Portugal 4

Ikka napiks jääb see kirjutamine.
Albufeiras sain lõpuks ookeanis käidud. Üldiselt tundub kogu see linn olevat turistidele orienteeritud, veidi palju mu maitse jaoks. Väidetavalt on hetkel veel vähe rahvast, kuid kesklinn oli õhtul küll peletav.
Üks hea asi, et need nn sisseviskajad jäävad viisakaks ja viisakama keeldumise peale soovivad veel kena päevagi.
Eile kõrvetasin end Sagreses veidi äragi: ei määrinud kreemi ja sai tunnike õues oldud. Tänane pikk päev õues oli leebemgi, sest kogu aeg sai kreemitatud.
Tee pealt ostsime apelsine, mida on keeruline harjumuspäraselt süüa. Noaga neljaks lõigates on kõige puhtam, kuid laud ujub mahlast ikka. Magusad on ka.

Pilt muidugi rannast.

IMG_20160526_180054

Portugal 3

Pole vahepeal kirjutanud, sest viimastes ööbimiskohtades on netiga kehvasti olnud. Nüüdki istun fuajees ja pikka juttu ei tule. Mägedest ammu ära, 55km veinimõisast mööda põrutatud, sajune õhtu Portos, imeline väikelinn Obeidos ja see, mille nimi hetkel ei meenu ja kus 19 sajandi turule sattusime. Simbra Pena loss, vaikne soe ookean ja külm ohtlik ookean. Kaheksajalg, vutt, hiikrevetid, kuldmerikoger. Oliivid ja erinevad juustud.

IMG_20160524_215532

Portugal 2

Eile oli pikem sõidupäev, liikusime pöhja suunas.
Hommikul käisime Lissaboni okeanaariumis (oi kui ammu see tundub..) ja siis panime Serra da Estrela poole liikuma.
Peamiselt olime tasulistel kiirteedel. Mis mulle meeldis, et iga mõne kilomeetri tagant on sos-telefon teeservas, teedel on perved (mitte kohe kraav nagu meil) ja no muidugi kohati teeääre umbrohuna vohavad moonid..

Õhtupoole jõudsime Manteigase väikelinna. 3500 püsielanikuga asula mäenõlvadel. Suurim pood, mille leidnud oleme, on keskmise külapoe mõõtu; erinevaid poekesi on aga palju. Söögikohti on ka üsna mitmeid.
Eile külastasime üht. Kui enamus võttis vasikaliha, siis mina lammast. Väga hea oli. Ilmselgelt elaval tulel, maitseks ainult sool, kuid ikka väga mõnus. Maitse oli vähe teine, kui kodumaisel määl, aga eks kliima mõjutab ja tõugudest ei tea ma nagunii midagi.
Veini, vinho verde, lasti kraanist ehk tünnist ja liitri hinnaks 6€. Söögikohas, eksole!

Täna oli ka autopäev. Väiksemad ja laiemad mägiteed, mis laias laastus täitsa heas korras. Palju ägedaid vaateid ja vahvat loodust.
Lõunaks sättisime Gouveia linna. Kummalisel kombel õnnestus turismiinfo leida enne siestat (kusagil oli üks viit, aga rohkem mitte ja kui lõpuks juhuslikult nägime, oli kohe selge, et niimoodi me seda leidnud ikka poleks). Turismiinfos sain täpselt teada, mis nägemata jääb 😉 Aega ju väga polnud.
Otsustasime korralikumalt süüa.. ja kuigi toitu lubati 10 minuti pärast, sai sellest 45.
Toitudest siiani: liha-kala on head, salatit pigem vähe ja pigem on seal roheline salat, sibul ja ehk ka tomat, heal juhul kaste ka; kartulit on siiani olnud nagu räigelt palju. Täna jäi küll 2/3 järgi..

Pärastlõunal sõitsime mandri-Portugalu kõrgeima tipu juurde. Torre mägi, napilt alla 2km, Portugali ainus talispordikeskus. Lund oli seal nüüdki.

Kuna sõime kõva lõuna, jäi suur õhtusöök ära. Päris väss on ka kuidagi. Homme on kõige põhjalikum kõndimispäev, peab ka magama kerima.
Magamisest: tekkidega nad siin ei koonerda. Siin majas on isegi mingi veider graanulitega kamin, samas suure toa kohta üks väike radikas, öösiti on õues ca 9 kraadi.. aga kuna tekke on mitu, on magada väga hea. Kirikukelli, mis löövad siin ikka neli korda tunnis, kuulsin ka ainult paar korda öö jooksul. Ainult varaste ärkajate hääled ajasid üles.
Täna kasutan kõrvatroppe.

Tahvel suure kaamera pilte ei lae hästi ära, aeglane lugeja on ka muidugi; õnneks väikesest saan midagi kätte. Nii et pilt on kusagilt Penhas Doradase lähedalt.

Seradaestrela

Portugal 1

Eilne päev möödus peamiselt lennujaamades ja lennukites. Õhtu enam siiski mitte. Lissabonis väike jalutus ja kena õhtusöök.
Korter on nummi, lausa kahju, et vaid üheks ööks. Asukohta ei oska hetkel hinnata, samas ikka kesklinnas.
Lennujaam on ka pea kesklinnas, nii et maandusime üle linna ja nüüd on ka pidevalt lennukid siitsamast liikumas.

Hommikul hakati küll varakult sebima. Võinuksin umbes praegu tõusta, aga nüüd juba ca tunnike üleval. Õhtul polnud tunnet, et oleks kõrvatroppe vaja, hommikul ei hakanud enam otsima.

Muidugi on kahe päeva eelarve juba läinud, aga ehk saab maapiirkondades kokkuhoidlikumalt. Ega lõuna Brüsseli lennukas oli ise kirves. Mis teha, kui pagasi koha pealt ei olnud odavlennukad, aga toidu koha pealt küll. Et ehk lendudel süüa ei saanud ja no ma lihtsalt ei olnud selle peale tulnud ega midagi kaasa näksimiseks võtnud.
No küll saan hakkama 🙂

Ma nüüd ei tea, kui suur see pilt jääb, ei suutnud tahvlis õigesse suurusesse lõigata. Lustlik oli aga pildi ümbernimetamine wp-s: kirjutama hakkasin “sardiinid”, automaatselt pakuti “sardiinipilt”, mille ka võtsin, aga edasi pakkus ka, “kassidele” 🙂

Sardiinipilt

emadepäev

kuna tänastel plaanidel oli ette nähtud mitte teostuda, käisime päeval hoopiski nurmenukke korjamas.
sel ajal, kui ma oma tõbise lõunaund magasin, tehti köögis kotlette. lapsel oli kkka assistent kõrval. täitsa hea tulemus.
hommikul esimesed lilled olid küll võililled, nüüd on vaasides juba rohkem õisi. meelespead ka, aga mitte need pildil looduses ja mida muidugi ei raatsinud noppida.

homne päev on ka päris erinev sellest, mis nädal aega tagasi arvata oli.

meelespead517

vanus või..?

kuue päeva jooksul kaks korda erakorralises meditsiinis käia on täpselt kaks korda liiga palju. kusjuures põhjused olid erinevad ning kummalgi korral ei leinud kinnitamist. igatahes on mul nüüd kaks auku juures: üks käes ja teine seljas. õnneks ajutiselt.
ma olen nüüd kolm korda emos käinud enda pärast, kokku, elu jooksul.

üldiselt on nädal möödunud üsna uduselt. reedeõhtune režiim on hulga mustsõstramorsiga.
mis homme ja ülehomme toob, paistab. plaane on, aga eks näis, mis ellu õnnestub viia. või mis tervis teeb.
hea, et see kõik on mööduv ja puhkus on ukse ees. selline päris-puhkus enne hullu hooaega.

ülased

mai alguse nopped

nii ebatore, kui keegi unustab mingi kokkuleppe ning see unustamine mõjutab lõpuks minu elu ja toimetulekut. ehk et isegi väga toreda nädalavahetuse kiuste (hm, pühapäevane traumapunkt välja jätta) on nädala alguses ikka täiesti trööstitu olemine. lausa nii, et ühe plaanitud suurema tegevuse jätsin ära.

nädalavahetus oli palju tööd, aga ka mõned tedrekanad, hulk merikotkaid, palju vanu maju, palju toredaid inimesi. sinililled, ülased, imeline loojang.
ja see räige varbavalu, mis siiski ei olnud õnneks luumurd.

kui ma tahan liikuvat loodust pildistada, pean ikka paremale torule mõtlema. kunagi.

Merikotkas lennul
Merikotkas lennul

rattas

ühelt poolt poleks nagu üldse energiat, teiselt poolt aga polegi mahti sellele mõelda.
eile näiteks õnnestus ca 5 tundi niimoodi “ära kaotada”, et ma ei saa siiani hästi aru, kuhu need kadusid. RSS on mitmendat päeva järgi lugemata – või mitte päris, ma siiski täna näiteks märkisin mingid kategooriad lambist loetuks ja ülejäänutest lugesin ka mingi osa. ja mõnel päeval olen ikka ca 50st artiklist üle kerinud ka. jajah.

selline päev, nagu täna, suures osas kenasti “tükkidena” võetav, oli nagu parem. kuigi ikka on tunne, et miks ma juba kaks tundi ei maga. no – pole mahti olnud.
õhtune kohtumine oli päris tore. inimesega, kellega tegin mingi x aastat tagasi tihedalt koostööd, vahepeal ei ole suhelnud ja nüüd oli minul vaja natuke fokusseerida mingeid asju. ma vist veel ei fokusseerinud, kuigi sain ideid – kuid tundus, et pigem töötas see kohtumine täna teistpidi. et ehk vestluse teine osapool sai oma mingid mõtted kusagile loksuma. mis on ka ju ometi lahe.
mina pean lihtsalt veidi veel tuhnima, et oma vajalik fookus paika saada. suunavaid ideid sain igatahes.
ning ka üldhuvitavaid mõtteid.

fotomälestus on vanavanemate saarelt.
haakumatu.

Reigi kirik
Reigi kirik

meie plaanime..

ei tohi ikka öelda, et aega on lahedalt. selle peale koguneb kalendrisse ja to-do listi (mis selle kena eestikeelne vaste oleks? “tegemist ootavad asjad” on nagu pikavõitu?) hoobilt posu asju. mõni on varem teada, aga lihtsalt tuleks lõpuks ära teha. mõni – ja neid on rohkem – on lihtsalt lisandunud.
muidugi selgub selle käigus, et midagi on jäänud kalendrisse kirja panemata ning see meenub alles siis, kui tuleb meeldetuletusmail. esimene mõte on, et peaks end kloonima. nojah. valikud, ma ütlen.
samas tahaks ju lihtsalt kätte võtta ja sõita linnast välja kevadet kaema. kusagile, kus ei ole masse.
äh, mingi teine homme.

tähelepanekuna: rahaga see ei toimi, kui kurta, et vähe on 😛

sinililled428

uitmõtted

see on ikka täiesti tõsi, et kes teeb, see jõuab.
mina olen hetkel küll vastupidine näide. mul on harjumatult vaba aega, aga ma suudan selle üsna mittemillegagi ära sisustada. ja siis avastan, et mõni pealtnäha oluline asi on hoopis tegemata jäänud. siiski, elulised asjad on ju kõik tehtud ja rohkemgi veel.
selles ei ole mitte mingit arusaadavat loogikat muidugi. mõned asjad lihtsalt on sellised äraspidised. pealtnäha 🙂

aga võib-olla ei peagi ise väga palju tegema, kui ümberringi toimub niigi palju? nii laiemas kui kitsamas mõttes? kui ikka vahepeal hoian pead kinni ja lihtsalt lükkan mõtted välja?
kuigi millegi tegemine on parim meetod mõtteid ühel kindlal rajal hoida.
kusjuures, näiteks ujumine on minu jaoks täiesti selline tegevus, mille ajal ma mõtlen väga vähe. peamiselt süvenen basseini teisele otsale ja süvenen hingamisse. rohkem, muide, kui joogas. mitte, et ma hingaksin rohkem, aga ma mõtlen sellele küll enamuse ujumise ajast, joogas läheb mõte palju kergemini uitama ja hingamisele ma mõtlen ka vähem. nojah, võib-olla seepärast mõte uitabki, muidugi. aga igatahes ujumine on mul väga fokusseeritud tegevus üllatuslikult.

õhtuti aga, selmet nina veel õue pista, kukun ma lihtsalt magama.
vahel harva siiski vaatan hilisõhtust taevast.

pilved öös