Rubriik: lapsed

jazzitramm

Posted on by PilleRiin

see päev on jälle lihtsalt kuskile ära läinud. ometi sai varakult alustatud.
kui ikka pole vaja, siis ma ei suuda väga omale ajaplaane koostada või ka mõttes tehtud plaanidest kuigi täpselt kinni pidada – vähemalt seni, kuni asi puudutab ainult mind.

näiteks Jazzkaare trammiprojekt sisustas oluliselt pikema aja, kui mõtlesin. no et sai peaaegu et linna tagasi sõidetud ka (laps, muide sõitiski, mina lahkusin ikkagi mingil hetkel).
kui ette teada, et selline asi (peamiselt improvisatsiooniline) toimub, siis on päris tore sõita. piletikontrollid käisid ka, selleks tuli joonelt üks MuPo-laul 🙂
mõne suvalise pealetulija ehmatas see asi muidugi ära küll. no ei olnud kusagil silti trammi küljes ju ka, et jazzitramm või midagi. mingi inimene vist isegi õiendas midagi, kuigi enamik siiski paistsid pealtnäha päris hästi toime tulevat.
müstilisem oli see, et kui tramm peaaegu Koplisse jõudis, hakkas hoopis trammijuht õiendama, et talle ikka ei sobi. ometi oli luba ja kokkulepe trammipargiga olemas (mida alustuseks ka juhile näidati). et tööandja ilmselgelt ei olnud informeerinud vastava trammi juhti toimuvast muusikaüritusest. pikk tramm, muusikud taga otsas.. nojah.
et Koplis sai siis tagasisõiduks kolitud teise, lühikesse trammi. selle juhiga räägiti kohe sotid selgeks ja korralikult ning mängiti juhi tellimisel ka bluusi. ja hiljem oli repertuaaris ka lastelauluke, kuna trammis oli mõnigi laps (no selline aiaealine).

igatahes, nagu juba aru võis saada, siis minu isiklik laps keeldus trammist lahkumast enne, kui muusikudki. ning leidis, et lahe sündmus oli.

kevad lõhnab kui kollased nartsissid.

laupäev piltides

Posted on by PilleRiin

päev algas küll niiöelda ootamatult ja üsnagi hallilt, aga läks aina paremaks ja hetkeks on mõnus rahulolu. aga teatavasti ütleb pilt rohkem kui tuhat sõna, nii et..

kaneelilõõts

minu esimene lõõtsana tehtud kaneelisai. ameeriklastel on see pull bread-tüüpi asjandus suhteliselt levinud, nii soolase kui magusana, meil nagu mitte. kuna täna oli lootust, et me ei pea pojaga kahekesi seda sööma, sai tehtud. täitsa nämm. retsept on täiesti leitav otsingutega.

täpsustus veidi hiljem: arutasime just seda lõõtsa-asja, keegi tegi veel ja selgus, et on mitu retsepti. et siis ca 28x12cm vormi on selle retsepti kogus täitsa paras. teise järgi tuleb pea poole rohkem taigent ja siis pole imestada, et see vormist välja ronib. minu muutus oli see, et panin ca 120-130ml piima, vee jätsin ära ja vanilliekstrakti asemel oli mul vaniljesuhkrut mingi ebamäärane kogus 😛

Ayra

sõbranna tuli katsikule 🙂 kummalist pidi jah, et mitte mina ei läinud katsikule. igatahes on tegu toreda neljakuuseks saava preiliga, kes vaatas mu punast pead ja no ausõna, itsitas selle peale.

Ayra

Ayra emaga oli meil juba klassikaline kiluvõiku-menüü. hea suutäis, ma ütlen. viimase võiku pistis minu laps pintslisse.

viimane kiluvõiku

Jazzkaare paviljonile lähenesime ringiga, aga tühja, aega oli. täitsa viisakas koht, garderoobiga ja puha. külm ka ei olnud, kuigi ma ei tea, kas see oli sellest, et päike säras peale või on seal mingi lisasoojendus. õhutorud olid küll täitsa olemas.

Tõnis Mägi ansambli ja Otsa-kooli puhkpillibändiga, Muus Bluus

kontsert oli muidugi vinge. ei olnud ainult bluus, selge see. aga kui keegi tuleb ütlema, et bluusi ei saa eesti keeles laulda, siis vabandage mind.. saab küll.
need puhkpillid olid päris vahvalt siia-sinna sisse sobitatud. mõnes palas rohkem, mõnes vähem, mõnes üldse mitte. soolodeni välja. eksole, kuna Otsa-kooli poisid olid, siis enamuses päris noored ja see mõjus mu lapsele igatahes innustavalt.
Mägi ja bänd, noh, kas peab veel ütlema, et nad on head?
kontsert läks Klassikaraadiole linti ka, peab kaval silma peal hoidma.

peaaegu lõhnav pilt

Sadama turg, nagu karta, ON jazzipaviljonile liiga lähedal. nüüd köök lõhnab. rosmariini jätsin järgmisele kontserdile 😛

natuke nostalgiat ja vanamoodsa tehnika õpet lapsele ka. vinüülplaadid, mida mul on omajagu. mängija, mis ikkagi kuidagi töötab. peamine repertuaar: bondi-muusika Londono sümfooniaorkestri esituses ja Fabrizio deep-house plaat 😛

007

rahulolu päevast.

jazz ja kaar

Posted on by PilleRiin

Jazzkaare ilm peaks olema päikseline 🙂 aga küll läheb ka, nagu ilmateade lubab.
muidugi, Jazzkaare telk on ohtlikult lähedal Sadama turule, aga küll ma selle ka kuidagi ära haldan.

siinkohal muidugi ma mõtlen, et kas sellise telgi heli on nüüd just nii hea, kui peaks (päris ‘tore’ on ju kuulda, kui Erm ütleb otse välja, et peale Sakala lammutamist on raske leida suurt saali, kus heli kõlaks jazzile sobivalt.. tõesti, vähemalt Nokia ja Saku suurhall on küll kohutavad kohad muusikaürituste jaoks), aga ilmselt nad ikka on selle korralikult läbi mõelnud. kurb on see, et mõnel esinemisel, kuhu tahaks, jääb käimata. aga teisalt ei saagi kunagi kõike, mida tahad. valikute küsimus siiski. seekordsete valikute juures lähtun lapsest ja tema huvist. küll ma ise jõuan veel.
hästi lahe on, et neil on ka tasuta üritusi linnaruumis. nii et tegelikult ei ole meie oma kava veel üldse päris paigas.

igatahes, igatahes. see mu noormees esineb ise ka maikuus paar korda. vat siis, kuidas nad kasvavad..
esmaspäeval Riigikogu lahtiste uste päevale pole mõtet pooleks tunniks temaga ometi minna. eriti arvestades sealsete koridoride pikkust. samas vaade kohvikust on päris kena.

kesknädal

Posted on by PilleRiin

hommikul vaatasin kalendrit, aknast välja ja jälle kalendrit. ahah.

eilsest jäin päris edukalt ellu. kuigi vahepeal oli üsna piinlik ka. aga siiski, koos kogu kahe kilo kuivatatud kikerhernestega olin lõpuks kodus. punane kleit aga kummitab. sõbranna vaatas pilti ja leidis, et see on nagu kaader mingist filmist. hmhm. suvaline kehva kvaliteediga moblaplõks. vat siis. aga Instagram oma filtritega, mis teevad ilusast pildist samasuguse kräpi, nagu mu mobla loomulikult teeb, on ju ka popp. elu ja asjad, ma ütlen..

selle kuu eestikeelse National Geographicu olen vist maha maganud. nüüd saan lapselt piki päid ja jalgu.
ahjaa, matemaatikakänguru pani mind imestama, ta oli oma vanuseklassis 71 punktiga 120st esimese kümnendiku peal umbes ning oma koolist parim. täiesti hämmastav. tegelikult ei ole see ju hea tulemus ometi. taustaks artikkel matemaatikaolümpiaadidest.
muusikalaager, kuhu ametlikult saab 11ndast eluaastast, lubab siiski tal osaleda, sest tase pidi piisav olema 🙂

15.25: NG siiski täiesti olemas. kleit kah. ja päike on väljas. aeg panna hautis tulele.

muusika ja pilt

Posted on by PilleRiin

põmmdi!
äratus tabas mind jälle täiesti ootamatult. nagu kõik need viimased.. x nädalat.
aga vähemalt ei juhtunud see, mida ma õhtul voodisse heites juba kartma hakkasin: et rohi mõjub ja just seda halvemat pidi. eiei, mitte kõrvalnähud, vaid tulemus võibki saabuda erinevalt. õnneks väikese toas ringijalutamise ja õigel küljel magamisega kadus valuhakatis ära.

eile õhtul pilli harjutades suutis laps mind üllatada. nimelt eilse raamatusaagi seas oli talle Jüri Arraku illustratsioonidega Suur Tõll, ise valis. minu jaoks olid Arraku piltidega raamatud lapse jaoks alati natuke jubedad, nende piltide stiil ja ekspressiivsus ei läinud mulle mitte. aga poisslaps on ilmselt tugevama närviga, igatahes tema suuresti piltide järgi valiski selle.
novot, ja nüüd pilli harjutama hakates võttis ja asetas ta selle raamatu noodipuldile ja ütles, et tema mängib täna Suurt Tõllu (enne oli läbi lugenud ka muidugi). ja mängiski! keeras aga lehti ja oli aru saada küll, kus on lahing ja kus Tõllu tapetakse. ja muuhulgas ütlen, et see muusika oli ka kuidagi arraklikult ekspressiivne.
kuna ma tean, et talle ei meeldi, kui tema harjutamisi salvestatakse, siis mul ongi sellest ainult mäluvideo 🙁 ja noote ta kirja ka veel ei pane, ilmselt ei oska. ehk et puhtalt noodid oskakski ehk, aga rütm jms (seal olid rütmimuutused ka sees ikka) oleks talle ilmselgelt liiga raske. no ja tema puhul on üsna tüüpiline, et ta ei julge alustada asjadega, mida ta ei oska; tahaks ikka kohe vingelt osata.
et ehk täiesti hämmastav oli ja mul jääb üle loota, et ta kunagi ikkagi suudab kirja panna.. küll ilmselgelt on see lugu siis teistsugune.

mõttelageduses on selgus.

keskaprill

Posted on by PilleRiin

kollane päike, oranž kass ja endine unekas.

Paavli ja Popovi kaltsukate raamaturiiulid on ühed jubedad kohad. liiga lähedal ka mulle. jama on see, et sealt saab veel odavamaltki, kui e-raamatuid saab (kuigi mul ei ole viimastega hetkel midagi teha, arvutist lugeda ei meeldi ja lugerit veel pole).
ko-hu-tav. kuigi üks müüja, kellele ma makstes ‘kurtsin’, vaatas mind ja ütles, et tema inglise keeles ei loe üldse. õnnelik inimene 😛
mina pean lihtsalt katsuma end nendest eemal hoida.
kui õnnestub.
ega ma väga usu küll..

raamturiiul elab niigi oma elu. peab varsti jälle sortima. sest noh, kuigi mõne meelest on selline riiul intelligentsi näitaja, siis mina miskipärast põen aegajalt oma riiulit. füüsiliselt võtab ta ju vähe ruumi, aga ta täidab ruumi suures ulatuses.
üleüldse, see meenutab mulle, et ma tahaksin kabinetti, garderoobi ja buduaari. ja siis külalistetuba 😛

nagu see lapse unelmate kodu, millest ta sügisel kuskile vihikusse kirjutas. et 8-toaline maja külas mere lähedal. kuigi ma ütlesin talle juba siis, et tema peab tolmuimejaga neid tubasid siis üle käima kah. ja no päris ausalt jaguks natuke vähemast ka.
aga see selleks. sest kogu selle pealtnäha kena idee juures on väga palju väga nõrku kohti.

laps nõudis söögiks maisi ega uskunud, kui ma ütlesin, et ei ole veel hooaeg. turul veendus ta selles ise. leppisime siis maisiga salatis, kus oli veel värsket koriandrit, tomatit, sibulat ja avokaadot. kiideti heaks.
õues oleks tahtnud küll grillida jah, aga saime muudmoodi hakkama.

kui ma ühel kenal hommikul oma mailikastist neid iga kord uutelt ja erinevatelt aadressidelt tulevaid maile ei leia, mida prügikasti saata, on vist korraga imelik tunne küll.

enne õhtust krimkat pean ma raamatu läbi saama. sest ma võin vaadata küll, kui ma tean, mis juhtub ja kes asja taga on, aga lugeda on siis juba igav.

mida vähem teed..

Posted on by PilleRiin

.. seda vähem jõuad. et kui ikka kätte ei võta, siis ongi võimalik terve päev maha muneda. mitte et just päris nii oleks olnud, aga väga mööda ka mitte.
ehk maailmas on tuhandeid asju, mille mittekoheärategemisel ei juhtugi mitte midagi. absoluutselt mitte midagi.
no peale selle, et tuleb need asjad ära teha mingi teine homme.

lapsesuust ka.
‘ei, emme, ma ei taha seda lastešampooni.. ei, ma ei taha sinu omi ka, need on naistekad, osta mulle meestešampoon!’
‘need poisid on nagu tõelised eesti mehed, jäävad koju telekat vaatama, sest dokfilmid on igavad’ (minu täiendus sinna oleks seotud muidugi peeretamise ja munadesügamisega, õllest ja seapraest rääkimata)
‘ma tahaks ka nii head elu kui kassil!’ (jah, kes ei tahaks, kuni tegu on hooldatud kassiga, võimis?)

peaks hakkama vahelduseks venekeelseid raamatuid lugema. keelepraktikaks või nii. lastekatest peaks vist alustama, et ma aru ka midagi saaksin..

minu munapostitus

Posted on by PilleRiin

valgetest munadest puudust küll ei olnud. läksin poodi ja ostsin. kallimad olid küll, kurinahad, kui pruunid. sibulakoorte jaoks on ükspuha, mis värvi see muna seal on, aga kodanik Antonio tahab ju ise ka maalida natuke.

muidugi, kui ma olin munad keemast ära tõstnud ja sain aega oma RSS-i piiluda, oli seal mitu hüva mõtet, kuidas neid mune veel kirjuks saada. ja hiljem siit-sealt veel mingeid. tüüpiline, ma ütlen.
aga kas need mul järgmisel aastal õigeaegselt meelde tulevad? bingo!
muidu prooviks ju kohe, aga sibulakoored on otsas. mune, tühje, saab ikka. aga ma ei tea, kuidas pood suhtub, ku ima sibulakoori sibulakastist kokku kuhjan kilekotti 😛 hetkel väga ei viitsi minna proovima ka.

lisaks siis võtsin kätte ja lisasin sibulatele hulga mustikaid (mis pidid mingit tooni andma) ja veel mingeid asju. minumeelest kõik, mis ma mustikatest sain, olid seemnetest jäänud kergelt rohekad täpid ühel munal ja no tüümian tekitaks ka lihtsalt mingi mustri. muid tagajärgi ei olnud. sibulakoored olid kõikidel, ütlesin juba jah?
lisaülesandena leia pildilt kass 😛

P.S. eile Stockist ostetud ‘jalopeňo’-nime all müüdav pipar osutus roheliseks jalopeňo-kujuliseks paprikaks.

ajakohaseid mõttekesi

Posted on by PilleRiin

munapaanikast rääkides, turul on mune küll. ka valgeid. ole ainult mees, ja osta. 2eur 10 muna eest. kallipoolne on küll. no nagu ikka, hinnad ja sissetulekud ei kipu kuidagi seoses olema. see eksperiment meie rahvaga ei ole enam põnev ka mitte. varsti tõesti ongi ainult rikaste ja ilusate maa, viie rikkama riigi hulgas – sest kes ei ole rikkad, on mujale ära kolinud lihtsalt. nii lihtne plaan see siis oligi.

kuna kool rattakursusi ei tee ja mujal neid ka niimoodi teha ei ole, siis laps hakkab loata sõitma. äkki peaks ise kaasa kirjutama, et vabandust, ei ole piisavalt võimalusi teha seda luba? et olgu see politseinik siis ka tore ja suunaku kursustele ometi. või midagi sellist ometi. sest mida minagi teha saan? laps on niigi hädas ja tahab olla seadusekuulekas. aga mida teha, kui see ei ole võimalik?

turu juurde tagasi, ohh kui hea on üle tüki aja süüa juustu, mis maitseb nagu see juust, mida ma välismaalt saan ja mis meenub lapsepõlvest. nämm. ehk et, lisaks meie totratele hindadele pole kvaliteet ka alati mitte suurem asi.
kuigi õnneks on meil ka asju, mis on paremad, kui mujal. mitte, et mulle kohe praegu midagi meenuks.
sest viimaste tundide jooksul olen pidanud end liiga mitme aktiivse teema vahel korraga jagama – ehk suhtlema umbes mitme inimesega korraga, sh üks füüsiliselt samas toas, üks telefonis ja mõni vestlus netis. kõrvalt püüdsin veel Meisterkokale pihta saada ka. kusjuures kõik suhtlemised on asjalikud olnud ja nõudnud mõtlemist ning tegelemist, ehk siis tegu pole olnud niisama blablaga.
rääkimata sellest, et ringisebimine algas varahommikust.

aga ma lõpetan selle postituse nüüd ka, ma olen seda umbes kaks tundi kirjutanud. aitab seega küll.

täna mängime seda mängu..

Posted on by PilleRiin

k-tähega algavaid asju, mida mul on osta vaja (pähetulnud järjekorras):

    kaktusemuld (‘emme, kas kaktusele on mingi eraldi muld?’)
    kassiliiv
    kummikindad
    kummut
    kassitoit
    kontserdipiletid
    kaamera (täpsustus: fotokaamera) (täpsustus 2: kaks tükki)
    korsetid
    kinopiletid
    konservherned
    kapiuksed
    …

tegelikult mängisime me Katani asustajaid. see algab ka k-tähega. laiend oli ka, oeh. keeruline ja kauakestev.
homsest on k-tähega koolivaheaeg läbi. jess.