Rubriik: päevakaja

täna on ometi kord tunne, et kevad tõesti tuleb (või jah, kalendri järgi on juba).
tilgutan kohvi läbi masina (ma ei salli presskannukohvi; tegelikult mitte eriti ka sellise aeglase masina kohvi, aga vahel peab ju kompromisse tegema), rannahooaega mitte kartes (kui ma rannas käin, siis ujumas) tõin omale Belgia mõrushokolaadi sarapuupähklitega, kohvi sisse panemist ootab ökoloogiline suhkur (imelik nimi sellistel asjadel; sisuliselt on tegu lihtsalt mitte ületöödeldud naturaalse roosuhkruga) ..
ja peale selle kõige nautimist on mul tõsine plaan paar tundi asjalikult koolitöid teha. kui päris töö lubab muidugi 😉
P.S. loodan, et see sissekanne lohutab neid, kes juba muretsesid mu vaimse tervise pärast 😉
P.P.S. peaks ikka maale kusagile elama minema. mu suhted Linnaga on kuidagi väga segased..

Kaili poolt kiidetud mangosmuuti ongi hea! iseasi on see, et tegelikult tahtsin mustika-vaarika oma (kodumaised marjad eksole), aga seda ei olnud selles konkreetses poes saada.
pool lõunaund magasin koos lapsega maha, selle asemel et asjalik olla ja midagi ära teha.

ma pean üle jupi aja minema jälle honorari eest pildistama.
olukord on lausa nii hull, et kuigi ma tulin tööle ilma fotovarustuseta (ei viitsi tassida igapäev rasket ja kohmakat kotti ju!), olen kohe taksoga koju koti järgi tormamas, et seejärel linna teise otsa pildistama kimada. väljaande arvel muidugi.
ma ei saa aru, minu teada on tööl 4 fotograafi ju.. aga kas on siis keegi haige või miskit ehk? ei jõudnud enne uurida.
õhtuks on mul tööl kaks kotti ilmselt, sest ma ei viitsi väikest ka kaasa võtta ju.

mul pole teist päeva söögiisu ega üldse mingit isu. pea on uimane ja tatti täis.
ma pean tööd tegema, mis on üsna raske, kui mõtted on hajevil ja laps kõrval tahab koguaeg midagi. samas aitab just töö mõtteid koos hoida.

apelsinidest ei saa iial poes aru, kui palju mahla nendest kätte saab. oma meelest ma tean, mille järgi valida, kuid ikka panen liiga tihti puusse. ja liiga suured apelsinid ei mahu mu pressi vahele.
viimasel ajal on hommikune värske apelsinimahl mulle peaaegu et eluks vajalik.

25.- eest võib tõesti suva asja kinos vaadata, panin jälle tähele.
päris naljakas ulmefilm oli, Riddicki Kroonikad (kunagi otsin lingi ka taha).
ja Räpinas on mingi uus söögikoht avatud, esialgu popp. vana koht käiski lõpupoole üsna alla. no näis, uus peab ehk kevadeni ikka vastu.
nojah. kõik muu jätaks kommenteerimata. üldiselt on moraalselt üsna pingeline aeg olnud. igatpidi. hmm.
aeg annab arutust.
õhtu on ilus, aga tunnis oleme veel. tahaks küll teha pilte, aga kui pääsen, on ilmselt jälle päike juba loojumas. kahju kohe 🙁

selle nädala hullem arvestus sai tehtud. noh, hinde saab teada järgmine sess, aga ma ikka loodan positiivset. isegi ei viitsi tshekata, et mis ma õieti vastasin ja mis valesti. pingelangus..
ja nagu ma näen, on mingi neetud spämmimootor siia hunniku läbukomme toppind, mida ma siit küll hetkel kustutada ei jõua..