Rubriik: pildiline

klaasikillupäev

Posted on by PilleRiin

sissejuhatuseks mittekilde.
eelmise nädala pärastlõunaspaa oli küll hea vaheldus. lihtsalt kohustustevaba lebo. soe lamamistool, klaasi taga päike koos petliku jaheda tuulega.
laupäev oli päriselt ka soe, kuigi kraadide järgi oli mõnel päeval soojemgi. kokkuvõtteks olin aga vähem õues, kui tahtnuks. õhtuks naistejutud.

kevadtaevas444

tänane klaasiring aga kulges stiilis “killud toovad õnne”. no ma ei tea. ma olen nüüd ju lõiganud lühemaid ja pikemaid peeneid ribasid ja täna kaks klaasi täitsa jonnisid minuga. kusjuures mõlemaga sain osaliselt hakkama, aga üldiselt tekitasin hunniku kilde juurde (pildil paremal üleval). juhendaja vahepeal lausa sekkus. kolmas klaas vähemalt leppis minuga.
eelmine kord just panin ühe kildudest vaagna kokku. samas neid mitte-nii-väikeseid tükke on ikka ka täiesti hullult palju. no et see pikk kollane riba seal kildude juures nurgas on 30cm pikk ja nagu näha, siis enamus muid tükke on .. väikesed. st mitte killud, aga just sellised, et suurvorme ikka ei tee.
no ja koristamise käigus ajasin ühe (õnneks mitte kuigi suure) läbipaistva klaasi tüki lihtsalt maha, kildudeks.
nii et nüüd on üüratut õnne oodata ilmselt 😀

klaas455

aprill

Posted on by PilleRiin

aprill ja soe ja puha. nina on juba päikesekreemi ka saanud.
aprillinali oli see, et ütlesin ühele inimesele, et ta selg on valge. no see oligi valge. aga ta uskus seda. ha-ha.
õhtune sünnipäevalaud ei olnud üldse nali. täiesti üle jõu käis. nagu jõulud, ma ütlen.

tööde ja õppimiste arengud on ikka hüppelised ja mitte eriti planeeritavad. et ehk taas kurseerima.
töö suhtes peaks midagi ette võtma. aga uisapäisa ei taha, siis ei õnnestu. natuke tuleb, hm, visualiseerida 😀
mingeid lustakaid mõtteid on ka peas. no ettevõtmiste suhtes. ega vahel tuleb ka kõige totakamad mõtted sõnadeks seada, sest kunagi ei tea, kust võib mingi idu võrsuda.

esimesi hanelisi nägin ca 2 nädalat tagasi. sedapuhku oli nädalavahetusel aega ka mõni pilt teha.
rabahaned:

rabahaned737

mitte nii koos juhe + lugemissoovitusi

Posted on by PilleRiin

eelmisel nädalal vihises kogu energia minust välja ja õieti tagasi ei tulnudki. eile sai see vestlus, mida ma selleks hetkeks enam ei tahtnudki, peetud ja nüüd võib edasi elada ja uutele edasiviivatele sammudele vaikselt mõelda.

igatahes läks mu eelmise nädala e-kursuse osa ka selle energiapuudulikkuse nahka, nagu ma arvasin. tegelesin sellega täna. õnneks on väike viivitus lubatud.
siis selgus ikkagi, et vähemalt ühe ülesande loogika jäi ka täna mulle suhteliselt selgusetuks (et ehk see ei olnudki eelmise nädala probleem) ning ka foorumist tuli välja, et paljudele on see keeruline. nii et lõpuks tekkis minus kindel teadmine, et viga ei ole siiski minus ega minu energias, vaid seda osa ongi veidi liiga vähe seletatud. sest kuigi ma selle asja nüüd õppejõudude ja kaasõppijate toel tehtud sain, ei jõua selle toimemehhanism mulle siiani päriselt kohale. st nagu jõuab, aga mingi lühis tekib ikkagi.
järgmine asi läks taas ludinal. oleks pidanud selle ka juba eelmisel nädalal üle vaatama, oleksin end ilmselgelt mõnusamalt tundnud.
käimasoleva nädala materjale hakkan torkima homme. siis on veel varupäev ka. valmis peaks olema pühapäevaks (viimane nädal ikkagi), aga teada on, et nädalavahetusel on muud tegemist piisavalt.

no ja et ikka lugemist oleks, siis viskan linke.
ma olen ise vist veidi arg või lihtsalt ei viitsi end väljendada piisavalt, aga täiesti superkirjutis on Rentsilt, teemaks siis, et .. ah, no feminism noh 🙂
teine on nihilistist. ma ei loe nihilisti mingi korrapäraga, vaid siis, kui kusagil keegi viskab mõne lingi, mis tundub piisavalt huvitav, et see avada. nii et – keda peab kartma eesti naine? siin ja praegu ja kohe. muidugi, sõnastuse kohta tahaks öelda, et kena, kui mitteüks naine ei _peaks_ kedagi kartma. kahjuks reaalsus ei ole nii roosiline.

nädalavahetusel jõudsime seekord mööda rahvast täis kohtadest, leidsime nende kõrvalt mõned vaiksemad ja Treppoja oli see koht, kust kõht tagassi sundis tulema 🙂

treppoja479

jaanuarist märtsini

Posted on by PilleRiin

aasta esimene veerand ei ole veel päris läbi, aga saan juba öelda, et on olnud kuidagi kummaline. ning sedapuhku mitte niivõrd heas mõttes, kui pigem halvas. ehk siis mingitmoodi üle pika aja taas see tunne, et – mida kuradit?

teisalt sellised väljaspoolt pressivad muutused ongi need, miks ma ei tee jäikasid plaane (eile just oli teemaks, et mis pagana küsimus on töövestlustel, et kuhu sa viie aasta pärast tahaksid olla jõudnud? nagu tõesti? praeguses elus? 90% ilmselgelt tahab sinna, et oleks räigelt pappi ja tööl ei peaks käima, aga seda vastust muidugi küsimise peale ei kuule. ahjaa, räige papi võtaksin mina ka. tööl käiks ikka edasi. kas just samas kohas..).
plaanidesse on oht kinni jääda, aga ellujäämiseks on oluline hoopiski paindlikkus. ja ma tean, et üks ei pruugi välistada teist, kuid kogen, et kui mul on ikkagi tehtud Plaan ning siis segajad vahele tulevad, on üsna keeruline leida kõik muud variandid. kui on lihtsalt Suund, siis märkan rohkem detaile ning suundungi vastavalt hetkeolukorrale, tehes tee peal tillukesi plaanikesi, mida on lihtsam teise plaanikese vastu vahetada, kui asjaolud peaksid muutuma.
tähendab, inimesi on erinevaid ja mõne jaoks on selline suur Plaan muidugi ellujäämiseks vajalik.

aga alguse juurde tagasi tulleks: õnneks on ka positiivseid emotsioone selle aasta sees juba ohtralt 🙂

kevade esimene päev:

harku350

kevadesse

Posted on by PilleRiin

ma olen nädala jälle maha lugenud.
hämmastunult avastasin, et kohe on kevad käes. talve õieti ei olnudki ja see ebamäärane hall aeg on absoluutselt määramatult kulgenud. kuni basseinis ujuda üritades (ma ikka olen individualist, viiekesi rajal on juba väga ebameeldiv, neljakesi lihtsalt ebameeldiv..) korraga päike hakkas silma särama.
muidugi, päeva pikenemist on ammu märgata.
ühtlasi ilmselt jääb peatselt lugemist vähemaks ja muud tegemist on rohkem. sest lugeda on mõnus ju siis, kui on hämar või pime või külm või vihmane ja muud väga teha ei viitsi. teadagi.

muide, Jaama turu kõrvalt on trammiga linna suunas praegu päris õõvastav mööda veereda. seal käivad ehitustööd ja suur sügav auk on trammiteest mõne meetri kaugusel. ma veenan end igal hommikul, et seal on ju toestused ja ilmselt on kõik välja arvutatud ja arvestatud, et see mitmekümnetonnine tramm võibki sealt vabalt mööda veereda – aga ometi ei ole seal trammis hea tunne.
tuleb rattale ümber kolida

mälestus ca aasta tagant:
bluemosque465

kurviline

Posted on by PilleRiin

mingid veidi närvilised ajad ja etteaimamatud muutused. vastandina siis planeeritud muutustele.
võib-olla peaks ennast ise natuke rohkem liigutama ja mingeid asju tegema. ma ei pea silmad füüsiliselt (kuigi ka see tuleks kasuks). ikka et veidi ette mõtlema. teisalt, on tunne, et välised muutused on kohati aina tempokamad ja etteaimamatumad, nii et väga pikalt ette mõelda praeguses hetke kontekstis võib olla pigem mitte väga arukas. sest, ilmselgelt, vanamoodi asjad enam ei jätku.
just tuli pähe, et oot, ma midagi ju olengi taas ette võtnud, või peaaegu. pisiasi, nagu ikka. aga kunagi ei või teada. ega ükski omandatud algtõde ei jookse mööda külgi maha.
lähipäevad on kiired vist.

päeva rõõm:
talisurfiII

ja kui siin igav on, siis näiteks võib lugeda sellist naiste-meesteteemalist postitust. nii tore, et mu eest sellised asjad ära kirjutatakse 🙂

valgenev

Posted on by PilleRiin

hommikul saab juba ilma lambita toimetada, õhtul on rõõm kodust välja liikuda, kella seitsme ajal oli veel läänetaevas heledam. päikseline veebruarilõpp. suurepärane 🙂
enamus lund on küll kusagil mujal, aga mujale ei ole jõudnud eriti. või siis natuke jõudsin ka.

eile oli see päev, et ei-taha-midagi-teha. kodus, asjalikku. siis väga ei teinudki. assisteerisin, laps kokkas. või umbes midagi sellist.
õhtul sügavkülmapirukaid ei pannud ka mina ahju ega võtnud välja. ainult viskasin küpsusastmele pilgu peale.
päris õhtuks olin väikese palavikuga maas.
hommikuks ei olnud sellest enam jälgegi.

nädalavahetuse artikkel.

harku231

tuleb-tuleb..

Posted on by PilleRiin

.. nii lörts kui kevad kui näpuosavus.

Tallinn on muidugi see koht armsa kodumaa peal, kus lund ei ole. kuigi täna päeval sadas väga vapralt suuri räitsakaid.
bussis tilkusid need suurte piiskadena mulle juustest kraevahele.
selle läga suurim miinus on aga see, et mul oli vaja liikuda kahe lähestikku asuva punkti vahel, kuid kuna seal on suures osas kitsas kõnnitee, siis võtsin bussi. nii ei pritsitud mind vähemalt täis.

kassid tegid uuele diivanile juba märgi külge. paar niiti on väljas ja diivan on nüüd igasuguste pleedidega kaetud ja näeb päris totakas välja. nagunii ei saanud (st ei ole olemas) sellist, nagu tahtsin.
vähemalt on mugav, mugavam kui vana. mis on muidugi positiivne. ma olen mõne raamatu siin juba läbi lugenud.

esmaspäev on produktiivne. kevadesse vaadates toimus üks ideevahetus telefonitsi ja üks füüsiline kohtumine. nii et ma võin ikkagi lösutada ja lugeda, kuni on aega. mingil hetkel enam väga ei ole, vist.

tõin täna veidi klaasi koju. triibulise aluse toorik on siit läbi jooksnud juba. valmis aluse mõõt on 17x30cm.
kalakandik on ka, sama suur umbes , aga sellest pole head pilti. kunstvalgus viskab ikka liiast peegeldusi ja moondab toone.

klaas2202

kalatu päev

Posted on by PilleRiin

eilse hommiku asemel käisin ujumas täna päeval. täitsa jaksasin, aga nüüd on väss olla muidugi. ei üllata, sest mida ikka oodata, kui sellist trenni moodi liigutamist üliharva ette tuleb. samas, eesmärk oli ujuda kilomeeter, selle tegin ära ja ületasingi. tubli-tubli, ennast tuleb ikka kiita.
tee peal oli vaja teha väike põige ja peatus, et imelisi pilvi pildistada. kuna ma pilti juba natuke jagasin, siis siia ei jaga. sügisest pilti saab.

kell kaheksa vaatasin telekava ja tõdesin taas kord, et normaalsel ajal ei ole mitte midagi vaadata. järgi pole ka hetkel midagi vaadata – mis tahtud, see nähtud.
laual olev raamat ei ole ka liiga ahvatlev. tuleb järgmine võtta.
samas oli kaltsukas üks päris ahvatlev mantel. see jama, et istus selga ka. tulin ilma tulema, sest aju ütleb, et mul ei ole seda vaja. st, mitte, et ma ei kannaks, kui ta mul olemas oleks juba korra.. aga mitu mantlit siis ühel naisel olema peab? mul mõni juba on. ainult et nüüd see mantel kummitab mind.

mingi kulgemine ajas ja ruumis. eelmise aasta lõpu – selle aasta alguse mingid protsessid on uude faasi jõudnud. rahulikumasse.
aeg väiksemaid loksutamisi teha.

päris kalatu päev siiski pole. hommikusel võisaial olid sardiinifileed tomatikastmes. vahel on vaja nostalgisteda.

linn530

mõttejupike

Posted on by PilleRiin

õhtul diivanil lösutades ja viimaseid töiseid minuteid surnuks lüües on tore plaane sepitseda. no näiteks selliseid, et äkki ma olen homme nii tubli ja lähen hommikul enne massaaži ujuma. pärast massaaži pole ju mõtet ja..
aga ma olen siiski realist ning väga sellele ei looda. kuigi see mu hommik ei ole mingi kell seitse või kaheksa või midagi, ajaliselt jookseks kõik hästi, kui ma nii poole üheteistkümneks jõuaksin. kuid ennast tundes jõlgun ma sel päeval, kui hommikul kusagile minema ei pea, sellisel ajal kohvitassiga toas. isegi selle varahommikuse äratuse kiuste.
aga no vahel võib ju ka üsna absurdseid asju mõelda.

tulbid123