Rubriik: päevakaja
pühadejärgselt
vaiksed pühad.
kuigi ma võin vabalt öelda, et ma olin suurema osa neist päevadest üksi, jagus igasse päeva siiski häid inimesi ka. no ikka täiesti kehtib see, et alati on kusagil mingi positiivsem väljapääs olemas, kui esimesel hetkel näha oskad.
kuni selleni, et jõululaupäeval oleks võinud umbes ujuma minna, basseini ikka. kutse ma sain, aga sel hetkel oli jahedus sees, nii et jäi ära.
jõululaual oli sink, juust, tomat, kurk, pasteet. taustaks suvaline film telekast ja siis mitte nii suvaline videolaenutusest. ning naistejutud. ja öine jalutus koju.
esimesel pühal käisin ratsutamas. nojust. oleks olnud mingi külm, siis vist poleks tahtnud, aga õnneks püsis isegi kuiv. sedapuhku oli taas pisem ring.
jah, et kuidas see mu seljale mõjub, tekkis korraga küsimus. ma ise arvan, et nagu võimlemine. sest selge on, et ratsutamisel tuleb a) selga hoida b) selg liigub teistmoodi kui ise kõndides. siiani pole mul hiljem tunda andnud ning kui oleks see hetk, kui nagunii oleks tunda, siis ma ilmselt ei roniks hobuse selga.
aga peab ütlema, et see on üks kummaliselt meeldiv tegevus, kuigi ma ise ei tunne end seal hobuse seljas üldse liiga kindlalt ja üle sammu ei julge lasta. st isegi aeglast traavi mitte. veel. aga aeg-ajalt tekib juba tunne, et me saame hobusega enamvähem hakkama.
eilne päev oli perekondlikum.
õhtu päädis kerge apelsinisalati ja pardifileega. nagu restoran, ma ütlen 😛
üllatuskingitusi kogus viimase kuu jooksul mitmeid. häid soove veel rohkem. südamest tulevad soovid ongi kõige olulisemad. südamest tulevad tänud ka.
sama tool, teine kass. Volli muidugi ei lase end mingi mütsiga narritada 😛
jõulukaardi asemel
mõnusaid ning rahulikke pühi kõigile!
soovin kõigile vaid südamest tulevaid kinke ja mitte liiga palju sööki 🙂
paar hetke
ise ka ei saa aru, kuidas tänane päev kiireks läks. vahepealsed päevad olid nagu olid. mingi totter neljapäev ning muutused reedestes plaanides. seosed-seosed..
kolmapäevane hetk oli see, kui istun bussis ja liiklen vaikselt kodu poole, kui korraga paar peatust hiljem täheldan, et bussis on mu sõbranna, kes nagu just samal päeval pidi tulema välismaalt koju käima. arutasime hetke, et millal oleks mugav koos istuda ja lobiseda veidi ning leidsime, et kohe.
mõeldud-tehtud.
kui koju hakkasin sõitma, sattusin samasse bussi trennist tuleva lapsega 😛
varane ja väsitavavõitu laupäev. vorstid-vorstid-vorstid.
õhtuks oli ebamäärane lõõgastussoov, mis täitus täielikult. detailidest juust, vorst, sinep, elav tuli, elav vesi, öine jalutus.
tänane naljahetk oli kontserdilt tulles, kui buss korraga keeras ringilt maha üks mahasõit hiljem ja juht vist ei tabanud hooga midagi. üks reisija läks õiendama, siis nikerdas kusagil, et õigesse kohta tagasi saada. täiesti totter situatsioon. no jõudsime ikka sinna, kuhu vaja.
teine hetk oli see, kui tegin kiiruga süüa ning võtsin kapist praekartuli-sibula-paprikaroale pealeraputamiseks midagi, mis pidanuks olema suitsupaprika. kui olin suure hooga peale puistanud, sain aru, et tegelikult oli see hoopis kaneel 😛
õnneks toit sai siiski söödav, kuigi veidi tavatu maitsega.
kassid ei saa ikka üldse aru, et Feliway peaks neid rahustama,.
killud
õhtul valmivad kohupiimaküpsised ja kui algul on õhus küsimus, et miks nii palju, siis teise plaaditäie järel enam mitte. mingi hetk tundub, et küpsised söövad kausis üksteist, kuidagi ei tundu neid juurde tulevat. aga lõpuks, visalt, siiski nende hulk kasvab ja no.. mingi kogus on siiani olemas.
eile, praktiliselt juba poes, avastan, et mu rahakott on koju jäänud. võeh. lapsel on kaasas ja selgub, et sularaha on seal veidi rohkem, kui tal meeles oli. vedamine, ütleksin. kuigi tal oleks kaart ka olnud muidugi.
cottage pie-d kokku mätsides juurdlen, miks ikkagi veel see lisavaev näha ja mitte lihtsalt kartulipüreed hakklihakastmega süüa. aga mätsitud see saab ja ahjus pealt pruunikaks lastud ja maitseb ikka hea. suurest vormist välja tõstes on konsistents nagu on.
hommik algab pooltund varem, kui omal just vaja oleks. õhtul ette planeeritult.
hilisem sms teeb südame soojaks.
‘kas ma ikka peaksin niimoodi häid asju välja tooma?’
‘mm.. mhmh. ikka pead.’
‘jah, vist küll. halvad kipuvad ise tulema..’
kolmas advent
kuhu kaob aeg ja.. ?
ega nendesse päevadesse väga palju ei mahugi. kosmeetik, safranisaiad (safran on kallis, aga jagub nüüd veel paariks aastaks), natuke selle ja teise orgunnimist, jalutuskäigud, külaskäik, koristamine-koristamine, nipet-näpet käsitööd..
taas kord selline lumi, mis tuleb mõneks tunniks. ebameeldiv. ilmselt peab hoopis uisutama minema?
eilne jalutuskäik oli küll mõnus. ilm oli suurepärane, talvepäike madalal ja soe, reedese mitteniiväga-tormi kahjustused täiesti üllatavad.
neljapäev, hah
hommikul hajameelselt püksirihma kinni tõmmates tuli korraga pähe, et kui ma selle rihma ostsin, siis oli see ühel poole kõige viimases augus et ehk napilt läks ümber. nüüd on teisel pool viimases augus täiesti vabalt.
mingid mantlid-joped, mille alla oli aastaid keeruline üle ühe õhukese kampsuni toppida, mahutavad nüüd alla nii kampsunit kui pintsakut, kui vaja. ruumi on ülegi.
tuttavat aina ütlevad, et ma olen veel alla võtnud, aga vähemalt kaal seda ei näita. ja no ei peakski, see poleks enam väga hea.
lumi tuli korraks ja kadus, no jälle hall. eelmise aasta luutsinapäeval (mis on küll homme), oli paksult lund olnud juba tükk aega ja üsna jahe oli. et ehk normaalne talv.
umbes nädal tagasi vaatasin just Raekoja platsi jõuluturgu ja tõdesin, et kui pimedas tuledesäras pole veel väga hull, siis päeval on ilma lumeta see asi ikka ka hallivõitu et ehk üldse mitte nii kena, kui võiks. aga on nagu on, eksole.
kalapäeval on hoopis veisekooditükk pliidil ja ma ei kujuta ise ka ette, mis sellest just välja tuleb.
vahvliõhtu
pühapäeva, esimese advendi õhtul on paras aeg üle aastate taas vahvleid teha. kui lõpuks masina kuumusregulaator saab ikka kuuma peale, tulevad vahvlid välja ka 🙂
pühapäevane merekas
mitte, et ma veel päris hästi tunneksin, aga kuna ikka on oluliselt parem, siis muidugi peab ju õue ronima. eriti, kui on laineid ja tuult ja olekski vaja tuulutada. muidugi ettevaatlikult, mütsi, kapuutsi, fliisi jms sellisega. miskipärast jäid kindad küll maha, aga taskud olid olemas. üleüldse tuleb ka korralikud kindad osta, nagu lapsel on..
täna jaksasin natuke koristada, sain esimese jõulukingi ja söögiks oli purgisupp. mitte, et mul omal ikka veel olulist isu oleks, aga peale õueskäiku läks sooja suppi omajagu sisse.
jälle neljapäev
no tõesti.
täna käisin üle kolme ja poole päeva väljas. viimane kord enne seda oli nagunii autoga, st sisuliselt õues ei saanud olla. nüüd küll juurdlen, et kas see oli hea mõte – aga ega suurt valikut ei olnud.
hooti on tunne, et peaks midagi kätte võtma ja tegema, aga reaalselt ikkagi olen suurema osa päevast diivanil lugemas. lihtsalt pole mingit inspiratsiooni.
õnneks mitte ka mõtteid. eriti.
kaalunumber hirmutab. aga mis teha, kui isu ei ole.