oi, käes on märts

ma ei teagi, kas ma olen siin varem nädalast pausi pidanud õieti. mitte, et ma nüüdki oskaksin õieti öelda, millest paus. sest materjali ju nagu on – aga teisalt ikka see tunne, et kõik on ära kirjutatud juba. mitte, et tegelikult ka oleks.
aeg on kulgenud omasoodu. pea iga päev on tööpäev või muidu tore päev.
vahel natuke vähem tore ka, aga elu ongi selline.

nädalasse on mahtunud veel teater (võib-olla kirjutan kunagi pikemalt), hulk söögitegemist :P, hulk kodukoristamist, natuke lapsepeksu, jalgrataste kevadine hooldus :P.. ja päris palju määramatut sebimist, mis perspektiivis võiks kusagilt otsast mingitpidi kasulikuks osutuda.
peamine, et ise olen rahul.

kuna õiget talve pole olnudki, siis on väike suveootus sees tiksumas..

130915_1550

aastapäeva päev

see pikk nädalalõpp on jälle käest lihtsalt ära lennanud. igaks päevaks on mingit tegevust jagunud. magada on ka saanud.
tänaseks ei olnud plaanis midagi suurt teha, aga nüüd on kapp kummaliselt süüa täis.
on käidud sünnipäeval ja külas ja bowlingus.
muud ei jaksagi hetkel öelda, ise ka ei saa aru, miks täna selline väsimus peal on.

nädalavaade, vaarikakoogiga

vahelduseks on igapäevane töölkäimine päris huvitav, kuigi ka väsitav. ometi ei ole ma pikki päevi. ja no tunne, et aega on vähe, on ka juba tekkimas. kuigi ma saan aru, et eilne poolepäevane koristamine ei tulenenud sellest, et ma nädala sees seda teha ei saanud – nagunii poleks ma seda teinud.
eks vaikselt loksub kõik paika.

sall valmib ilmselt järgmiseks hooajaks, sest talvega on meil sel aastal nagu on :S ja kuna telekast (seoses olümpiaga?) on vähe vaadata ja ma ei suuda lihtsalt istuda ja kududa, siis edeneb visamalt, kui sooviksin. samas järgmine töö on juba ootel – kingituseks 🙂

sõbrapäevale andis jume tuttav, keda pole ürgammu näinud, aga kes tuli toidukotikesega külla 🙂
kassitoit saadeti üldse teisest linnast pakiautomaati.

ostsin odavputkast kohupiimapastat ja tegin eile üle tüki aja kooki. sügavkülmamarju on ka omajagu, nii et sedapuhku läksid loosi vaarikad.
ma tegin oma keskmises koogivormis ja kohupiima oli ca 300g, hapukoort panin selle juures umbes pool kogusest ja mune 2, aga ilmselt pasta on nii palju vedelam, kook oli ahjus ca 50 minutit ja oli ikka kergelt värisev välja võttes. puru tegin umbes poole kogusest ja ma vähem ei kujuta küll ette.
aga igatahes tasub seda kooki korrata küll.

vaarikakook888

see kontori vastik õhk ja ilmselt õueolud ja ma ei tea mis on mu näonahale põntsu pannud. sooduskupongiga juuksuriga läks mul hästi (just lugesin, sama salongi on laidetud ka), aga näohooldust ei julge suvalises kohas võtta. nii et üritan siin koduste vahenditega toimetada.

ja kusagil ajusopis tiksub üks Riia-mõte.
ning jee, kaks koolitust on ka kirjas.

talveunetu

breathe

nojah, täna (ega ka eile) ei olnud just sellised päevad. pigem natuke vastupidi. et tore, et on jäänud aega hingata.
samas olen ma pool sügist-talve sisuliselt maha maganud, nii et mingid muutused on teretulnud. küll ma ära ka haldan ja hingetõmbeaega ka leian.

ja see tänane juuksur mõjus hästi.
tegelikult muud asjad ka.
lihtsalt mingi madalrõhkkonna väsimus on peal.

ning ma ei saa siiralt aru neist, kes nagu arvavad, et juba peakski kevad saabuma. ei pea, täitsa tali on veel. või et peaks olema.

küünlapäev suuskadega

misasja selle enamvähem äsja alanud talvega nüüd küll juhtus? mingi ilge jäide ja sodi. dislike!

aga üldiselt ma leidsin just jälle, et sport on ikka kahjulik. diivanil rahus kude/u/da on märksa ohutum. sest no okei, et jäised olid: suusad, suuakepid, müts, jope, kindad, püksid, saapad ja juuksed, aga ma olen mingile reielihasele ka liiga teinud! täitsa vastik on. ja siis on mingid lihased, mis lihtsalt annavad tunda.
selle vastu pole mul muidugi midagi, et teistele lõbu pakkuda oma viieaastase tasemel suuskadel koperdamisega. nalja peab ju ka saama. aga no mingid valutavad kohad, eiei!
seekord ei olnud selline hea sile maa ka, nagu Stromkal, vaid natuke üles ja alla, võeh.
kõht läks ka tühjaks, aga kas ma peale seda pooletunnist rabelemist suuskadel viitsin midagi teha..?

ma nüüd parem koon edasi 😛

suusad alla

ega see pole kuigi normaalne, kui üle aastate (aastakümnete? ma ei ole kindel – mul on siiski tunne, et ma olen tänapäevased suusad ka ikka alla saanud, mitte ei ole kogemused ainult vene-aegsetest laudadest-klambritest) tekib korraga soov suusad alla saada.
‘keskeakriis vist,’ nagu ma ise täheldasin.
või siis mitte.

igatahes läks nii, et eile tulid mu juurde suusad ja saapad ja kepid ka. minu asi oli end riide panna ja välja ajada.
Stromkal muidugi ei ole mingeid spetsradu ega miskit, aga kohalikud harrastajad on klassikajutte sinna sisse sõitnud. nii et sai ukerdatud pisut. umbes pooltunni või nii.
selle aja peale sain aimu, et mul on olemas mõned lihased. ootamatu 😛
huvitaval kombel täna ei olegi kuigi hull.
ja selline tunne on, et peab ikka veel mõne korra proovima.
mitte, et ma mingi sportlane oleksin.

kui me seal mööda lund laudade ja keppidega liikusime, kihutas paar ratturit suure hooga mööda.
ja mõni üritas killustikuga kaetud kõnniteel uisku suusatada.

ei taha haigeks jääda

kui õhtul hakkab pea valutama, minna varakult magama ja magada täiesti korralikult umbes 9 tundi, ärgata ikka peavaluga ning ka peale tabletti olla ebamääraselt uimane, siis vist on tegu tõvega? täiesti ebasobiv. peaks küüslaugukapsleid ja gripiteed sisse ajama ja veel magama?
õues sajab laia lund ning on hele ja see tundub hea. aga kas on täna mõistlik sinna väga ronida selle enesetundega..

remonti ja jääd

saabunud talv on kuidagi energiat andnud. või siis päike. või silmaga nähtavalt pikenenud päevad. või siis ka mõned muud detailid. või kõik kokku.

esikuga on peaaegu et ühel pool. paar väikest asja veel, nt uksealune linoleumiriba ja mõni seinaliist. aga üldiselt oli kohati kilplasetöö. nt ei tulnud kohe selle peale, et uus linoleum on õhem ja tulekski üleni liimida. et ehk liistud olid juba paigas, kui ikkagi selgus, et tuleb ära võtta ja liim linoleumi alla mätserdada. no igatahes sai seegi tehtud. lamp sai ka teise seina ning üpris kenasti jäi, jalatsikapp on paigas. isegi teisele poole ust liikunud võtmenagi on üpris käepärane ja ei olegi väga automaatselt vanasst kohast võtmete otsimist.

aga ega mitte ainult remont ei ole neid päevi sisustanud.
laupäeva mahtus veel hobusepatsutamine ja viltimine. hobune oli selle vähem kui kuuga omale talvekarva kasvatanud ja nägi sellega kuidagi rääbakam välja, kui suvel 🙂
viltimine tekitas mõtte, et tuleb ikka ületeepoest omale ka materjalid ära osta ja kodus natuke nokkida.

imeline pühapäev viis jäävaatlusele. retkeke linnast välja. väga palju jääd ei olnudki, aga külma pole ju kaua olnud. tegelikult selle aja kohta isegi hea. veetaseme langus oli jää järgi ka vägagi näha, erinevates kohtades erinevalt.
päris huvitav oli seni peamiselt suvega seostunud kohta näha talvel. külm, lumine, jäine, aga ikkagi mingit oma head energiat täis.
muide, kui jälgida jääolusid, siis isegi selle paari päevaga peaks seal juba ohtramalt jääd olema.

tagasiteel ostsin allahindlusega mütsilõnga, iseendale. mul on mütsidega mingi error – mulle sobivad väga paljud, aga enamik mulle ei meeldi. ega nende isetehtutega pole ka alati parem. mingi aja kannan ja siis leian, et on tobe. teised, muide, ei leia.
aga ma nüüd koon siis ühte taas 🙂

kaamera jääb järjest kehvemaks ja kehvemaks, teagi, mis peale hakata. hübriidi jaoks raha eiteakust koguma?
ja mingi suusatamisemõte tiksub endiselt, peab kätte võtma.

jaa680

sellist talve ma tahtsingi

lõpuks ometi! veidi külma, veidi lund ja päikest! super, lihtsalt super!
ning üle aastate on mu peas küsimus, et kus on mu suusad? ma tean küll vastus: poes. nojah, ilmselgelt ma ei torma kohe ostma ja üsna erinevatel põhjustel. aga küll ma suuskadele ka saan!
ning õues on lihtsalt suurepäraselt mõnus 🙂

lumi722

aa, ja sõpradest pidin ka rääkima. no et mul on ikka vedanud sõpradega noh. kes söödab mind pirukaga ja möödaminnes rahastab mu kellapatareide vahetuse (normaalsel naisel on ometi ju mitu käekella, et vastavalt tualetile sobiv käele panna?), kes käib mu eest remondipoes, kes toob soomest jalatsikapi, kes aitab tapeeti maha võtta ja kes panna ja üleüldse 🙂

67. november

mingil müstilisel kombel on sel aastal kolmekuningapäev langenud 67ndale novembrile. mina ka ei tea, mis jama see on. ma siiski loodan, et novembri ja aprilli/mai vahele tuleb veel mõni talvisem kuu ka.
aga vaadakem positiivselt: küttearved on vähemalt mõistlikud ja napilt vist isegi taskukohased.