üks karjatus öhe veel kadus
jäi õhku temast vaid jälg
segi läks öö ja päev
üksik luigepaar
kurblevail huikel
libiseb üle taeva
kannul lumepilv
külma täiskuu kahvatu valgus
nii vähe on soojust meis endis
karjatus külmus
ja klirises tükkideks
ning luigepaar
lõuna on kadund
Rubriik: lullad
ma tulen siis
ma tulen siis
kui puruneb klaas Su käes
Sa kukud öösse
kust algab eilne päev
siis ma tulen
ma tulen siis
kui kustub viimne küünal
Sa paned uue
kuid iialgi ei süüta
siis ma tulen
ma tulen siis
kui sahised ööks mu ümber
mille tuultesse
ma lämbun
siis ma
veel
tulen
siiski üle taeva võbeleb ulm
need kes on ära me silmist
need kes on varjul südameis
hõbepunaseis pilvis
otsid üksiolemisele lohutust
aja vääramatu kulg
puistab hinge vaid lootust & rahutust
siiski üle taeva võbeleb ulm
vajadus
siiski sa vajad mind
et rääkida veidi
või kuulata mind
mõista ja naeratada
ja unustada piirangud
ja olla vaid see
kes oled
selleks ju olengi et
aidata purustada
tõkked su hinges
tulekud
kunagi
teadsin ma ette
Su tulemisi
& minemisi
homsesse
tänasest
läbi
valgusekiirte
sirendav
hommik
kunagi
teadsin ma ette
nüüd
ei
ütle
millal
homseks
õhtu
saab
kunagi
teadsin ma ette
Su tulemisi
nüüdki
ei
ütle
surematus
maailma loomisest saati
oled sa otsinud
püüdes saavutada surematust
oled püstitanud püramiide ja pidanud sõdu
oled loonud ja hävitanud
oled tormanud
ning jäänud mõtetes seisma
oled kõndinud läbi tüüne mere
ja võidelnud lainetes
oled süüdanud tuld
oled armastanud ja vihanud
oled sigitanud ja tapnud ja näinud hääbumist
oled olnud valmis surema lapikese maa ja killukese taeva pärast
oled istutanud tammesid
enne kui said teada
su surematus on lastes
Bassic..
hea link Air’i all mulle antud…
täiendaks seda.
unenäost tulnud mäng
olematusest saanud sõnad
mõttetud mõttetud
haarata ajast
& joosta
tõmmata tühjust üle vaikuse
mängus mis tundus nii lärmakas
& kuulda veel
sõnu & sõnu & sõnu
sirutet käsi tõusta lendu
& maanduda hommikus
tulles ja jäädes
tulles ja jäädes on vaikus
hurmavas õhtus vaevata rõõm
hämardudes veel vaikus tiheneb
viimane veinisõõm
täna õhtul joomata jääb
tuulte poolt kaitstud süles
pilvede liikumist näed
pilgu jätadki üles
rahu ja vaikus teeb valu
haiget saab igal teel
ent ikkagi veel kord sa palud
tahan tunda ja olla ma veel!
uned
öösel astud
endast välja
ja lähed unede man
hommikul naased
ega ei teagi
hymn
yha uuesti & uuesti
justkui oleks kaotanud midagi
igavesti
& kui sa homme tuledki ytlema
et oled miskit leidnud
ei aita see enam
miskipärast pole täna õhtu taevas
yhtegi tähte
kõik mis minust jääb
on vaid peotäis liiva
& siiski olen ma veel sinuga
siiski & alati
yha uuesti & uuesti
& ykskord su käte vahel tõusen veel
& olen hell su vastu
& naeratan
& kõik on nii
ngu tuhandeid aastaid
alati