ma tahtsin täna siia kirjutada, st kuupäeva järgi eile, aga esimene selline vaba moment saabus nüüd.
lähen parem tuttu. on mõnusam ja mõistlikum kui kirjutada.
(ja sõpru pean ma meeles suvalistel päevadel – kuigi minagi sain ühe kaardi, RM-ilt 🙂
Rubriik: päevakaja
hingetõmbepaus
jah, mul on kiire olnud. jah, mul on pildid siiani tegemata. jah, ma olen vist haigeks jäämas. jah, ma pole jõudnud kirjutada.
tegelikult ma loodan, et nüüd on hullem aeg möödas. asjad vähemalt jooksevad kuidagi ja võin veidi kergemalt hingata. isegi pildid loodan ära teha. mitte veel täna küll 🙂
vaatame, kuidas tööd ja koormused kujunevad. see ‘päris’töö tahab mu koormust suurendada. põhimõtteliselt ei ole mul selle vastu midagi. küll aga tundus mulle, et nad tahavad seda ka kuidagi ära vormistada ja see mulle ei sobi. ma olen väga rahul oma praeguse lepinguga, kus pole kirjas miinimum-maksimumtunde. aga eks näis.
koolitöödest pole nüüd ka ühtegi ripakil. üks sai küll ära saadetud oluliselt hiljem kui tähtaeg ning ma pole kindel, kuidas see konkreetne õppejõud sellesse suhtub, aga ükskõik. tõesti.
juhe, läpakast lahus
eksole, kui näiteks, noh, läpaka juhe jääb juba hommikul maha, siis pole mõtet poolest päevast seda omale sebida. sest siis on nagunii selline päev, et jätad selle veel kord maha. seekord liiga kaugele.
homme pean cargobussi pakile järgi minema.
sinine reede
ma sain eile magama varem kui tavaliselt, aga ikkagi on täna selline läbipekstud tunne ja tahaks vaid magada. kuna aga seda nagunii ei saa, siis olen üsna asjalik olnud. vähemalt, noh, mis puutub asjade ajamisse ja mailindusse.
eriti kurb on see, et tegelikult on mõnus valge päev täna.
kui ma vaatan kodus enda ümber, siis siin on küll suur tegematus. kuid ma asun peatselt ka selle vastu võitlema – loodan. kaks kassi tekitavad kuidagi rohkem karvatuuste, ilmselt oma jagelemistest 😛
homme-ülehomme ei näe eriti aega selliste asjade jaoks, sest suur piraadipidu on tulekul 😉
kaugliinibusside kamm
esiteks, no kuidas saab olla, et kaugliini buss on graafikus ja siis seda lihtsalt ei tule? õhtusel ajal. järgmise bussi aeg on kolmveerandtunni pärast. no ausõna.
ja et siis tuleb mingi läbisõitev rahvusvaheline buss, mille juht teatab, et temal pole üldse seal peatust ette nähtud ja ei saa seega piletit müüa ja kasseerib midagi vastu andmata 100ka. kusjuures mul on seda piletit vaja, sest sedapuhku on tegu sõiduga, mille kulud makstaks kinni!
ja siis veel natuke ootamatut sodi kaela.
ähh.
aga ikkagi jõudsin ma täna päris palju ära teha,
hommiku ootel
tort homseks (tänaseks) õhtuks on ostetud, uus jalgratas väikese lehviga lenksu peal seisab keset suurt tuba.
lasteaeda kaasavõtmiseks on väike kringel ja limonaad.
tähtpäev tuleb 🙂
puhkus või?
et hurraa, puhkus? et juba eilsest?
ei midagi sellist. sest tegemist jagub maa ja ilm. lihtsalt ma ei pea paar nädalat kontoris kohal käima. ühes nendest 😛 kaks ülitihedat nädalat ootab ees. projektitöö vahele veel ports koolitöid ka teha. RM-i sünnipäev muidugi ka.
koolitöö eeldab ilmselt sedagi, et pean homme raamatukogu külastama. ehk homne päev linna peal. ja pean kiiresti omale paar vajalikku asja kalendrisse ära märkima, enne kui umbe planeerin asjad. sest seda ma oskan ka 😛
mul on hommikukohvi tass pooleli. ooei, mitte seepärast, et ma alles ärkasin. lihtsalt ma sebisin juba hommikust saati ringi ning ma lihtsalt ei jõudnud enne poja äraviimist kohvi juua. aga parem hilja, eksole.
isegi kiirel ajal blogin ma tasuta
unise peaga ei saa tegelikult ka midagi tehtud. aga magada pole ju aega, sest asjad nõuavad tegemist. lisaks tööasjadele näiteks lapse sünnipäevakutsed kirjutada, et need homme lasteaeda ära viia. ja nõud pesta. ja süüa teha. ja noh. triikimisest-koristamisest ei räägi. heal juhul leian puhkuse ajal aega. puhkus on puhkus põhitöölt muidugi. mingit sisulist puhkust kui sellist ei ole ega ei tule. on projektitööd ja on koolitööd.
veel üks sõbranna eile imestas, kuidas ma nii palju jõuan. tõin talle näiteks ühe oma teise tuttava. selle peale imestati, et kas mõnel inimesel on ööpäevas rohkem kui 24 tundi. vist on jah, ja mul on pidevalt tunne, et mul on umbes 18 tundi. no ongi jah, sest ma ikka magan ka. isegi alla 18 on tihti.
kõigele lisaks oli õues vastik külm tuul.
ning, eelmine sissekanne ei ole reklaamsissekanne, nagu Pulleritsu artiklit lugedes võiks ju arvata. võinoh, nagu on ka, aga igal juhul keegi ei maksa mulle selle eest. kuigi tore oleks ju, kui nii guugel kui rainy mulle mingi papi selle eest köhiks 😛
minul küll ei ole blogides kogu aeg silme eest rahaküsimus. ma ei kirjuta tavaliselt ka tundi aega ühte sissekannet. ajakirjanikuks end ka ei pea, eriti mitte blogides.
ma olen kuri
meeskonnatööd ei saa teha nii, et teeb peamiselt üks. ma olen üritanud jagada infot ja pannud punktide kaupa kirja, mida on vaja teha ning saanud vastuseks paar lehekülge viideteta teksti ja mõned lingid. osa sellest on pealegi üks minu vana uurimustöö 😉
tegelikult ei aja naerma. tegelikult ma ei teagi, kas on viga selles, et teised ei saa ikkagi lähteülesandest ja soovitavast tulemusest aru, kas see ei huvita neid või pole neil lihtsalt aega. esimesel juhul on viga minus, teisel juhul teemas (aga miks keegi midagi muud ei pakkunud?) ja kolmas probleem on mul omal ka.
samas meil ei ole määratud tiimijuhti, nii et ei tasu arvata, et ma õudsalt tahan juhtida. no ja juhiks ju ehk isegi, kui oleks ka aega ja tiim kaasa tuleks. tähendab, need asjad on muidugi seotud ka omavahel.
ah. hea seegi, et paar selle nädala asja edasi lükkus.
ja RM-ile sai tähtpäevakingitus ostetud. selle käigus jäi muidugi ostmata tänase külaskäigu kingitus. laps, kelle katsikule ma pole jäudnud ja nüüd ühendan selle tema aastase sünnipäevaga. seega pean enne RM-ile aeda järgiminemist veel kingi ka ostma. mis tähendab jälle liikumist kusagile vales suunas. nagu niigi vähe tegemist oleks 🙁