eelmisel talvel ma ootasin, et laps jääks ka korra haigeks, ei jäänud. nüüd siis on haige.
koolialgusestress?
mul on tegus nädalavahetus olnud ja kuigi kõik ei ole kodus veel kaugeltki korras, on paljud asjad siiski liikunud kusagile. hea 🙂
ainult kass on oma kammi kusagile ära peitnud 😛
muide kuulub mu nädalavahetusse ka kaks must kassi. üks selline, kelle kõrval Evelin on pisike ja leebe, teine alles nooruke ja uudishimulik, tegi mulle kassiteraapiat 😛
aga nüüd ma olen selle peale väsinud.
Rubriik: päevakaja
selle suve viimane reede
ühelt poolt tunne, et tahaks mingeid asju sättida ja teha, teiselt poolt kohutav väsimus. ja kolmandalt poolt asjad, mis tuleb tingimata ära teha.
RM saab koolis muudkui viisi ja leiab, et see on igav 😛
mina, noh, mina võiksin ka mõne viie saada. elukoolis või nii. vahelduseks neile kolmedele ja kahtedele, mis viimasel ajal tulevad.
suve lõpus kinkige mulle päevalilli
laps iseseisvub ikka kenasti 🙂
loomulikult olen ma rahul, et ta suudab sõpradega oma õuesmängimised ilma minu abita ära organiseerida ja ise ringi liikuda. pole seda muret enam, et laps peale kooli üksi toas istuks. nii hea 🙂
kuuldavasti oli ta puu otsas, kui ma talle helistasin 😛
minul on ka täna hea olla. toimetasin natuke mingeid asju ja organiseerisin teisi. lapse tuba peaks nädala lõpuks sisustatud saama lõpuks.
mõni päev ongi elu täiega lill. suur, kollane, päikest täis päevalill.
kuigi nagunii hakkab kohe Murphy tööle ja rikub õhtuks selle tunde ära 😛
pilt siit.
päevakaja
et laps eile pikapäevarühmas söögita jäi, no olgu. eile ei olnud tõesti makstud.
aga täna maksin hommikult ära, kuid töötavat printerit ei ole ja väljavõte jäi seega printimata. saatsid pdf-kujul õppealajuhatajale. ning see info ei jõudnud pikapäevarühma söögiajaks muidugi sinna, kuhu vaja 🙁
turi ja kael on ikka absoluutselt kanged.
kohvi- ja Bounty paus
tööl ja kohe pika päeva. eile oli öötöö ka, nii et ma olen üsna hoomamatu-unise olekuga. ehk jääb päev sama vaikseks, nagu siiani?
pühapäeval magasin oma vasaku õla kuidagi ära. nii, et MinuMajja minekuks võtsin valuvaigisti sisse. ahjaa, magada ma ka seepärast ei saanud ja olin tundi poolteist enne kella üleval. sest valutas, õlg, ja mitte mingit moodi ei olnud hea olla.
täna on kogu turi kange ja paha ja valutav. ma imestan, et üldse pead saan keerata.
ilmselt üritan leida mingi õpetuse ja natuke mudida end.
aga see pole ainus, mis mulle (füüsilist) valu teeb.
‘kui kaua sa kingi sisse kannad tavaliselt?’, küsiti mult. no ma ei tea, mõningaid ei õnnestugi kanda. aga seekord ma ju teadsin, et need käivad jalgadele ja mul on isegi see venitusvahend ostetud, aga mul ei olnud midagi muud punase mantli juurde selga panna (oh, mustad kõrged on ju sisse kantud, oleks võinud..) ja kuna ma ei liigu autoga ukse alt ukse alla, siis.. ma ütleksin, et kannad ka lausa valutavad vahepeal. ja kui üks kand nagu on selline, nagu ikka ärahõõrutud kand, siis teisest ajab ikka mingit vedelikku välja. alates reedeõhtust siis, kui kingad jalast sain. aga no ma ei oska midagi peale ka hakata, päeval on ikka plaastri all, kui vaja liikuda. ja muidugi ma lonkan veidi seda ühte jalga, sest ka plaastri ja sissekäidud jalanõudega on see koht ikka valus.
nüüd pean veel kaua ootama, enne kui need kingad vahendiga ära töötlen ja siis froteesokiga kodus kandma hakkan.
lapse kodulähedane logistika toimib. liigub ise (kui tahab) ja on asjalik. samas võileiva-tegemise teemal on saamatu. küll ta saaks hakkama ka, kui prooviks. ilmselt pean laskma letis singi ära lõikuda, on lihtsam.
trennilogistikast paistab, mis saab. täna õhtuks selgub, kus grupis hakkab käima.
Kaubamaja pagariletis müüakse grissinisid. ma ei tea, kas ehtsamad on need küpsise moodi, mis on pakkides või see lehttaignast, mida ma seal ostan. pole kunagi sellesse süvenenud, ilmselt oleks see küll google otsingu ja väikese lugemisega viie minutiga selge. aga hetkel ei ole sellel tähtsust.
oluline on, et need Kaubsi pagarileti grissinid on maru head ja ma ei tea, kas neid veel kusagil müüakse. pudisevad ka maru hästi, aga see on kokku pühitav.
kui mul on hommikuks kergemat sorti salat, siis sobib sinna kõrvale jube hästi. enamasti ongi.
kohv ja Bounty on otsas.
magistriõpingud seisavad 12000 krooni taga semestris.
esimene päris-koolipäev
RM teatas õhinaga, et koolis on palju lahedam kui lasteaias. miks, sellest ma täpselt aru ei saanudki.
ja seda teatas ka, et pinginaaber läheb üksi koju ja tema tahab ka homme üksi koju. no ma ei tea. tee on ju tegelikult selge. laseks proovida?
aabitsapäev
et astusin ka koolilaste emade ridadesse. praegu veel ei suuda ette kujutada, mis mind ees ootab. ja õuedressid on siiani suurim mure.
tegelikult olen üllatunud, et näiteks kunstitundide jaoks ei ole eraldi klasse. et nendesamade laudade peal tehakse. meil oli ikka täitsa eraldi ruum ja teised lauad. no ei saa ikka tavalisel laual väga hästi nt natüürmorti maalida ju? kuigi nad ehk ei hakka seda kohe tegema ka 😛
ja et, kunstist edasi rääkides, joonistusplokid, aga guai jaoks ei ole see ploki valge paber ju üldse hea?
see tundide algus kell 8 on ikka ka päris kole. ma saan aru, et eluaeg on nii olnud, aga kas peab ikka? juba teiseks tunniks minek oleks normaalne.
aga eks ma saan hakkama.
klassis on 12(!) last. ühelt poolt on kahju, et kunagi poppi kooli pole tungi, teisalt on tore, et klass väike. lapsele on ju niimoodi igal juhul lihtsam. aga ma ei kujuta ette, kas see tuleb kooli asukohast, hr direktorist või millest, et ikkagi nii vähe lapsi.
Vabaduse väljaku aabitsapidu valmistas RM-ile ja tema pinginaabrile igatahes pettumuse. nn seiklusrada oli täispuhutavast batuudist (ja hullu järjekorraga, no see ei üllata), õhupallisaba oli pikem kui mõlemad batuudisabad kokku, laval toimus midagi, mis meie lastega ei haakunud, huvikeskused jms pakkusid maalimist-meisterdamist, mida poisid niimoodi küll seal teha ei viitsi, lisaks olid samuti üsna raskelt ligipääsetavad.
kuigi see oli ju teada, et seal on palju rahvast. ütleks nii, et plats tegelikult ei olnudki puupüsti täis lausa.
ja ega ma ei oska öelda ka, et mis seal siis olema oleks pidanud.
päeva positiivne elamus: käisime pärast pool linna läbi ja tõdesime, et vanalinnas sellist lihtsat kohvikut, kust saab nii soolast kui ka koogitüki, naljalt ei leia, kui Revalid ja Kehrwiederid kõrvale jätta. kõik on mingid restoranid.
ega me pinginaabri emaga eriti kumbki tea ka kohti, ilmselt liikusime valel marsruudil. lõpuks olime Meritoni grupi bistroo-kohvikus Viru väljakul.
ostsime lastele nosimise ette ja jäime ise valima. kuna salati ja sooja toidu hinnavahe oli väike, võtsime sooja toidu. mina võtsin veiseliha hautatud köögiviljaga, teine praad oli nitsel kartulipommidega. mõlema juures oli menüüs, et lisandi ja salatiga.
toodi praed siis lauda (lapsed kadusid siis juba legotama) – minul salatit ei ole, teisel portsul on. viskan veel pilgu menüüle – salat mis salat.
püüdsin kõrvallauda teenindava tüdruku tähelepanu ja küsisin talt, et mismoodi see asi siis on. lubas täpsustada – ja paari minuti pärast oli kokapoiss salatikausi ja vabandusega kohal.
mul omal küll tekkis tunne, et hautatud aedvili loetakse salatiks ja lisandiks korraga (eriti selle aedvilja hulka arvestades), aga ma ei tea seda.
ja isegi, kui oli viga, siis see parandati kiirelt ja kenasti.
aabits on paberis, tunniplaan päevikus, vahetusjalatsid kotis.
T -4
mulle on see, et RM lähebki kooli, lõpuks ikka täiega pähe jõudnud. et enam ei olegi midagi muud, kui et paari loetud päeva pärast esimene koolipäev ja nii edasi.
täna käisin vaatasin kirjutuslaudasid ja toole, kappi ja madratsit.
esimesi on mingeid normaalseid üsna väike valik. hinnad pole küll üldse normaalsed. kõigepealt kaengi ühe kasutatud laua üle, siis mõtlen edasi. st kui see kõlbab, siis ei mõtle 😛
toole midagi on. lähme ükspäev, RM istub ise peale ja vaatab siis.
kapp tuli pähe veidi hiljem. uues toas on selline meetrilaiune kitsas nurk, kuhu võiks ju panna mingi riidekapi. no ja ongi nii, et ega neid ka väga normaalseid selles laiuses ei ole. et kus siis on riiuleid-sahtleid ka. mõned on. ja see kõige lahedam (ja kallim) ongi vist 0,5cm liiga lai :O ma ei tea kohe, kuidas veel mõõta, et kas ikkamahub. või siis minna kohe mingi odava peale välja?
madratsiga on ka nii, et netis on ju 150cm laiuseid, aga reaalselt mitte väga. ja et olla mahtuvuses kindel, tuleb ikka ilmselt 140nene.
vihikud ja liikuva aabitsa sain täna ostetud. mingit pudi-padi veel. nagu näiteks pikad dressid! kust ostetakse üldse dresse? meie riietuses sellised asjad puuduvad. mingeid pusasid leiab, aga dressipükse sellised koolis õues võimlemiseks?
tore on see, et klass on väike. vist isegi alla 15 lapse. mulle meeldib.
selle kõrval on tõesti ükskõik, et koolide edetabelis see kool väga taga oli.
T -8
kalendrit vaadates ei jõua mulle kuidagi pärale, et sisuliselt nädala pärast läheb RM kooli. kõik on veel nii ripakil. eriti lapse tuba, mis on üks (kuigi võib-olla mitte kõige suurem) põhjus, miks see kõik veel nii hoomamatu on.
aga ma tegelen sellega.
täna helistasin kooli ja selgus, et reedel on mail saadetud koolist. miskipärast oli mu gmail arvanud selle rämpsuks liigitada. no hea et helistasin, sain siis info kenasti enne koosolekut kätte. peamiselt on info see, et koosolekul saan kõik teada 🙂
ujumistrenniga võtsin ka ühendust. algajate treener soovitab RMil järgmisse rühma proovida. ühtlasi tähendab see hoobilt suuremat trennikoormus, aga ehk saab treeneriga jutule, et esimesel poolaastal käib vähem. ikkagi kooli sisseelamine. no ja samas on alati võimalus minna algajatesse tagasi, kuigi ma ei tea.. jälle nende päris uutega..
et mul eile praktiliselt kogu pärastlõuna-õhtu oli hull peavalu, oli ju (vist, asjaolusid arvestades) üsna normaalne. et see täna jätkub, pole enam nii normaalne.
***
autosse rabasin kaasa mõned plaadid, mis kusagilt kastidest kätte sain. täitsa ajaloolist muusikat on seal peal. asju, mida ma kuulasin juba.. vägaväga ammu aega tagasi.
vahepeal pole ma eriti kuulanud, aga siis ongi üllatav, kui korraga mängima hakkab.
muusika, nagu kogu teekondki, on kaetud erinevate mälestuskihtidega.