pühade õhtu oli seekord tööõhtu. ja töö-öö. ja järgnev varane töö-hommik. eile läksin seega magama, noh, ülivara. päeval väga midagi ei teinudki. no ei ole enam naljaasi poole hommikuni üleval olla ja siis päris-hommikust jälle. aga teisalt, ei peagi ju olema. korralik ööuni on teadagi üks ilu ja tervise pante 😛
raamatud-raamatud. viimasel ajal võtan nelja kaupa ja kuna sattusin millaski päris-keskraamatukokku ka, siis on pidevalt kaheksa laenuraamatut kodus. vahel mõni praakub välja ka. just on üks selline siin kõrval, et juurdlen, kas loeks. või vaataks pigem mingit filmi – sest on järelvaatamises midagi, mida tahaks ja nädala lõpuni on üsna kena valik Eesti filme ka filmilaenutuses tasuta.
kui aga juba sellised mõtted tekivad, siis ei ole väga minu maitse järgi raamat, eksole.
päevaujumine, no mis kell oleks hea minna?
eelmine kord jõudsin ca poole ühe paiku, siis algul oli penskareid, aga varsti oli üsna tühi. täna jõudsin vette poole üheteistkümne paiku ja umbes paarkümmend minutit oli veel suht okei (st rajal ehk paar-kolm inimest), aga siis hakkas jälle rahvast tulema.
ja ma ei saa aru, on ju näha, kus radadel inimesed nagu rohkem ujuvad ja kus pigem suplevad. ma üldiselt püüan jälgida, et ma ei läheks rajale, kus on mingid sellised tõsised sportujujad, vaid püüan mingi keskmise ujujate pundi leida. no ja siis tuli meie rajale mingi korki ujuv tegelane – veidi liikus edasi küll, aga siis konkreetselt pani pea vee alla ja lihtsalt hõljus. et ehk isegi mina oma pea-vee-peal konnaga panin tast mööda. ainult et kui rajal on neli ujujat, siis pidi lihtsalt kogu see aeg jälgima, et kolmekesi kõrvuti ei sattuks. kuigi, kui ma selili ujusin, siis sattusime küll. panin käega korigujujale pihta, sest üritasin ikka oma serva hoida. tegelikult ma ei teadnudki, et keegi vastu tuleb, lihtsalt sel hetkel oli juhuslikult üks tüüp ka vastassuunas minuga kohakuti. aga ega see korgiujujat veel ära ei ajanud.
kaalusin ise ka reavahetust, kuid ühel pool olid siukse sportlased, kellele mina oleksin paras korgiujuja olnud ja teisel pool oli mingi viis inimest rajal. ja ma tegelikult saan aru küll, et ma lihtsalt ise ei ole kuigi hea ujuja ja siis ma ei oska väga hästi toime tulla olukordades, kui rajal peab trügima.
duširuum oli tädikesi täis nii minnes kui tulles. basseini minnes õnnestus veel isegi üsna kohe duši all pressida, välja tulles pidin ikka ootama. tädikesed tegid seal kõik mingit põhjalikku pesu – ma ei tea, kas see basseinipilet ikka on koduse veearvega võrreldes nii odav? aga äkki pensionäridele ongi, ma pole hinnakirja nii põhjalikult uurinud.
sain ikka basseiniveest end puhtaks ja sättisin sauna ka. ja seal kaks tädikest arutavad vene keeles, et need dušid seal on ikka halvad. et vesi on külm või soe ja jookseb jube lühidalt (see vajutamise süsteem on, et vajutad nuppu ja siis mingi aja jookseb vett). et ökonoomitavad, näe. põgenesin sealt ära, sest tundus, et muidu ma varsti nähvan, et siis ei ole vaja end avalikus ujulas pesemas käia ju.
muidu oli tore, oma planeeritud maa sain ujutud. eks järgmine kord proovin veel mingit muud aega.
