Rubriik: lohe

see nohu-köhaasi ei tahagi mööda minna. nädalajagu juba kallal.
aga ega mul pole ühtegi täistubast päeva olnud ka, ikka õues käidud. mõni päev vähem, mõni rohkem. ja praegused soojavõitu, kuid jaheda tuulega ilmad ei soodusta seda paranemist eriti.
(nõrganärvilistel seda lõiku mitte lugeda!)
täna ärkasin kell 9 selle peale, et tuli hull köhahoog. kusjuures mul oli plaan magada, noh, kaua. sest täna õhtul läheb mul kaua. siis rögistasin-nuuskasin pool tundi. kolm taskurätikut läks ära, enne kui õnnestus järgi jätta. nüüd tapan eile söödud küüslaugu haisu rohelise sibulaga.
tuul jah. selline tunne, et oi kuidas läheks lohet lennutama, kui haige ei oleks. tegelikult muidugi ei tea, ilmselt väga palju ei läheks ka. eriti mitte üksi veel. tunnen end liiga kobana selleks. aga unistada võib ju 🙂
ja muidugi lähen ma täna tööle. ei tasu arvata, et saab kodus rahus haige olla. kui keegi on puhkusel juba korra, siis kohe kindlasti mitte. ja nii just ongi.
siiski olen selle tõbisuse tõttu viimasel ajal üritanud maksimaalselt tubane olla ja ma olen jõudnud Wire in the Blood’i kolmanda hooajani. vaadata siis. seda on olnud kunagi mingi hulk seeriaid ETV pealt ja kuskilt soomest ka vist. eksole, siin oli sellest veidi juttu. selline verine värk on, aga vot miskipärast mulle kipuvad enamasti inglise krimkad siiski rohkem meeldima (kuigi Christie on pikapeale täiesti tüütu ja Sherlock samuti).
JoJo (valge kass) viidi maale suvitama. aga nüüd olla ta mõned päevad kadunud olnud. oeh 🙁
Evelinil on muidugi üksi hea olla ja ei saa salata, kassikarvatuustide hulk elamises on vähenenud kordades.
oma tänahommikusest segasest unenäost võiks ka kirjutada muidugi. olin koolis, tegin mingit eksamit ja eriti midagi ei osanud. kahel inimesel minust vasakul oli sama variant mis minul, aga paremal oli mingi teine. igal juhul jäid mul viimased küsimused vastamata, kui miskipärast lehe käest ära andsin. hetke pärast küsisin seda õppejõult tagasi, aga ta andis hoopis muu lehe ja ühe vana koduse töö, et sinna mingit muutused sisse viia.
siis korraga tassisime ühte vana pisikese mustvalge monitoriga arvutit sinna majja, kus me miskipärast elasime. see ei olnud üldse eestis, ma olin kusagilt saanud selle aadressi ja sinna külla mõneks ajaks läinud. kuidas see kooliga seostub, ei saa ma praegu muidugi kuidagi aru.
igal juhul oli maja ees suur terass, oli suvi, ma istusin terassil mingi varikatuse alla ja hakkasin midagi selle arvutiga tegema, õigemini vaatama, mida üldse teha saab. samas see oli täiesti kindlalt mingi koolist saadud arvuti ja tegelikult oli seda vaja hoopis kellelgi teisel, mitte minul. aga teised olid veel koolis.
korraga tulid terassile mingid suvalised inimesed, turistid, võtsid istet ja hakkasid end hästi tundma. olin täielikus hämmingus ning hakkasin neid ära ajama. et see on eramaja ja ei ole nii, et tuled ja istud siia. nad lahkusid küll, aga pikkamööda ja väga pahaselt. ning läksid paar maja edasi terassile.
meri ja rand oli sealt mõnesaja meetri kaugusel.
toimetasin edasi ja siis tuli uut rahvast. seni, kuni ma ühtesid minema ajasin, tuli neid aina juurde ja lõpuks avastasin toast ka. hakkasin neid inglise keeles minema ajama, kui selgus, et üks punt on eestlased: mingi tädike ja keskkooliealised poisid. poisid olid ontlikud sellised, viisakalt triiksärkides ja kõikidel mingid tõsised raamatud kaasas. tädike rääkis, et nad olid tahtnud kultuurimajas filmi vaadata (ka midagi tõsist), aga seal olid mingid jamad ja seanss jäi ära. jah, see on koguaeg seal niimoodi, ütlesin mina. aga ikkagi ajasin neid välja. lõpuks ütlesin, et nad võivad ju terassil istuda ka, kui tõesti lugeda ainult tahavad ja ei sega ja lärmi ei tee. aga nad ei jäänud.
osad õiendasid, et rand on täis ja kus nemad siis puhkama peavad. mina ütlesin vastu, et mina ei tea, pöördugu linnavalitsusse selle probleemiga, seepärast ei pea eraaedades ja -majades käima.
siis tuli kohale maja.. ma ei teagi, omanik või põhiüüriline, kelleks oli sinine 😛 küsisin talt, et kas selline sissetungimine on tavaline – kuigi tundus, et jah, sest naabrite terassid olid kõik täis) ja tema ütles ka, et jah. ja et seal on väga palju huvitavaid inimesi. et ühega ta tegi pika kabeturniiri ja mis kõik veel.
aga edasi ma ei mäleta 😛