aeg möödub lõputöö tähe all. märkamatult ongi õhtu käes ja mul on lapsega õues ja ühtlasi poes käimata. nüüd peab siis trügima minema. no tõesti ei ole lahe. aga pole kellelegi midagi öelda ka, see on täiesti mu oma suutmatus aega planeerida.
Rubriik: päevakaja
kiired ajad
kool läbi, esimene kala söödud (nämm oli), uus arvuti ehk vana tööarvuti peaaegu töös. jube väsimus ka. paar probleemi samuti.
esiteks, firefox ei installi teemasid, vaid lihtsalt downloadib ära.
teiseks, lõputöö tuleb nädalaga valmis kribada.
kolmandaks on kindlasti veel midagi, mis hetkel pähe ei löö. no näiteks oleksin õnnelik, kui järgmise nädala jooksul leiduks vabatahtlikke mu last hoidma 😉
tegudele nüüd.
selline päev siis
ma ‘len väsinud. käisin täna linna peal nende kingadega, mis on küll kenad, aga pikapeale suruvad jalalaba veresooned kinni. ja kaubandus on väsitav nagunii. vähemalt sai poodimineku eesmärk siiski täidetud ja poisile lausa kahed jalanõud ostetud.
avastasin äsja, et kaamera USB juhe on ilmselt tööle jäänud, sest kodus-kotis seda kusagil ei ole ja tööl ma seda viimati kasutasin. aga täna ma ei suuda end küll sundida enam sinna minema, pealegi on arvutivahetuse tuhinas see juhe nagunii tont teab kus. aga tahaks enne kooli kaardi tühjaks teha ju ometi.
ühiskonnakasulik..
me oleme täna tööl olnud jälle ühiskondlikult aktiivsed. täiesti konkreetselt, kirjade-telefonikõnedeni välja. ja mulle päris meeldib see. ega ma ise eriti teinudki midagi, ainult noogutasin kaasa. aga noh.. ega muidu polegi lootust, et midagi üleüldse muutuda võiks.
mõte läks isegi mõningate veebilehtede avamiseni välja, aga selleks ei ole kellelgi tegelikult aega.
peavalutan
teist päeva järjest mingi segane peavalu. täna võtsin tabletti, aga seegi näib mitte aitavat.
imekombel tunduvad koolitööd valmivat. peaks hakkama lõputööd ka kirjutama, kuigi küsitlus alles pooleli. aga sissejuhatused, metoodika ja isegi suure osa muud teksti saab ära kirjutada, vastuseid on juba piisavalt palju, et suundumused näha on ja mingeid järeldusi teha.
stress, pinged, tühiolek. sunnin end tegutsema.
poiss on ikka selline, et õue veel ei kipu temaga. pean mõtlema, kes lapsele siia seltsi meelitada, et saaksin ise jalgrattaga normaalsel ajal tiiru teha. üleüldse siis, mitte vaid täna.
ioniseeritud vesi
sai mingi päev Prismast ostetud ioniseeritud vett.
hoolimata praegusest reklaamist asja kohta lugesin ma selle kasulikkusest hoopis mingist ca 25 aastat vanast populaarteaduslikust keemiaraamatust. no mitte ainult vee, aga ka ioniseeritud õhu kasulikkusest.
5l ioniseeritud vett maksab poest ostes vaid õige veidi rohkem kui 5l tavalist vett. tegelikult on üldse napakas vett poest osta muidugi, aga ma ei suuda leida variante kodus vee ioniseerimiseks. üks on see vana hõbelusika trikk – panna hõbelusikas joogivette (ärge küsige mult keemiliste reaktsioonide kohta selle juures, kindlasti netist leiab midagi, ma ei jõua otsida hetkel), see tekitab juurde negatiivseid (ehk inimese meeleolule positiivselt mõjuvaid) ioone. muide, soolalamp teeb väidetavalt sama õhuga, kuigi ma pole ise soolalambi fänn (seal on minu jaoks muid küsitavusi).
mõtlesin ka sellele, et tööl võiks olla ju ioniseeritud vee aparaat tavalise sakulätte asemel, aga Airvitaminist rentides on selle ioniseeritud vee aparaadi hind ikka oluliselt kallim + nõuab veevärgi olemasolu (varsti kolime tööl maja piires jälle, jäädes isiklikust veevärgist ilma). oma peamised veekogused joon ma just tööl..
esimene rattasõit
jalgratas oli ikkagi abiks.
ma pole mingi 4 suve (tõesti?) rattale saanud. algul olin rase, siis oli laps väike, siis.. ee.. eelmine suvi igatahes ei jõudnud kuidagi ühe tühja kummiga midagi ette võetud – kumm sai küll vahetatud, aga vist oli viga ikka ventiilis.
aga sõita oli üllatavalt mõnus. mul oli see meelest ära läinud. pühapäeval polnud isegi sõiduteel sõitmine väga jube. aga:
a) mul on kindlasti vaja kiivrit;
b) jope ei sobi – varrukad peaksid olema natuke pikemad ja väljaspool peaks rohkem taskuid olema (või vähemalt üks rinnatasku, suletav, mobla jaoks);
c) teinekord pean mingid muud püksid jalga panema, nendega tekkis keti vahele jäämise hirm;
d) mingeid lisavidinaid peaks vist veel hankima, ma küll ei tea, mida täpselt 😀
ja suhteliselt tühise ajaga jõuab jube palju läbi sõita :O
pühapäev. veel üks pärastlõuna.
passin kodus ilusa ilmaga. laps on täna vähem loppis, aga ikka kõrges palavikus.
mõtlen küll rattasõidule, aga temperatuur +1 kraadi ei ole väga ahvatlev. üksi ei viitsi ka väga, kuigi eks ma pean harjutama. tuulutamise mõtteski oleks hea ju.
teen mingeid koolitöid.
lubadused :S
miks antakse lubadusi, millede täitmine seejärel muudkui edasi lükkub? okei, kui pole oluline asi ja öeldakse kohe, et sellega läheb aega. aga kui on mingi minu jaoks kiire asi, mis muudkui venib ja venib.. eh 🙁
/mitte et ma ise pole vahel sama patuga hakkama saanud/
reedehommik
päikeselise reede hommikune tuju ei tohiks olla selline, nagu ta võiks olla pimedal üksikul õhtul.
postiivne mõtlemine tähendab hetkel tööülesannetest läbi närimist. vähemalt ei lase see eriti nukraid mõtteid pähe. täna pole nende ülesannete eest kusagile põgeneda ka, nagu see mul aegajalt õnnestub.