Rubriik: pildiline
vitamiine ihule ja hingele
sügisel tuli pähe oma kunagist lemmiklõhna netist otsida, kuna meil seda enam ei müüda. väike sobramine ja leidsingi, normaalse hinnaga ja kirjete järgi usaldusväärsest kohast.
kaks nädalat peale tellimust oli pakike kohal, lõhn ja kink esmatellimuse puhul.
nüüd sain ma samast kohast teise paki. paar nädalat tagasi tuli mail, et nemad tahavad, et ma ikka neilt veel ostaksin ja lisaks tavaboonusele, mida saab sealt vastavalt ostude arvule, annavad nad mulle veel 5% maha. mingist suht väikesest summast alates tuli veel mingi lisasoodustus sel perioodil lihtsalt. eksole, oluline polegi ju see summa, vaid suhtumine. kuigi see on maailmas vist üsna levinud, et ikka püütakse sind kliendiks tagasi. no meil niiväga ei ole, eks seepärast mõjub (ja ma ei ole väga kergelt mõjutatav shopleja).
valisin paar vannitoodet mingist sarjast, mida meil ei müüda, ja täna tõin paki ära. kenasti päris nöör paki ümber ja kõik totsikud kinkepaberis. no täitsa nagu sünnipäev või jõulud. ise veel muigasin, et osavad väikesed käekesed ja miskipärast arvan, et kui ongi lapstööjõud (pakk tuli HongKongist, seal vist ei ole see asi väga hull?), siis see raha pakkimise eest kulub neile ikka ära. ja lõhna järgi on valik üsna hea olnud ka.
igal juhul olen paksult rahul ja lähen täna oma uue kollase mantliga linna patseerima 🙂
ja kevadeks värske menüü:
argikiunu ka
kuidagi väsinud ja motivatsioonitu on olla (noh, endiselt). homne kool tundub mägede taga ja siiski hirmutav. eelmise korra segasele eksamile järgneb samas aines seminar ja ausalt öelda pole mul mingit tuju seal esineda. aga peab. enne seda on veel mingi eksam. varane minek ka. ja esseed pole siiani, seda mida eksami eel vaja on. no ühtegi mõtet pole.
trenn oli ka täna kuidagi hirmus väsitav. kuigi ma sain suhteliselt kenasti hakkama enda meelest siiski. a ilmselt ikka trennist on selline veidi läbipekstud tunne.
no ja kui juba siis juba. pidin ma seda jazzkaare lehte uurima ja leidma midagi, mida ma tingimata tahan vaatama minna. üleüdse, et sessi nädalavahetusel ja et kuidas nad ikka rockcafesse sellise hinnaga pileteid müüvad. võinoh jah, mis koht see ikka parem on.
a mul on raha ikka päris täpselt ära eelarvestatud ja maiteagi nüüd.
viu ja virr.
töö. töö. töö. sellest ma siin ei kirjuta rohkem eksole. peaks puhkust võtma, aga mis ma sellega peale hakkan?
sees ja väljas
autoportree
ära taha teada..
et siis kuidagi parem on arvestada sellega, et vanad töötajad jooksevad laiali ja võtta uued kõrgema palgaga kui püüda vanu kinni hoida? ja hoida vanu töötajaid nende tööl igavesti, sisemist arengut mitte pakkudes? ee.. sest keegi peab ju töö ka ära tegema?
ma ei tahtnud seda teada. ma tean niigi. ammu. nüüd tean veel.
