Rubriik: koolijutud

küpsesuvi

Posted on by PilleRiin

augusti lõpp on tunda juba ka õhus, mitte vaid köögilaual vedelavate õunte järgi. kuidagi ootamatult tuli – aga see on ilmselt ka seotud pigem minu isikliku rütmiga. sest sellist mõnusat küpsemist ja viljakoristamist oli juba ammu.
nüüd on ka kliima selline, harjumuspärane. nõuab taas harjumist. tundub, et ma pole sellega päris hästi toime tulnud, sest kurgus on selline tunne, mida ei tahaks. aga küll seegi möödub.

nädal koolini. RM läheb teise klassi ja on üldse selline asjapulk.

tomatipuudus, kodutomatipuudus.

kas sina oled kooliküps?

Posted on by PilleRiin

ca aasta tagasi oli see raamat ka meie (emade) pundis popp teema. ega see oli jah.. üsna.. hariv.. raamat (oi kui hea raaaamat!). ahjaa, et millest jutt? raamatust ‘kuidas last kooliks ette valmistada’.
mina oleksin saanud hullu alaväärsuskompleksi, kui ma oleksin selle ostnud. sest ilmselt ei tuleks ma sealt isegi suure hulga ülesannetega toime, lapsest rääkimata.
no õnneks on siiski olemas täiesti tavalised koolid, kuhu saab sisse märksa lihtsamini 😛

ei saa nad läbi minuta..

Posted on by PilleRiin

kui ma kooli läbi sain, arvasin, et neil on hea meel minust lõpuks lahti saada. küllap ma seetõttu sain oma lõputöögi ‘väga hea’, et lõpuks ometi kaob see nõudlik õppur neilt ära.
aga looda sa!
veidi üle poole aasta oli lõpetamisest möödas, kui uuriti, et kas ma saan tulla oma lõputöö teemadel seminarile esinema. natuke see asi nüüd venis, aga täna teostus.
korraga olid koolis kõik mu sõbrad, naeratasid ja olid leebed ja huvitunud. ei ühtegi sellist frusteerunud nägu, et ‘jälle see nõudlik tibi tuleb, põgenege!’ 😛 isegi raamatupidur suutis mulle ühe neratuselaadse asja kinkida.
rääkisin siis laiendatult oma lõputööst. hommikul olin mures, et kaitsmise jaoks olid slaidid tehtud ju paarikümne minuti jaoks, nüüd oli vaja vähemalt tund sisustada ja ma sisuliselt ei teinud ühtki slaidi juurde.
aga noh, lobamokk nagu ma juhtumisi olen (kui vähegi energiat selleks on muidugi), ei olnud see mingi probleem. kui ma oleksin oma lõputöö enne kaks korda läbi lugenud (diagonaalis pilgu ülelibistamise asemel), siis oleksin vist paar tundi ka vabalt ära pannud 😛
seminar oli vabatahtlik ja seega palju inimesi ei olnud (kena kevadine ilm õues ka, seal oli tõesti juba tunne, et jeee, suvi pole kaugel!), aga ma olin tegelikult üllatunud, et paarkümmend tudengit kohal oli. no vähemalt ei pidanud tühjale auditooriumile rääkima. viimane kursus nagunii enam majas pole, nii et seda enam on see hea tulemus.
peale lõppu uuriti kooli poolt, et kas ma teinekord veel tuleksin, kui on mingi teema, millest ma midagi tean. nojah, miks ka mitte 😉
nö päris-kooli-loenguid ootab üks ports veel ees paari nädala pärast..

tyri0025.jpg

iseseisvuv laps, vastlalainel

Posted on by PilleRiin

eile sai RM korraliku vastlaliu lastud, esimese hernesupi söödud ja kukleid ka õgitud. et asi oleks ehedam, toimus see veel maal – kus talv on ikka hoopis teist nägu kui linnas.
ma sain isegi peaaegu et puusadeni lumes sumbatud 😉
reedel tundide lõppedes helistas RM mulle: ‘emme, mul on sulle halbu uudiseid’. halb uudis oli kolm etteütluses. no ega ma ise eriti midagi muud lootnudki ja püüdsin teda lohutada ka. vestlesin samuti lapse aiakaaslase emaga, kes on logopeed. konkreetse etteütluse kohta leidis logopeed, et ei ole üldse nii väga lihtne ja tema ei teeks sellest ka numbrit – aga kuna lapsele on see probleem, siis me ikkagi tegeleme natuke. käime aiakaaslasel külas (kui teda ennast ei ole) ja vaatame. mina õpin ka, et kuidas last aidata.
täna ilmutas RM lahedaid iseseisvumise märke jälle.
kõigepealt laenas kooli raamatukogust kohustusliku kirjanduse jaoks raamatu – mis on meil kodus ka olemas 😛 aga ilmselt oli protsess olulisem kui uurida, et kas meil on see raamat olemas. tagatipuks on nüüd ju tähtaeg ka, mis ajaks see peab läbi olema.
tunnike hiljem helistas ta, et postiljon käis ja tõi paki, tema võttis vastu ja kirjutas oma nime paberile. ahsoo.
ma umbes tean, mis seal on ja tavaliselt on jäetud kutse postkasti ka siis, kui ma olen kodus olnud. aga kas uus postiljon või midagi, et korraga ukse taha ära toodi. või kasutati mingit kullerteenust (mis siiski antud paki puhul võimalik ei olnud).
aga igatahes lahe 🙂
täna pean hankima veel natuke tooret, et homseks üks korralik vastlasupp keeta. külad tulevad ka. paha on see, et hommikupoolik on pikk ja üsna väsitav (neli akadeemilist tundi loenguid juttis pidada).
pildil eilsed kuklid (ilma tuhksuhkruta veel) ja sõbrapäeva tort.

vastlakad2277.jpg

asjatamise periood

Posted on by PilleRiin

mingi elu toimub.
telefoniteema on ikka segane. testimiseks antavad telefonid on ka sellised veidrad olnud. eelviimane nt, selgus, laeb ainult läbi USB või kaasasolnud laadija, ei ühegi teisega. nüüd on ajutiselt vale tootja oma, mille helinat ma väga ei kuule (ja ei hakka sinna paariks päevaks midagi muud laadima ka). aga no eks saan hakkama.
kui nüüd veel paar päeva pingutada, saaks kodus ka mingeid asju korda. ehk peakski, sest nädala pärast on ju vastlasööma mu juures ja külalised on ometi põhjus pingutada.
RM-i trenni suhtes rääkisime ka täna treeneriga. ta siin ikka vahel ütleb mulle, et ei taha käia. nüüd selgus, et sellele nö üleminekugrupile on veel mingid ajad, mil on vähem lapsi ja rahulikum tempo. praegu käib ta ju koos nendega, kellest enamus on temast vanemad ja ka aastaid kauem trennis käinud. selge, et see võtab tuju ära ja tekitab alaväärsust.
samas tahab ta kusagile pallitrenni ka minna. neil on uus võimlemisõpetaja, kes pidi kuri olema, et ta alati hästi palli ei püüa. mu jaoks küll tiba arusaamatu – õpetaja asi ongi julgustada ja õpetada ju. aga noh, eks paistab. mõtlen natuke, kuidas neid trenne ühendada. sest prooviks praegu seda teist ujumisaega, ehk ikka ta ei loobu.
kokkajasse panin paar lihtsalt retsepti üles: kitsaste aegade lõhesupp ja mannavaht Marjasoo jõhvikapüreega.
selle supi juures ongi kõige parem see, et väga hea toidu saab valmis väga väikese rahaga (ja keegi ei keela seda ka mittekitsastel aegadel teha); ning mannavahtu võib teha ka mingi muu mahlaga muidugi.
ma ise olen täna sellest vahust ümmargune 😉
‘sa oled üks kummaline naine. see on samal ajal huvitav ja hirmutav’.

kisub vaikselt tihedaks

Posted on by PilleRiin

olin iseendale vaikselt lubanud, et peale ca pooleaastast ‘puhkust’ (mis on küll kohati olnud väga närvesööv) hakkan uuel aastal jälle tegutsema. ja nii ongi see nüüd läinud. kohati tundub, et asjaolude sunnil, mitte niivõrd minu tahtest sõltuvalt. aga minu asi on siiski osaleda pakutavas-kättesaadavas. ehk siis ma ikkagi liigutan end ise ka rohkem.
naljakas on see, et mu elu teeb endiselt mingeid pöördeid ja üks asi viib teiseni. tunnen, etolen vaikselt jälle libisemas mingitesse uutesse valdkondadesse. või midagi sellist. vahel ma enam ei teagi, kas see on ikka hea või mitte? aga ilmselt mina olengi selline, kellel on erinevaid suundi vaja.
muuhulgas on tunne, et võiks täiesti isikliku mingi konsultatsiooniteenuse avada. peamiselt meestele ja väga mitmes valdkonnas (mitte ükski neist pole vähimalgi määral füüsiline).
või üldse.
ja mu viimane kool ei saa ka ilma minuta kuidagi, nagu selgub. eiei, ma ei lähe neile õppima, küll aga esinema 😛
mina veel arvasin, et neil on hea meel, et mind enam nägema ei pea 😉

lõputu oktoober

Posted on by PilleRiin

ma ei mäleta ammu nii hullult vihmast sügist. kus muudkui sajab ja sajab ja nina ei taha õue pista. kas see ongi nii või on see mingi minu mälu probleem?
ma endiselt ainult magaks-magaks-magaks.
paar päeva olen jälle magistriõpingute teemat peas keerutanud. sest veel saaksin minna.
aga siis mõtlen, et mis ma selle paberiga peale hakkan, rahale, ajakulule, oma närvidele.. ja vist ikka loobun.
tegelen pigem iseendaga, nagu sõber soovitas. otsin asju, mida mina tahan.
aga kõigepealt puhkan. ma ei tea, kui kaua see võtab.

ikka see lugemine-kirjutamine

Posted on by PilleRiin

minu laps, kelle lugemisoskuse üle ma ahastan, teatas mulle ühel päeval oma ettelugemise peale, et tema loeb nende klassis hästi ja ei pea väga mitu korda üle lugema. et mõned saavad lugemise eest lausa neli-miinuseid. nojah.
tema kirjaoskus on ikka just nii nagu on ja paneb mind kahe käega pead hoidma vahel. pikki häälikuid nagu ei olekski, nõrk ja tugev on nõrkadele, j on ka nõrkadele vist 😛 aga minu pidevate parandamiste peale siiski mõni asi on veidi parananenud. siiski kardan ma seda päeva, kui nad koolis esimese etteütluse teevad.
lõpuks on siis neil ka e-kool. see oli vist küll Tallinna viimaseid koole, kus seda ei olnud. vähemalt sain oma lapse viied kokku lugeda.
aga muidu, ausõna, keriks talveunne hea meelega.

lugemise ja kirjutamise vahel on seos

Posted on by PilleRiin

mulle meeldib, et mu laps käib koolis logopeedi juures. sest ma tean, et mina ei oskaks talle pikki-lühikesi-nõrku-tugevaid häälikuid selgeks teha. mul omal ei ole neid probleeme peaaegu et olnudki. küll aga oli mu vennal ja tema sai abi oluliselt hiljem. ma pean siiski oluliseks, et sellega tegeletaks algklassides.
ja kui RM kurdab, et tal on igav (kui ta pole trennis või külas, siis on see iga natukese aja tagant) ja ma soovitan lugeda, siis see ei ole tema jaoks pädev nõuanne 🙁

selle suve viimane reede

Posted on by PilleRiin

ühelt poolt tunne, et tahaks mingeid asju sättida ja teha, teiselt poolt kohutav väsimus. ja kolmandalt poolt asjad, mis tuleb tingimata ära teha.
RM saab koolis muudkui viisi ja leiab, et see on igav 😛
mina, noh, mina võiksin ka mõne viie saada. elukoolis või nii. vahelduseks neile kolmedele ja kahtedele, mis viimasel ajal tulevad.