Rubriik: asjad minu ümber

ilma pikema sissejuhatuseta: kui riik nõuab, et meil oleksid isikut tõendavad dokumendid, siis tuleb kogu nende tegemise protsess ka meeldivamaks muuta. hetkel on mul küll selline tunne, et kui ma pean tunde vajalike dokumentide jaoks kulutama, mingu nad oma nõudmistega ka metsa.

ootasin täna lapse dokumendi väljastamiseks järjekorrast 27 minutit.
mis, globaalselt võttes, ei olegi ju nagu väga hirmus.
ainult et esiteks tuleb kohale minna, mis eriti ühistranspordiga minnes – nojah, kui keegi ütleb, et saab ju piisavalt lähedale ja mugavalt, siis see on inimene, kes ise ÜT-d ilmselgelt ei kasuta. aga võiks korra kesklinnast sinna Tammsaaresse minna. kesklinn on veel hästi pakutud, kodust on mul sel kellaajal, kui 32 buss ka ei käi, päris hea minemine.
nagu hea riigiasutus kunagi, on ka PPA büroo lahti kontoriaegadel. ma tegelikult ei kujuta ette, kas selline töötaja, kes ongi 5 päeva nädalas 9-17 tööl, tund lõunat, võtab vaba päeva selle asutuse külastamiseks või?

taotlemisega on ka teadagi nii, et kui aeg on broneeritud, saad kiirelt. meil ei olnud, sest keegi ei tea suvisel hooajal minu ja lapse graafikuid kolm nädalat ette. et ma võin kontoritöölt selle aja broneerida, kuid suvel on muud tegemist ka ja see võib tulla üsna äkitselt; lapse tegemised sõltuvad vägagi tuulest ning seda ei tea üldse ette. seega läksime teadlikult ilma broneeritud ajata.
muidugi, lambist minnes me arvestasime, et läheb aega. aga, halloo!, kaks tundi?!? nagu päriselt?
kui büroo Sõles oli, siis iga jumala kord võttis taotluse sisseandmine umbes pool tundi ja kättesaamine ehk 10 minutit, ooteajaga.

inimestele, kes meiega tegelesid, ei ole mul mingeid etteheiteid. süsteemile see-eest on küll. sest sellised järjekorrad ei ole seal ju erand. ükski eraettevõte ei saaks midagi sellist omale lubada, kuid riigi poolt, nagu näha, on täiesti normaalne.
lihtsalt kodanikul, nagu mina, tekitab see eespoolmainitud tunde, et kuradile see dokument!
teisalt juba seepärast siiski ei saa kuradile saata, et siis saab paljud muud asjad edaspidi ilma kuskile kohale marssimata ära teha. muidu tuleks iga jumala riigiga suhtlemise jaoks mingi samasugune jama üle elada vist.

P.S. auto registreerimisel oli selline omapärane seik, kus üle tunni enne sulgemist ARKi laekudes üks tädi andis masinast numbri ja teine rabas ära, et “nagunii te ei jõua”. seisime, ootasime umbes tund ja jõudsime. toorkord kirjutasin sellisest suhtlemisstiilist ARKi ka, mingit sisulist vastust sealt aga ei saanudki.

see tuli küll üsna ootamatult, et paluti mingi wordpressi leht püsti panna; peale seda, kui mingit lehte, mille ma tegin, vaadatud oldi. võeh. ma ikka mõtlesin, et igasuguseid selliseid isehakanud lihtsate veebide tegijaid on maa ja ilm täis. ilmselt mitte, kui isegi väike äriline ettevõtmine mind palub.
okei, sellele saidile on vaja mõned pluginad, mida ma ei tunne ja teema võtsin ka üsna lambist, nüüd peab sellega leppima. ega välja ei paista ka, mis mulle selle teema “sees” ei meeldi ja mida ma teha ei saa. õnneks on need pisiasjad. ja no pluginad on samuti avastamisrõõmuga..

kõige veidram oli aga see, et kuna lehel juba jooksis wp, siis tegin alamkataloogi ning hakkasin sinna installima ning sain järjepidevalt veateate. kuni täna, korraga, ei olnud vana leht ka üleval (eile käppides täiesti oli). ning kui ma siis lõpuks jõudsin oma mailivahetuses esimese astme teenindaja juurest mingi tehnilisema juurde (ma ei saa aru, miks paigutatakse oma leht kuskile imelikkuväikeformasse, selmet kena viisakat Zone teenust kasutada, ah?), kes lõpuks teatas, et minu aimdus, et viga on andmebaasides, on õige. lihtsalt see viga oli täielik müstika. et kui ma ise ka enne vaatasin, siis andmebaasid olid tühjad, st seal ei olnud mingeid faile. ja siis, peale mitut tundi mailivahetust selgus, et need baasid on olnud tühjad juba, noh, ammu. et ehk – mis pagana moodi see leht üldse siis jooksis, aru mina ei taipa?

igatahes sai kiirelt uue wp selga, “leht uuendamisel” lehe ette ja ilmselt peatselt pärislehe üles.
kui sisutoodang ka järgi jõuab.

aga ega midagi muud siin nõukahõngulises ühikatoas kodust eemal ei olnudki õhtul teha ka.

pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, nagu kõik teavad?
eile jäin mõtlema, miks üks FB väikeettevõtte müügipostitus mind häirima jäi. ei läinud kuigi kaua, kui mõtlesin välja: see pilt seal juures pidanuks, nende toodet arvestades, olema helge ja päikseline, kuid kuigi algpilt tundub isegi paljulubav (ni ipalju, kui seda tajuda on seal), siis selle rikuvad ära kasutatud filtrid, mis teevad pildi süngeks. nojust, et natuke on värve maha keeratud ja tumedam hajus serv ja üldse vist veidi tumedust peal. ilmselt instagrammis või kusagil on see täpselt üks filter.
ning kuigi tulemus on selline instragammi-wannabe-lomo-tüüpi, ei tekita see antud kontekstis mingit ahvatlust. nagu öeldud, peaks neil olema helge ja hele pilt, kuid minu meelest on täpselt vastupidised filtrid peal.
ah, tegelikult pole ma mingi netiturundusguru või midagi, aga oma arvamust võin ju ikkagi avaldada kui inimene, kellele see pilt/toode suunatud on. ja samas hea tähelepanek iseendale mällu panemiseks – pildid tuleb ikka mõttega enne läbi vaadata, et vältida ebakõlasid pildi ja teksti meeleolu vahel.

teema juurde siis kah üks pilt, mida töötlesin enda kohta hirmus palju. päikeselise päeva puhul selline suvine.

ahjaa, näed, eile kirjutasin õppimisest, täna jäi üks huvitav akadeemilise õppe variant silma.

või siis et kunagi ei saa liiga palju õppida.
mulle igatahes meeldib saada uusi oskusi, teadmisi ja kogemusi. selle üks vorm on see, et ma tahan reisida. teine vorm on see, et ma loen. kolmas, et ma käin igasugustel koolitustel.

näiteks võtsin ette programmeerimise väga-algkursuse, tasuta ja e-õppe vormis. siiani on olnud päris tore ja eile oli see päev, mil lisaülesanne ka päriselt mõtlema pani. st see pole üldse kohustuslik ülesanne, aga no kui juba, siis juba.
ning täna hommikul juba töötavat programmi lihvides vaatasin, et ma ei saagi aru, miks selle väljanuputamine mul nii kaua võttis.
ja see ongi see, miks ma tegelikult ka need lisaülesanded ära teen: igasugused näited, isegi kui kopi-pastega läbi teha, on üks asi; aga teine on nullist peale ise midagi kokku kirjutada ja toimima saada.
muuseas vaatasin hommikul foorumis teiste küsimusi ja vastuseid selle ülesande teemadel ja avastasin, et ma olen lähenenud väga lihtsalt ja minimaalselt, seal oli ikka väga keerulisi teid välja pakutud. ma ei hakanud neid muidugi torkima, sest kui tulemus on töötav, siis on ju hästi.. või?
üldiselt need kaks esimest nädalat on lihtsamad, kui arvasin. samas kaks nädalat on veel ees.
ning ei, ma ei plaani tingimata hakata programmeerima, pigem avardan silmaringi. samas, kui vaja, on mingi imepisike põhi olemas.

hommikul jäi veel silma matkajuhtide praktiline koolitus. kui aga lugesin, et seal on jube palju köitega seotud tegevusi jms, siis leidsin, et see ei ole mulle. ma kardan kõrgusi ja ei soovi küll kusagil turnida.. või jõgesid ületada ilma sillata. praktilist vajadust pole ka kummagi järgi.
sellest rääkimata, et palju siis Eestis matkates on neid kohti, kus tuleb köitega kusagilt alla-üles-üle ronida? noh, on muidugi, kuid läbivalt siiski pigem mitte. teine asi, et palju on neid matkajaid, kes tahavad kusagil turnida? jälle, muidugi on, kuid need turnivad ju nagunii?
niisiis see koolitus jääb näiteks vahele.