Rubriik: päevakaja

ma sain eile magama varem kui tavaliselt, aga ikkagi on täna selline läbipekstud tunne ja tahaks vaid magada. kuna aga seda nagunii ei saa, siis olen üsna asjalik olnud. vähemalt, noh, mis puutub asjade ajamisse ja mailindusse.
eriti kurb on see, et tegelikult on mõnus valge päev täna.
kui ma vaatan kodus enda ümber, siis siin on küll suur tegematus. kuid ma asun peatselt ka selle vastu võitlema – loodan. kaks kassi tekitavad kuidagi rohkem karvatuuste, ilmselt oma jagelemistest 😛
homme-ülehomme ei näe eriti aega selliste asjade jaoks, sest suur piraadipidu on tulekul 😉

esiteks, no kuidas saab olla, et kaugliini buss on graafikus ja siis seda lihtsalt ei tule? õhtusel ajal. järgmise bussi aeg on kolmveerandtunni pärast. no ausõna.
ja et siis tuleb mingi läbisõitev rahvusvaheline buss, mille juht teatab, et temal pole üldse seal peatust ette nähtud ja ei saa seega piletit müüa ja kasseerib midagi vastu andmata 100ka. kusjuures mul on seda piletit vaja, sest sedapuhku on tegu sõiduga, mille kulud makstaks kinni!
ja siis veel natuke ootamatut sodi kaela.
ähh.
aga ikkagi jõudsin ma täna päris palju ära teha,

et hurraa, puhkus? et juba eilsest?
ei midagi sellist. sest tegemist jagub maa ja ilm. lihtsalt ma ei pea paar nädalat kontoris kohal käima. ühes nendest 😛 kaks ülitihedat nädalat ootab ees. projektitöö vahele veel ports koolitöid ka teha. RM-i sünnipäev muidugi ka.
koolitöö eeldab ilmselt sedagi, et pean homme raamatukogu külastama. ehk homne päev linna peal. ja pean kiiresti omale paar vajalikku asja kalendrisse ära märkima, enne kui umbe planeerin asjad. sest seda ma oskan ka 😛
mul on hommikukohvi tass pooleli. ooei, mitte seepärast, et ma alles ärkasin. lihtsalt ma sebisin juba hommikust saati ringi ning ma lihtsalt ei jõudnud enne poja äraviimist kohvi juua. aga parem hilja, eksole.

unise peaga ei saa tegelikult ka midagi tehtud. aga magada pole ju aega, sest asjad nõuavad tegemist. lisaks tööasjadele näiteks lapse sünnipäevakutsed kirjutada, et need homme lasteaeda ära viia. ja nõud pesta. ja süüa teha. ja noh. triikimisest-koristamisest ei räägi. heal juhul leian puhkuse ajal aega. puhkus on puhkus põhitöölt muidugi. mingit sisulist puhkust kui sellist ei ole ega ei tule. on projektitööd ja on koolitööd.
veel üks sõbranna eile imestas, kuidas ma nii palju jõuan. tõin talle näiteks ühe oma teise tuttava. selle peale imestati, et kas mõnel inimesel on ööpäevas rohkem kui 24 tundi. vist on jah, ja mul on pidevalt tunne, et mul on umbes 18 tundi. no ongi jah, sest ma ikka magan ka. isegi alla 18 on tihti.
kõigele lisaks oli õues vastik külm tuul.
ning, eelmine sissekanne ei ole reklaamsissekanne, nagu Pulleritsu artiklit lugedes võiks ju arvata. võinoh, nagu on ka, aga igal juhul keegi ei maksa mulle selle eest. kuigi tore oleks ju, kui nii guugel kui rainy mulle mingi papi selle eest köhiks 😛
minul küll ei ole blogides kogu aeg silme eest rahaküsimus. ma ei kirjuta tavaliselt ka tundi aega ühte sissekannet. ajakirjanikuks end ka ei pea, eriti mitte blogides.

meeskonnatööd ei saa teha nii, et teeb peamiselt üks. ma olen üritanud jagada infot ja pannud punktide kaupa kirja, mida on vaja teha ning saanud vastuseks paar lehekülge viideteta teksti ja mõned lingid. osa sellest on pealegi üks minu vana uurimustöö 😉
tegelikult ei aja naerma. tegelikult ma ei teagi, kas on viga selles, et teised ei saa ikkagi lähteülesandest ja soovitavast tulemusest aru, kas see ei huvita neid või pole neil lihtsalt aega. esimesel juhul on viga minus, teisel juhul teemas (aga miks keegi midagi muud ei pakkunud?) ja kolmas probleem on mul omal ka.
samas meil ei ole määratud tiimijuhti, nii et ei tasu arvata, et ma õudsalt tahan juhtida. no ja juhiks ju ehk isegi, kui oleks ka aega ja tiim kaasa tuleks. tähendab, need asjad on muidugi seotud ka omavahel.
ah. hea seegi, et paar selle nädala asja edasi lükkus.
ja RM-ile sai tähtpäevakingitus ostetud. selle käigus jäi muidugi ostmata tänase külaskäigu kingitus. laps, kelle katsikule ma pole jäudnud ja nüüd ühendan selle tema aastase sünnipäevaga. seega pean enne RM-ile aeda järgiminemist veel kingi ka ostma. mis tähendab jälle liikumist kusagile vales suunas. nagu niigi vähe tegemist oleks 🙁

et kui fotokala külalised on kutsutud kella kuueks, siis alati on esimene KaRahh, sõltumata sellest, millal ta jõuab 😛
praeguseks pole veel keegi jõudnud.
mina see-eest jõudsin hädavajaliku ära koristada ja 2kg pelmeene on ka külmas ootel. vot.
keegi võiks juba tulla!

kohutav on teha tööd, kui mul on puudulikud algandmed ja informatsioon. palju on selliseid asju, mida ei oskagi uurida ja milledest peaks uusi töötajaid informeerima.
lõpuks ongi minu vastutusalades olevate projektide juures mingid asjad ripakil ning ei toimu nii, nagu peaks.
sest puudub alginfo või on see poolik ja ma isegi ei oska küsida. sest kusagilt on ikka mulje, et kõik toimib ja kõik teised teavad asjadest. tühjagi.
ning siis see vastutuse jagamine. kui mingi asi on minu vastutusalas, siis mulle ei meeldi, kui toimetatakse omasoodu ja mind sellest informeerimata. aru pean pärast mina andma – aga mind isegi ei informeerita osadest üsna olulistest asjadest selle juures.
mõne asja kuulen hoopis teise asjaosalise poole käest.
brr.
organisatsioonikultuur on üsna oluline meeldiva töökeskkonna loomisel. lisaks sellele, et kaastöötajad jm kellega kokku puutun, on lihtsalt toredad ja meeldivad inimesed.

mul oli kuri plaan olla täna hästi asjalik ja teha nii mõndagi, aga hommikune projekti reaaltöö võttis füüsiliselt üsna läbi. kuigi sellega sai suurem osa päeva plaanidest tehtud ka. no mõtlesin jah, et siis lähen istun sellel ‘päris’tööl ka, aga kuna aega läks nii palju, siis jäi ära. õnneks polnud mul ka siduvaid kohustusi sinna minna.
selle asemel käisime Bazaris lõunal ja nüüd võtan ja puhkan veidi. siis saab õhtupoole jälle asjalik olla.
võeh, vanainime, väsin lõunaks ära!
kuigi muidugi, viieks lähen lasteaeda ja siis vaatame RM-iga selle tantsutrenni üle, mis neil seal nüüd olema hakkab.
mul on täitsa kahju, et eelmise aasta treener nendega tegeleda ei saa. see oli selline lahe poistetrenn ja mind üllatas, kuidas seal ikkagi mingi distsipliin ka saavutati.
aga veidi aega tantsu pole ka paha. rütm ja koordinatsioon kulub ikka ära.
tantsust. homme on jälle trenn ja no mu ajakava ei luba jätkata. niuc!
üleüldse on viimasel ajal tunne, et jazztants kisub rohkem. samas Tanja on jälle nii lahe treener. no ma kohe ei tea. ja aeg ka. õhtuti ma ei saa ju, RM. päeval nagu saaks, aga mul on liiga palju kohustusi. samas on liikumine jube hea.
nojah. vaatab.