töökiun

ma teeks veidi jälle töövirinat. sest ei saa ju nii, et kui mina olen hommikul, siis on teatud asjad, mis ma püüan ära teha ja jätta õhtuks vähem pingelisi asju. aga kui ma olen õhtuti, siis on hommikut tehtud need vähem pingelised asjad ära ja mulle jäävad need, mida ma teen tavaliselt hommikuti.
jama on see, et sel nädalal ma olen peamiselt õhtuti tööl ja siis kolmas päev juttis sama asi tüütab ära natuke. urr!
ja ma ei ostnud kohvi kõrvale midagi väga head kah, aga selle peale tahaks ju..

nädalavahest veel: turust ja lohest ja maisist ja liiklusest

kui me eile Kaberneeme jõudsime, oli lohetuul juba kadunud. aga see oli esimene mereäär, kus veidigi ruumi oli.
täna tegime sisemaaringi.
soojenduseks oli Balta turg, kust varusime veel puuduvat piknikukraami. natuke liha juurde, tomatit-kurki-soolakurki ja meie lemmikut, värsket maisi. viimase hooaeg on jube lühike (need poe vaakumpakendi omad on imelikud), seega tuleb seda ära kasutada.
turu juures parklas juhtusime nägema mingit vana pikka Cadillaci. läksime uurima ja saime soomlastest automeestega jutule ka. pilte panen kunagi hiljem – enamiku tegin vana Smena ja Agatiga, lomograafiat niisiis. digiga on ainult detaile 🙂
ring läks üle Aruküla ja Raasiku lõuna poole. kusagil Anija vallas Soo-Otsa bussipeatuse lähedal pakkisime lohed lahti ja lennutasime veidi. tuul oli üsna tugev, nii et väike Eden oli minu jaoks täitsa paras. aga eks ma ikka hätta jään, ei õnnestu spinnist alati kenasti välja saada, paar korda pani tänagi ninaga vastu maad. aga see-eest sain mõned korrad vinget kiiret spinni, paarkümmend pööret suurel kiirusel. väga efektne 🙂
paar mööduvat autojuhti tervitasid meid signaaliga ka.
Aegviidu ja Nelijärve vahet sõitsime kohe paar korda. sest tahtsime kusagil oma söögid ära grillida, ent korralike kodanikena keeldusime seda suvalise põõsa all tegemast. kuigi sildid olid kadunud, selgus mõne telefonikõne järel, et Nikerjärve lähistel siiski on RMK telkimisplats ja sinna siis maandusimegi.
kena koht, kui inimesed seda veidi paremini hoiaksid. vähemalt oli sodi siiski prügikasti kõrval, aga inimetegevuse kurjemaid jälgi on ikka ka näha.
korjasime käbisid vähe korralikuma tule jaoks, kui meie ühekordne grill võimaldas. nii et vahepeal keerasime selle ühekordse pisikese asja teise tule kohale. et see keeramine nii väga ei kriuksuks, sai natuke võiga määritud õiget kohta 🙂 või oli muidu maisi jaoks kaasas.
mais saigi esimesena valmis, võiga üle ja veidi soola (turul olid muidugi aint 1kg soolapakid müügil :P) peale ning oi kui hea!
liha sai hiljem ja seda jäi kojutoomiseks veel järgigi.
kui taipasime kella vaadata, hakkas natauke kiire. sest lomograafia esimesi negasid sai kella 9ni kätte. aga meil õnnestus jõuda neile järele just viis minutit enne sulgemist ja seda ilma liikluseeskirju rikkumata. pigem vastupidi: tegin telefonikõne politseisse, sest meist sõitis mööda auto, kus ni umbes neljane laps oli peadpidi küljeaknast väljas. mida? – see oli ka minu esimene reaktsioon. aga püsisime neil sabas nii kaua, kuni saime ning loodan, et politsei ikka helistas autoomanikule ja tegi märkuse.
veidi sai siis veel linna vahel sõidetud ja nüüd on põnev skännimine käsil.
seniks siis pilt tänasest maiuspalast 🙂

maisgr903.jpg

kiusatus

täna ostsin magusaks kohukese. sõin salati ära ja kõht polegi väga tühi, aga see kohuke jõllitab mu laua peal ja nii ma võitlen kiusatusega, vähemalt kuni kella viieni 🙂 sest muidu ei pea õhtuni vastu.
ma võiksin selle kohukese silma alt ära ka panna, aga siis ma kindlasti unustan selle olemasolu üldse ja järgmine kord meenub siis, kui kusagil riiuliserva peal koledasti haiseb 😛

murphy, nagu ikka

sel kenal hommikul, kui ma ostan kohvi kaasa tööle siis lõpuks, on sekretär puhkuselt väljas ja kohvimasin töötab 😛
täna õhtul olen hernetakso ilmselt. kesklinnast Mähe taha, siis linna teise otsa Õismäele ja lõpuks koju. sest muidu lähevad herned raisku ja nimelt on laps ja herned linna eri otstes.
einoh, muidugi tuleb kaks minutit hiljem mõte, et kui ma ikka ise täna ei suuda nii palju liigelda, siis saab linna ühest otsast herned kesklinna homme hommikul ju lasta tuua. jääb vähem seiklemist.

kohv, tulirebane ja bikiinid

sõin oma tööle kaasa ostetud salati ära ja lootsin, et kõik on hea. no ei ole. sekretär on puhkusel ja kohvimasin veest tühi ja keegi ei saa või oska seda täita kah. lisaks kuluks tükike magusat ka ära. olgu see peale kaheksat või rummikoogike või midagi. kohviga muidugi. aga pole magusat ka. sest ma ei ostnud. sest ma arvasin, et pole vaja. ja isegi kui ma võtaksin kätte ja tooksin selle magusa, siis ma peaksin kohvi ka tooma. sest ilma kohvita ma ei taha ka. nokk kinni – saba lahti.
aga ma ei viitsi siit veel kord kusagile koperdada. parem halan blogis. sest see on märksa lihtsam (mitte)lahendus.
P.S. kodus ma muidugi upgradesin oma Firefoxi ära ja nüüd jälle mingid pluginad ei tööta. TabMixPlus kaasa arvatud ja see on nii rõve, et ma pean akende vahel kerima ja ei näe hoobilt, mis mul lahti on. noh, akende listist näen küll ka. aga selle jaoks pean ma jälle hiirt liigutama. ilmselt on mingi shortcut ka olemas, aga ma pole vaevunud miskipärast seda selgeks tegema. tegelikult mulle meeldivad shortcutid märksa rohkem kui hiirega siiberdamine.
P.P.S. ma ostsin oran˛i moblakoti omale (et olla aus, siis eile sain omale oran˛i raamiga päiksekad ka. ja nädal tagasi Anttila poest Viljandis oran˛id Karhu Originals tossud, allahinnatud!). vana punane läheb pessu ja siis kärab veel veidi ilmselt. aasta on siis see aeg, millega ära kulub täiesti. kusjuures ärakulumine meenutab eilses mingis seltskonnaajakirjas olnud juttu ee.. Airi Ojaveega vist, kes ütles, et ta kuluvad bikiinid veerandi suvega läbi. et pleekivad ära või nii (seda ma lugesin täna, sest mind ikka vaevas see küsimus, et kuidas need tal ära kuluvad küll. ühe tuttava mõte, et äkki suusariiete all kuluvad kiiremini, ei tundunud päris hästi klappivat veerandi suvega). huvitav, kus ta küll suvitab?

back in da city

et ma olen nüüd siis tagasi. tegemist on kuhjunud ja järgnevad paar päeva on ka sisustatud.
ma pean jälle midagi ette valmistama, välja mõtlema, logistikaga tegelema. brrrr! nii palju siis puhkusest. seda puhata ja mängida aega on nagu liiga vähe.
peangi minema mingi paberimajandusdega sahmima.
vannis tahaks logeleda.
ja magada.

metsas ära

jään siia kauemaks kui planeeritud, sest mõnus on. võimalik on ka õnneks.
kuigi oleks olnud võimalus täna õhtul Tallinna ära saada. millel oleks ka omad plussid olnud.
homme on nüüd vaja veidi töiseid asju siin teha – aga see on ikka teine asi kui linnas.

Marjasoos

kõik on teistmoodi kui varem. hoovile kerkib uus maja, meie “tavalises” toas on ehitusmehed ja õues lõugab SkyPlus. õnneks vaid tänase õhtuni.
RM läks perepojapojaga kuuri katusekambrisse ööbima, aga öösel kella 4 ajal hakkas neil seal maru külm ja lõpuks maandus ta ikka minu juurde. aga päris mõnus oli, et poisid kahekesi normaalsel ajal eraldi magama said.
kuna täna ehitusmehed lähevad puhkusele, siis vaatame, mis ööseks orgunnime. kas poistele posu tekke kaasa või kuskile mujale. sest nad saavad kahekesi kenasti hakkama, hoolimata oma vanusevahest.
mina, nagu ikka, hakkan kohe koristama ja süüa tegema.
sest nagunii ma unustasin päevitusriided maha ja teisalt ei kipuks seal ehitusmeeste rõõmuks poolepaljalt koperdama nagunii. kuigi metsaalune on maasikaid ja metsmustikaid täis. kukeseeni leiaks ehk ka. ja kausitäis murakaid on samuti laual 😉

paari lausega juttu vahele

peaks mainima, et kehvema tuju päevad mõjuvad tööviljakusele kuidagi hästi. sest siis ei taha nagunii midagi teha ja teen pigem tööd. kuigi veidi sõltub ka, et mismoodi täpselt kehv on.
nädala lõpul pean kätte võtma ja vajalikud projektiasjad joonele viima. need kõik mis on. et mitte hätta jääda ja oma vahepealsed lisarahasüstid kätte saada.
aga ma loodan seda teha linnast väljas 🙂
Noarootsi oli muide väga värskendav. kahju, et üritus nii lühike oli lausa.

minu töönädal algas täna

Väga Töine Päev.
põhimõtteliselt töötan täna hommikul 10st kuni üle kesköö. ei, ma ei tee vaid ühte asja selle aja jooksul.
üldse on tihe nädal ees. aga küllap see on vaid hea.
üleeile ära kõrvetatud nägu annab juba veidi tagasi ja ma ei näegi väga keedetud vähina välja.