidi aega tagasi saatsin ära. plaat pdf-iga on laual. mõne aja pärast käik postkontorisse..
enda premeerimiseks plaanitud väikese reisikese plaanid nõudsid ka muutmist. selgus nimelt, et üks kahest reisipäevast on just see, mil RM-i rühmas lõpuekskursioon. või mis ekskursioon, pigem vahva matk rongiga ühele linnast väljas elavale kasvatajale külla. selge, et laps tahab seal ju ka osaleda – ja reisile tahaks ka.
eile õhtul siiski õnnestus kõikide asjassepuutuvate osapooltega leida sobiv lahendus ja kogu reis on lihtsalt selle ühe päeva võrra nihkes nüüd. mul omal ei ole tõesti vahet, mis päevadel me just ära oleme. igal juhul tundub, et ka Saatus leidis, et ma olen väikest paid väärt 🙂
nii lühidalt kui saan
üleeile toimus põgenemine.
loomulikult ei õnnestu päriselt põgeneda ja see ei olnud ka eesmärk. aga mõneks ajaks sai kogu sellest väsitavast olukorrast eemale maale ära.
käisime pojaga (ja muidugi peretütre ja tema tütrega) Marjasoos.
sellisel aastaajal polegi seal enne olnud.
ilmadega vedas, lapsed said kenasti õues olla. eks see hirm oligi, et kui vihma sajab, mis siis saab.
kuigi sellest hoolimata oli teine laps veidi rohkem arvutis, kui mulle oleks meeldinud ja nii ma lubasin oma omal ka veidi siis. samas jälle telekavaatamist pea ei toimunud ja nagu ütlesin, suurem osa päevast möödus ikka õues.
kahjuks küll mitte minul, sest tatt tuligi mulle külla.
grilli tegime ka. kui päris-pererahvas oma käikudelt eile õhtul kohale jõudis, siis olid nad imestanud, et ongi kohe lõkkel tehtud liha-vorstid. jube nämma oli küll 🙂
igasuguste kummaliste ja ebaloogiliste asjade kiuste saime ka ruuteri ja wifiruuteri tööle. meie töövõit. ei saa salata, Hinnavaatluse foorum oli ka abiks. no mõne asja peale lihtsalt ei ole võimalik tulla – kuigi Kõu abitelefon oleks siiski võinud seda fakti teada. njah.
lähimas linnas käies juhtus see lugu, et telefonioperaatori putka oli tühi, nii et läksime ja tegin uue lepingu, RM sai ise numbri valida. mul on mingi kiiks, aga miskipärast tahtsin liitumist, mitte kõnekaarti.
tükk aega uuris numbrilehte ja ma usun, et tegi olemasolevast mõistliku valiku. oma loogika on sees (veidi sarnane loogika minu numbri loogikale) ja mulle jäi kohe pähe ka. lähipäevil peaks SIM tööle hakkama 🙂
täna oli Rõngu pagaripood ja praegu head saia täis köök. aga selle vahele mahtus veel Ahhaa ja 4D kino ja lõunasöök Orient Ekspressis.
Ahhaas tegi RM muuseas reaktiivmootorgia auto: puhud õhupalli täis ning auto liigub sealt survega väljuva õhu abil. päris kiirelt, kuigi veidike viltu (insenertehnilised oskused pole veel päris tugevad). vormelinäitus oli küll sama, mis eelmisel aastal Heurekas, aga seekord eestikeelne, mis oli abiks. igal juhul teadis ta osasid asju siiani väga hästi ja oskas ära seletada, kuidas toimivad.
küsisin pojalt ka, kas ta tahab minna koos oma õueriietega pesumasinasse või paneme asjad tema juurde vanni 😛
igal juhul on praegu laps vannis ja pesud masinas.
ja muide, kui keegi tahab korralikku krants-tõugu õuekoera, siis on kaks tükki Tartumaal pakkuda. pildil on kutsikate ema ja õde, kelle lemmiktegevus on oma pall (või käbi või oks) kellegi jalge ette lootusrikkalt poetada ning oodata, et seda nüüd visatakse.
väsinud on olla, aga see on teistsugune väsimus kui linnaväsimus 🙂
nõiakaevul
eileõhtune nõiakaev oli muidugi paksult rahvast täis. ka siis, kui Omnibussi seltskond laiali vajus, oli seal ikkagi mass peal. ja pori, muidugi pori.
aga midagi nendel kaasasolnud lastel ikka kahe kõrva vahele jäi, täna RM oli lasteaias muljetanud ja ühtlasi ka nõiakaevu tekkest rääkinud. põhimõtteliselt täiesti pädevalt.
see oli ka vahva, kuidas ta sõbral bussis paar korda vait palus olla, kuna tema tahab kuulata, mis onu räägib.
