paar kassilauset

mis kasu oli eileõhtusest vannitoa peaaegu-et-kevadpuhastusest, kui hommikuks oli jälle hulk kassiliiva põrandal. pean kinnise liivakasti panema oma prioriteetide hulka.
aga muidu väideti mulle juba, et olen vahetanud fotoseltskonna kasside vastu.
ohissand.
selline mulje võib jääda küll. asun olukorda parandama.

kasside elust (või minu elust kassidega)

õues on päike ja kraadiklaas ütleb, et 7 kraadi. nagu kevad või mis?
kahe kassiga läheb sööki minu meelest rohkem kui topelt. kas nad kujutavad ette, et neil on mingi söögikonkurents või mis? kusjuures enamasti on kausis ikkagi süüa.
küll aga peaks suurema veekausi ostma. praegu täidame enam-vähem kaks korda päevas. või kolm korda kahe päeva peale.
ning kuna uuem kass suudab liivakastis jube hoolega kraapida, siis peab vist kinnise liivaka kah soetama. mul on sellest minimaalselt kaks korda päevas vannitoa põranda harjamisest veidi tüdimus peal. pealegi see praegune liiv jätab põranda peale ärapühkimist määrdunuks.
väidetavalt lihtsalt mu vanem kass ei kraabi korralikult, nagu peab – aga mulle sobis see variant veidi rohkem 😛 liiv oli kastis ja ei pidanud väljaheiteid mööda kasti taga ajama, olid koos ühes kohas.
aga no loomad on loomad ja kuidas keegi just toimetab, ega siis seda neile pahaks panna ei saa. eks meie peame ikka kasside järgi muganduma 😛

sülekass

Jojo on ikka hea tüüp küll 😛
kui ma kodus töötan kirjutuslaua taga, siis mingi hetk ronib ta lauale ja mulle nina alla, hõõrub end vastu mu lõuga. ja siis, sõltuvalt mu istumisasendist kas ronib mulle sülle või niisama käte peale lösutama. ka süles on ta poolenisti mu käe peal. lihtsalt niimoodi. ja siis suurest mõnust sirutab ühe käpa varbaid välja ja tõmbab üle mu käe kergelt küüntega kokku tagasi.
et selline kass siis.
või et üritab märku anda, et pausiaeg?

JoJo

ehk kass number 2, kes juhuse tahtel meile elama on tulnud. hakkavad Eveliniga juba leppima vaikselt. nagu pildilt näha, siis minuga juba lepib kenasti.
ärge minult küsige, kust kassid tulevad.

jojo849.jpg

Evelini dieedimuutus

tähendab, kui ma selle kassi tõin, siis oli ta kuivtoidul. eelmine omanik rääkis, et kõik muu ajas teda oksele.
nii, esimesed mittekuivtoidud tõid mõned kassikulised (vrd. ‘katsikulised’). väike topsik läks paari korraga ära ja mingit olulist karvapallide väljaajamise kasvu ei olnud. viimane kord mulle tundus, et talle mingi kalaga konserv täitsa meeldis.
ostsin siis ise talle ühe heeringa-merekala ˛elees. siukse suurema purgi.
ja noh, nüüd on siis Evelin omadega sees. iga külmkapiukse avamise peale on lupsti oma selle toidu kausi juures ja näub nii, nagu oleks nädalajagu näljas hoitud. kusjuures kuivtoitu, kahte sorti, on tal pidevalt ees.
eksole.
ükskord sõi mingi mu singitüki ka ära, ma andsin proovida, et nagunii ei söö. aga see on talle soolane ka, rohkem ei saa.
ma ei tea, kas see oli nüüd hea mõte teda ümber harjutada, aga ise ei tahaks ka kogaueg aint krõbuski peal elada ju.
ja nüüd leidke pildilt kass 🙂

evka950.jpg