mingi elu toimub.
telefoniteema on ikka segane. testimiseks antavad telefonid on ka sellised veidrad olnud. eelviimane nt, selgus, laeb ainult läbi USB või kaasasolnud laadija, ei ühegi teisega. nüüd on ajutiselt vale tootja oma, mille helinat ma väga ei kuule (ja ei hakka sinna paariks päevaks midagi muud laadima ka). aga no eks saan hakkama.
kui nüüd veel paar päeva pingutada, saaks kodus ka mingeid asju korda. ehk peakski, sest nädala pärast on ju vastlasööma mu juures ja külalised on ometi põhjus pingutada.
RM-i trenni suhtes rääkisime ka täna treeneriga. ta siin ikka vahel ütleb mulle, et ei taha käia. nüüd selgus, et sellele nö üleminekugrupile on veel mingid ajad, mil on vähem lapsi ja rahulikum tempo. praegu käib ta ju koos nendega, kellest enamus on temast vanemad ja ka aastaid kauem trennis käinud. selge, et see võtab tuju ära ja tekitab alaväärsust.
samas tahab ta kusagile pallitrenni ka minna. neil on uus võimlemisõpetaja, kes pidi kuri olema, et ta alati hästi palli ei püüa. mu jaoks küll tiba arusaamatu – õpetaja asi ongi julgustada ja õpetada ju. aga noh, eks paistab. mõtlen natuke, kuidas neid trenne ühendada. sest prooviks praegu seda teist ujumisaega, ehk ikka ta ei loobu.
kokkajasse panin paar lihtsalt retsepti üles: kitsaste aegade lõhesupp ja mannavaht Marjasoo jõhvikapüreega.
selle supi juures ongi kõige parem see, et väga hea toidu saab valmis väga väikese rahaga (ja keegi ei keela seda ka mittekitsastel aegadel teha); ning mannavahtu võib teha ka mingi muu mahlaga muidugi.
ma ise olen täna sellest vahust ümmargune 😉
‘sa oled üks kummaline naine. see on samal ajal huvitav ja hirmutav’.
Rubriik: lapsed
tihedat nädalavahetust ehk sissekanne ohtrate sulgudega
sel nädalavahetusel (mis pole veel üldse läbi) on suhteliselt palju ära tehtud.
suurim asi on uus köögikraan. vana lasi kusagilt mehhanismi vahelt vett läbi aegajalt; mingit loogikat ma ei täheldanud asjas. päris ebameeldiv. samas pidas see noname köögikas vastu kauem kui Orase duisegisti, mis sai vahetatud juba mõni aasta tagasi.
seekord sai kööki ka siiski valitud mitte lausa paarisajakroonine, vaid korralikum. eks paistab, kas on vahet 😛
nädalavahetuse söögiteemade alla käib üleeilne pitsa (millest väga head pilti polegi) ja eilne kanajäätmete ärasöömine (retsepti ma ilmselt panen mingi hetk kokkajasse). kaks hommikut muna ja peekoniga ka, minu panus seisnes peamiselt ärasöömises 🙂
eilsesse läheb veel kirbuturg ja paar vanakraamipoodi. ‘saaki’ oli ka piisavalt. vannitoapeegli kohale lamp näiteks (aga enne peaks peegli seinale ka panema ikka, 8 aastat on niisama kraanikausile nõjatunud) ja korralik fliis+tuulejope (kantavad eraldi ja koos) lapsele. pluss veel paar vidinat. raha kulus muidugi kordades vähem kui poest ostes.
kusjuures nt kirbukal ma ei viitsigi riideid väga vaadata, kui midagi just lausa silma ei torka. muu träni on huvitavam.
ja Mööbeldajast leidsin ühe väga nunnu tooli, mis jäi küll ostmata. aga ma ei vihja, milline see on, sest äkki siiski..
ning kuna laps nõudis kinno, võtsime eile õhtul Avatari ette. no et 3D ja Cinamon ka. seal ma ei olnudki käinud.
kõigepealt siis see, et ostsin piletid netist ära ja see oli maru mugav. ei mingit sabatamist – seda enam, et mingit näksi me ei lisanud kinole (ja kui mõni ei saa Cinamonis käia, kuna seal on Pepsi, mitte Coca, siis mulle meeldib sedapidi rohkem). regasin end piletit ostes boonusklubisse ka ja soodustus hakkas kehtima kohe. kaardi võtsin välja peale seanssi, kui rahavast kassades ei olnud enam. ning kinno sisenedes näitasin vaid SMS-i piletiga. väga mõnus.
film, noh, nagu igal pool kirjutatud, lugu polnud just suurem asi (kuigi hollika kohta siiski oli seal paar mõnusat momenti, nt näitamine, kui rahale orienteeritud on suur osa inimesi ja kui vähe me mõtleme seostele enda ümber), kuid 3D oli tõesti päris hea. laps muidugi ütles, et lugu oli jah rohkem täiskasvanute oma, kuid ikkagi meeldis talle.
pilt on reedeõhtust. video läks aia taha, minu rumaluse tõttu 🙁
argipäev
endiselt on selline lahe talv väljas. mulle hullupööra meeldib, et pole mingi sulane löga, vaid mõnus ja normaalne.
RM on parajaks lõuapoolikuks kasvanud. mina olin küll lapsena palju vaiksem, umbes nagu see laps ka .. oli. tegelikult on muidugi vahva, et saab rääkida juba peaaegu nagu suure inimesega.
kui enne koolivaheajale minemist ei olnud tal talvepükse, siis nüüd on ja aastaks-paariks ettegi. allikas: taaskasutus.
see aasta võiks jätkuda umbes samamoodi mõnusalt, nagu alanud on.
talvemõnu
eile oli selline superehe talveilm: ei liiga külm (et nina külmetama hakkaks), ei liiga soe (et kõik märg oleks), tuuleta, veidi päikest ja mõnusat värsket lund.
ma olen jube rahul, et me RM-iga linnast välja kelgutama saime (tänud siinkohal sõbrannale ja tema mehele, kes meile transat tegid). hästi mõnus oli.
pärast tegime õues (lapsed olid toas kuivamas :P) grillil vinkusid ka.
siuke talv, jõul, puha.
lahe!
(ah, glögi oleks ju võinud ka olla, aga tühja sellest)
enne jõulu
tihe jõulueelne nädalavahetus. mõlemal päeval ahi huugas.
lisaks tõi emme vorsti ja sülti, võiksin ju ükskord neid ise ka teha. no ei õnnestu. süldiga on see ka, et seda on raske natuke teha, aga kuhu ma suurema koguse oma külmikus paneksin?
aga piparkoogiglasuuri tegingi esmakordselt ise. ma ei tea miks ma arvasin, et see on hull mäkerdamine ja nagunii ei õnnestu. tegelikult oli täitsa lihtne ja kivistus ka, kuigi ma tuhksuhkru kogust mõõta kuidagi ei saanud. poolik pakk oli ja samasuur täis pakk, nii panin tunde järgi. mis on esmakordsel tegemisel päris ‘hea’ mõte ju. eriti magusate asjade juures, mida ma teen (erinevalt soolasest) üsna täpselt retsepti järgi, sesst muidu kas ei kerki, jääb vedel, jääb kõva, ei jää vormi või tuleb muidu (tavaliselt maitselt küll söödav) käkk välja.
mul on pilte ka, aga ma pole eriti viitsinud töödelda neid.
kuigi aja oleksin leidnud, sest üks plaanitud asi jäi osade töövahendite mitteleidmisel ära. ehk siis homme on veel nikerdamist.
legode taaskasutus
üks netituttav kuulutas mingil päeval, et tema laps oli mõned legod pannud äravisatavate mänguasjade hulka. mina, legofänni ema, sain sõnasabast kinni ja nii rändaski meile paar Bionicle robotit. ilma karpideta ja õpetusteta, tegelikult ei ole keegi vist päris 100% kindel, et kõik tükid ikka olemas on.
aga lapsel on rõõmu ja tegemist nüüd laialt.
maksma läks see täpselt ühe jõuluse kommikarbi. aitäh lahketele mittelegotajatele!
sügistõbine
ma ei saa ikka aru, kas mul on koguaeg üks haigusevimm sees või on erinevad või mis.
aga ma ei imesta, et ma selline pooltõbine pikemat aega olen. ma tean neid põhjuseid hästi. ning hetkel ei püüagi midagi likvideerida.
lihtsalt teen teed, söön küslat ja püüan olla.
RM tõi täna koolist sõbra kaasa, eelnevalt küsimata. enne on alati ikka küsinud. kui nad nüüd kenasti vaikselt püsivad, on kena. kui mitte, siis ei ole kena.
eks pärast tuletan meelde, et peaks enne ikka minult ka küsima.
poisid on praegu teises toas, sõber tegi natuke kõvemat häält, mu oma sosistas talle ‘ole tasem!’ 😛
ja üldse on tunne selline, et suunaks lapse täna ise trenni. ta ju oskaks minna küll.
aga teisalt saan ma aru, et ta ei taha.
ah, vaatab, kui elus ma selleks ajaks just olen.
kesknovember
kui ma olen õhtul tööl, siis teen oma öötööd ja pean hommikul jälle tööl olema – no see ei ole kõige sobivam variant muidugi.
aga saame hakkama. kuigi haigutamine ei lõpe kuidagi.
RM oli eile kodus kogu mu tööaja. täna siis nii palju, kui peale tema kooli mu tööaega on.
eks ma natuke muretsen, et peab nii pikalt üksi olema – aga no ega tal mu tööl rohkem teha poleks.
üldiselt ta ise ei ole rahulolematu ja helistab, kui midagi vaja on. selles mõttes asjalik.
aga teiselt poolt jälle üritab vahel mu sõna mitte kuulata, mis ei ole väga asjalik. ma ei mõtle mingit niisama, vaid kui ma talle ikka konkreetse põhjendusega midagi ütlen. paar korda olen nüüd häält tõstnud ja eks vajadusel rakenda meetmeid ka.
pooltund hiljem: see, et siia on tuldud otsinguga ‘motvaatsioonitu’, on küll väga tabav. kui kellelgi on mingit motivatsiooni üle, siis jagage mulle ka. põmst teen ma praegu ära aint need asjad, mis minu ja lapse eluspüsimiseks on vajalikud..
noor lugeja
RM on nüüd raamatukogus lugeja. ise nõudis.
raamatukogus nõudis Kivirähku. hm.
temas on mingit potentsiaali 😛