ma tean, et ma pole sellega originaalne..
aga aegajalt mõtlen, kes on need ca 30-40-50 inimest, kes mu lehte iga päev külastavad? seal on mõni korduv püsi-ip, suurem hulk dünaamilisi ja tegelikult ma ei tea, palju on püsilugejaid ja palju juhuslikke siiasattujaid. ja miks mõni jääb siia käima ja miks mõni mitte. ma võin aimata, aga ikkagi on huvitav mõelda, mida keegi siit leiab ja mida mitte.
õnneks pole mu eesmärk oma kirjutatut müüa, nii et ma kirjutan ikka seda mida ma kirjutan ja just nii nagu ma kirjutan. ma saan ju isegi aru, et see kõik on väga hüplik ja meeleolu on muutlik. midagi on vähem, midagi on rohkem. just nii, nagu elu veereb.
aga tore, et ikka on lugejaid. siis on põhjust jälle kirjutada 😉
Rubriik: mõtisklused
päevarütm
kas ma harjun ka sellega ära, et ma tõusen kell 8, kuigi tunne on, et võiks ju ometigi kauem voodis vedeleda? kallan kiiruga kohvi sisse ja kugistan midagi alla ja juba enne keskööd olen laip..
enne uut päeva
aga muidu läks vist kenasti. Räpina oli omal kohal. ühikavalvurid ei esitanud meie peale hulka kaebusi, kuigi peale Potterit kurdeti sõbrannale telefonis, et tulevad baarist ja lällavad.. praktika ja lõputöö ja jooksvad tööd..
ah, tegelikult kirjutasin täna üla pika aja luuletuse, aga ei tihka hetkel veel välja panna.
homme peab jälle lasteaeda minema. ja hiljem tööle. coffetops saab vist jälle rahuloleva kliendi.
unetu hommiku mõtted
absoluutselt ebanormaalne on lapsevabal hommikul tõusta tund aega enne kella. no peale pooletunnist unetut voodis vähkremist on ju selge, et enam und ei tule? samas see unetus kajastub mu unises olemises piisavalt. nii et täiesti kohutav olukord. tööle jõudsin pealegi ikka napilt õigeks ajaks ja miskit kasulikku pole siiani teinud..
ühtlasi pani see mind mõtlema sellele, et ainult mõni nädal on jäänud ajani, kui peaks hakkama igal hommikul enne 8t tõusma ja lapse ka siis üles ajama, et jõuda lasteaeda… tahan aeda, kuhu võiks lapse viia kella 10ks ja kuhu oleks täiesti normaalne kell 6-7 järgi minna – et mu laps poleks siis üksik viimane!
trammis mõtlesin, ilmselt hiljuti taas telekas olnud filmi “High Fidelity” mõjutusena, et milline oleks edetabel viiest mind enam mõjutanud inimesest. äkki hiljem panen kirja ka. ja nagu ikka, on raamatuna “elu edetabelid” parem kui ‘meeriklaste filmiversioon..
luuzer
ma just leidsin, et ma ei taha ega viitsi mitte midagi teha. täielik tüdimus on pidevast kiire-olemisest. lülitaks end välja? või istuks maha rahulikult ja ootaks, kuni kiire mööda saab?
..isegi kirjutada ei viitsi..
teisipäev. öö. ehk tegelikult kolmapäev.
päev on ümber ja läbi. ma olen elus. peavalu möödus mingi hetk märkamatult. lõppeks läks kõik märksa paremini, kui ma lootsin.
lähen täna vara voodisse. praegu kohe!
teisipäev. hommik.
hommikul ärkasin peavaluga. mäletan, et laps ei maganud ka öösel hästi, käis potil ja rahmeldas muidu. mina magasin paremini. nagu karta oli, on ta nüüd suhteliselt jorisev. mõtlen, et minust oli ääretult taiplik eile külalisi tänaseks veel mitte kutsuda, sest ilmselt ma ei suuda end konditsiooni viia. kuigi siis oleks, mille nimel pingutada.
vabriku tn. poodi tahaks ka minna, aga ma ei julge oma pangaarve seisu vaadata. kunagi oli ühispanga pangaautomaatidel menüüs selline nupp, nagu ‘taasta algseis’ . võib-olla on nüüd ka, ma pole vaadanud enam. mulle see nupp meeldis: mõtle, teed oma tehingud ära ja vajutad nuppu ‘taasta algseis’ ja su arvel on jälel samapalju raha nagu enne. kahjuks aga see ei töödanud kunagi..
öötöö-öö
veel veidi ja piltide suurus on inimlik. veebi tõstan homme, tehnilistel põhjustel.
pole vist ime, et ma päeval tarbin Energia talust pärit energiateed (ja ei suuda ära imestada, miks on see apteegis 100% juurdehindlusega!), kui sellisel kellaajal vaevu silmi lahti hoides püüan asjalik olla.
samas, vahel olen ma vabalt sellisel kellaajal üleval .. ehh .. saa siis aru…
linn vs maa
eile õhtul seisin lahtise akna all. kaugemal huilgas mingi sireen, kusagil oli kuulda autoalarmi. üle tee tuli aknast muusikat, kusagil hõiklesid inimesed…
võrreldamatu selle ääretu vaikusega, milles ma elasin nädal aega. augustiöiselt kõvasti sirisevad ritsikad ja rohutirtsud, vahel harva lähedaselt teelt mööduvad autod, kaugelt üle järve kajavad üksikud hääled, kaugelt teelt mõne suure auto vaevuaimatav kumin..
kunagi oli mul käepärast võimalus minna linnast ära, elama maale. siis ma ei olnud selleks kuidagi valmis. nüüd, kui ma peaaegu oleksin nõus, ei ole head võimalust. ma hetkel siiski ei julge veel alustada päris otsast..
neljapäev, august. mõtted.
lõpuks õnnestus eile õhtul väike tiir autoga teha, kusagile linnast välja. oleksin pidanud end kätte võtma ja kusagil mere ääres ehk rohkem välja ronima, aga ma olin üsna väsinud. loomupärane laiskus ka.
soe oli ja värkse. ja sume. augustiööd on mõnusad. kusagil võiks olla koht, kus on kogu aeg augustiööd ja -õhtud.
ma pean jalgratta tagumise kummi korda saama. kuigi minu rattasõiduraadiuses on kõik mereääred ülerahvastatud..
varsti lähen vist kohvi tooma. vanasti mul ei olnud seda kommet. ilmselt on vajadus millegi pehme ja hea järele. piimakohv leevendab seda..