Rubriik: päevakaja
kartulid ja apelsinid
ma olen oma õla ära maganud kuidagi. või on see midagi muud. äkki peaks kotti teisel õlal tassima? aga ei oska ju..
no ja nagu ma arvasin, tähendab selline ‘varane kevad’ ikkagi mingit löga ja mitte-nii-kevadet veel. täiesti selge ju, et meie kliimas ei alga suur suvi aprillis või midagi.
rattaga pole saanudki nüüd rohkem tööl käia. ja läpaka-seljakotti oleks vaja, kuigi ma üldiselt jälestan seljakaid. rattaga tundub siiski vajalik.
kodus laual on punased apelsinid.
kartuleid see-eest ei ole üldse. tea, kas peaks ostma?
A.: mis värvi su juuksed päriselt on, ma olen sind ainult punasena näinud?
mina: ah, selline tavaline hele kartul
A.: ahaa, ja tahad end apelsiniks maskeerida, ise kartul selline!
vaade Vabaõhumuuseumis
appi, milline päev taas. ja see pole kaugeltki läbi.
teisalt, sellised päevad annavadki elule vürtsi!
oi, käes on märts
ma ei teagi, kas ma olen siin varem nädalast pausi pidanud õieti. mitte, et ma nüüdki oskaksin õieti öelda, millest paus. sest materjali ju nagu on – aga teisalt ikka see tunne, et kõik on ära kirjutatud juba. mitte, et tegelikult ka oleks.
aeg on kulgenud omasoodu. pea iga päev on tööpäev või muidu tore päev.
vahel natuke vähem tore ka, aga elu ongi selline.
nädalasse on mahtunud veel teater (võib-olla kirjutan kunagi pikemalt), hulk söögitegemist :P, hulk kodukoristamist, natuke lapsepeksu, jalgrataste kevadine hooldus :P.. ja päris palju määramatut sebimist, mis perspektiivis võiks kusagilt otsast mingitpidi kasulikuks osutuda.
peamine, et ise olen rahul.
kuna õiget talve pole olnudki, siis on väike suveootus sees tiksumas..
aastapäeva päev
see pikk nädalalõpp on jälle käest lihtsalt ära lennanud. igaks päevaks on mingit tegevust jagunud. magada on ka saanud.
tänaseks ei olnud plaanis midagi suurt teha, aga nüüd on kapp kummaliselt süüa täis.
on käidud sünnipäeval ja külas ja bowlingus.
muud ei jaksagi hetkel öelda, ise ka ei saa aru, miks täna selline väsimus peal on.
nädalavaade, vaarikakoogiga
vahelduseks on igapäevane töölkäimine päris huvitav, kuigi ka väsitav. ometi ei ole ma pikki päevi. ja no tunne, et aega on vähe, on ka juba tekkimas. kuigi ma saan aru, et eilne poolepäevane koristamine ei tulenenud sellest, et ma nädala sees seda teha ei saanud – nagunii poleks ma seda teinud.
eks vaikselt loksub kõik paika.
sall valmib ilmselt järgmiseks hooajaks, sest talvega on meil sel aastal nagu on :S ja kuna telekast (seoses olümpiaga?) on vähe vaadata ja ma ei suuda lihtsalt istuda ja kududa, siis edeneb visamalt, kui sooviksin. samas järgmine töö on juba ootel – kingituseks 🙂
sõbrapäevale andis jume tuttav, keda pole ürgammu näinud, aga kes tuli toidukotikesega külla 🙂
kassitoit saadeti üldse teisest linnast pakiautomaati.
ostsin odavputkast kohupiimapastat ja tegin eile üle tüki aja kooki. sügavkülmamarju on ka omajagu, nii et sedapuhku läksid loosi vaarikad.
ma tegin oma keskmises koogivormis ja kohupiima oli ca 300g, hapukoort panin selle juures umbes pool kogusest ja mune 2, aga ilmselt pasta on nii palju vedelam, kook oli ahjus ca 50 minutit ja oli ikka kergelt värisev välja võttes. puru tegin umbes poole kogusest ja ma vähem ei kujuta küll ette.
aga igatahes tasub seda kooki korrata küll.
see kontori vastik õhk ja ilmselt õueolud ja ma ei tea mis on mu näonahale põntsu pannud. sooduskupongiga juuksuriga läks mul hästi (just lugesin, sama salongi on laidetud ka), aga näohooldust ei julge suvalises kohas võtta. nii et üritan siin koduste vahenditega toimetada.
ja kusagil ajusopis tiksub üks Riia-mõte.
ning jee, kaks koolitust on ka kirjas.
talveunetu
nojah, täna (ega ka eile) ei olnud just sellised päevad. pigem natuke vastupidi. et tore, et on jäänud aega hingata.
samas olen ma pool sügist-talve sisuliselt maha maganud, nii et mingid muutused on teretulnud. küll ma ära ka haldan ja hingetõmbeaega ka leian.
ja see tänane juuksur mõjus hästi.
tegelikult muud asjad ka.
lihtsalt mingi madalrõhkkonna väsimus on peal.
ning ma ei saa siiralt aru neist, kes nagu arvavad, et juba peakski kevad saabuma. ei pea, täitsa tali on veel. või et peaks olema.
küünlapäev suuskadega
misasja selle enamvähem äsja alanud talvega nüüd küll juhtus? mingi ilge jäide ja sodi. dislike!
aga üldiselt ma leidsin just jälle, et sport on ikka kahjulik. diivanil rahus kude/u/da on märksa ohutum. sest no okei, et jäised olid: suusad, suuakepid, müts, jope, kindad, püksid, saapad ja juuksed, aga ma olen mingile reielihasele ka liiga teinud! täitsa vastik on. ja siis on mingid lihased, mis lihtsalt annavad tunda.
selle vastu pole mul muidugi midagi, et teistele lõbu pakkuda oma viieaastase tasemel suuskadel koperdamisega. nalja peab ju ka saama. aga no mingid valutavad kohad, eiei!
seekord ei olnud selline hea sile maa ka, nagu Stromkal, vaid natuke üles ja alla, võeh.
kõht läks ka tühjaks, aga kas ma peale seda pooletunnist rabelemist suuskadel viitsin midagi teha..?
ma nüüd parem koon edasi 😛
suusad alla
ega see pole kuigi normaalne, kui üle aastate (aastakümnete? ma ei ole kindel – mul on siiski tunne, et ma olen tänapäevased suusad ka ikka alla saanud, mitte ei ole kogemused ainult vene-aegsetest laudadest-klambritest) tekib korraga soov suusad alla saada.
‘keskeakriis vist,’ nagu ma ise täheldasin.
või siis mitte.
igatahes läks nii, et eile tulid mu juurde suusad ja saapad ja kepid ka. minu asi oli end riide panna ja välja ajada.
Stromkal muidugi ei ole mingeid spetsradu ega miskit, aga kohalikud harrastajad on klassikajutte sinna sisse sõitnud. nii et sai ukerdatud pisut. umbes pooltunni või nii.
selle aja peale sain aimu, et mul on olemas mõned lihased. ootamatu 😛
huvitaval kombel täna ei olegi kuigi hull.
ja selline tunne on, et peab ikka veel mõne korra proovima.
mitte, et ma mingi sportlane oleksin.
kui me seal mööda lund laudade ja keppidega liikusime, kihutas paar ratturit suure hooga mööda.
ja mõni üritas killustikuga kaetud kõnniteel uisku suusatada.
ei taha haigeks jääda
kui õhtul hakkab pea valutama, minna varakult magama ja magada täiesti korralikult umbes 9 tundi, ärgata ikka peavaluga ning ka peale tabletti olla ebamääraselt uimane, siis vist on tegu tõvega? täiesti ebasobiv. peaks küüslaugukapsleid ja gripiteed sisse ajama ja veel magama?
õues sajab laia lund ning on hele ja see tundub hea. aga kas on täna mõistlik sinna väga ronida selle enesetundega..