Rubriik: asjad minu ümber

pühapäevad kujunevad kuidagi linnapäevadeks

Posted on by PilleRiin

novotjah, järjekordne pühapäev, mis leidis meid vanalinnast. või siis meie leidsime pühapäeval taas vanalinna.
Keskaja päevad või midagi, nii et oli natuke tegevust ka. seekord oli Raekoja platsi laadal ikka päris-käsitöölisi ka, mitte peamiselt mingit imelikku kraami.

Harju tn haljasalal oli hulk erinevaid töötubasid, poeg valmistas seal Kopli Ametikooli juhendjate käe all omale väikese nahkkotikese, sellega on tal hea nüüd Star Warsi legomehikesi kaasa võtta igale poole (ta tassib neid nagu kass poegi noh :P)
väike pehmemõõgavõitlus, natuke käimist siin-seal ja oligi mitu tundi möödas.
üks põnev lett oli veel Umbra oma, ma olen kunagi neilt ühe värviraamatu ostnud. see on ikka täiesti tase, kuidas tüüp suudab teha selliseid enamvähem lõpmatult üksteise kõrvale-sisse sobitubaid asju. poiss sai kahte mängu proovida ka, aga seekord ei ostnud.

tagasi liikusime nii, et saaks kogu Lillefestivali ka läbi käia. seal tasub ikka üsna pidevalt jalutada, sest taimed ju muutuvad läbi suve.
peaaegu teele jäi Bonaparte Deli ja peab ütlema, et nende Dijon sinepi seemne ja Parmigiano pulkade ostmine oli küll viga. sest selge see, et ma tahan neid veel – ja mul ei ole vaja üleliia süsivesikuid sisse ajada!
(ah, siinkohal, söök, eksole, meenus, et täna hommikul sundisin last viimaseid maasikaid sööma. ei ole me maasikasööjad mitte.. saaks juba vaarikaid.. )

aga Lillefestival, ma pean ikka ükskord sinna suure kaameraga minema (sest see vana seebikas jääb aina vanemaks ja mu meelest mõõdab valgust üsna valesti juba) ja korralikke pilte tegema.
ning muidugi see va igatsus oma väikese aia järele..

Jaama turul jäin ühte käekotti vaatama, tädi muudkui langetas hinda ning kui juba 15% alghinnast maas oli, ostsin ära. tegelikult oli mul midagi sellist vaja ka, aga mul õnnestus seda tädi eest varjata.
jajah, muidugi, turukaup, hiinakas jms.. nagu suures poes kallim kaup kuidagi parem oleks. ainult hind on kõrgem.

tänase saagi hulka kuulub veel üks klaaskass (meil on kodus vähemalt 35 mitteelusat kassilist, pigem rohkem kui vähem), pildil oleva pisem vend. see suur oleks muidugi palju ägedam olnud ja hakkaks akna peal paremini tööle – kuid rahakott arvas ka midagi.
saagist rääkides: eilsel kirbukal nägin ma esimest korda letti, kus müüd ainult meesteriideid. võib-olla on varem ka olnud, ma ei käi seal väga tihti igaks juhuks 😛 müüjaks olid kaks meest ja laps sai sealt omale ka midagi.

muide, visati mulle üks InnoIrja link, millega ma seepuhku täitsa nõus olen. tähendab, selge see, et igal ajal, olukorral, asjal on omad head ja vead ning kuna ma tol ajal ei olnud täiskasvanud, on raske nagu päriselt võrrelda. aga oma iva on täiesti olemas. selliseid olmemuresid, nagu praegu, oli vähem (kuigi oli teistsugused). ning tõesti, kas oli siis mingeid prügikastiinimesi?

P.S. kes otsib siit veel ‘vein kassikujulises pudelis’, siis see ei ole väga hea vein. pudel on parem kui vein 😛

meie armas suvi

Posted on by PilleRiin

hommikul muidugi lugesin taas, kuidas ei olda rahul, et meil ei ole suve (ega nelja aastaaega). votjah. ma ei tea, minu meelest on kõik olemas. noh, kuigi kesmiselt on meil +5 – +15 ja vihm; aga seda enam, kõik mis sellest erineb, on ju positiivne 🙂 ja seda on ometi päris palju.

pisike kiire ots linnast välja oli just see, et taaskord aru saada, kui kodune suvi meil ikkagi on. ei midagi liiga ekstreemset. jah, kaugelt tundub, et kuiv talv ja kuum juuni on jõle lahe, aga teadaolevalt on just sarnastel põhjustel nii mõnelgi pool (ka Euroopas) metsatulekahjud. Vihterpalu kandis tuli pähe, et on meilgi neid olnud, aga mitte selliseid, et tuhandeid elanikke evakueerima peaks.
madalaveeline roostik, noor männimets, niidud ja rapsipõllud..
mustikad ja metsmaasikad..
jäätis külapoe ees..

selle kõrval on tühine, et üks ost poeletile unus (kalahooaeg!). piisavalt kauge pood ka, et järgi mitte minna.
head-paremat on niigi.

ning häid inimesi, kes lihtsalt tulevad maasikakarbiga läbi 🙂

killuke tänast

(ma kohe ei tahtnud selle hädise kaameraga looduses pilte teha)

ema või asi..

Posted on by PilleRiin

onju, ma ei ostnud taaskord lapsele ühekordseks kandmiseks kummikuid (nagu ma tegelikult paar korda juba teinud olen). ta ei kanna neid niisama ja kui järgmine kord vaja läheb, on eelmised muidugi väikesed.
aga seetõttu jäi ta öömatkast ilma, sest jalad said märjaks ja ta saadeti tagasi. mõni teine oleks äkki vastu õiendanud, tema mitte.
ja mul oli nii valus ja kahju seda kuulata.
aga ilmselt ma pean lihtsalt õpetama, et teinekord ärgu heitugu. sest ma keeldun ka edaspidi ühekordseid kummikuid ostmast. esimene punkt on raha, teine lihtsalt põhimõte. see ostas müümine on ilge nöök, nagu ma rääkinud olen ja nii on mul paar paari ammu väikeseid kummikuid kuskil kapi otsas. korralikud, ära visata ka ei taha. ja kuna üks kord kantud, siis ei raatsi isegi kaltsukasse viia. kuigi ilmselt seal need lõpetavad. ma olen ju nii rikas küll, et võin paari-kolmenlümneeuroseid praktiliselt uusi asju kaltsukasse viia, eksole?

ja see arvuti, mis minuga eile koostöö lõpetas, mida seejärel natuke vuntsiti, see täna siis peaaegu töötas ka. vahepeal küll viskab ekraani imelikuks ja kaotab võrgukettad ära, aga asi see pole siis iga poole tunni tagant restartida?
eks homme jälle nutan itipoistele, sest ma ei viitsi tööarvuti probleemidega küll ise tegeleda.

turule peaks minema, see mais võiks hakata juba lettidele ilmuma.

seniks vikerviise.

esmaspäevne

Posted on by PilleRiin

ma mäletan, et hommikul oli mul hulk mõtteid, millest kirjutada. aga mis need olid, sellest ei ole mul küll hetkel aimugi.
no müstika.
mingigigi seosepojuke võiks ometi tekkida? aga ei..

endiselt piinavad mind igavikulised küsimused sarjast ‘kuhu kaovad raha ja aeg?’ ning ‘kust tuleb tolm?’. ja ärge püüdkegi väita, et seoseid ei ole, ma lihtsalt ei usu!

ahjaa, Tallinna uued ühistranspordipiletid. ma ei ole väga kursis, aga kui mul on id-kaart, kas siis muutub midagi või? et ikka pean veel ühe neetud kaardi rahakotti soetama või?
täiesti hullud, ma ütlen. selmet et need kaardid teeksid elu lihtsamaks, on see üks igavene jama hoopis. rahakotis miljon kaarti. olgu, keegi ei käsi kõike võtta, aga kui need on tooted-teenused, mida ma nagunii kasutan..
tore, et vähemalt mõned üksikud ettevõtted on suutnud id-kaarti kliendikaardina kasutada. jälle, mitte et ma vaimustuksin id-kaardi lehvitamisest igal pool, aga pigem see kui jälle üks kaart juures.

muidu, tänan küsimast, ei ole viga. võiks öelda, et isegi hästi.

saabumine kesksuvesse

Posted on by PilleRiin

minu meelest on suvi täies hoos. ei taha mitte olla seal, kus eelmisel suvel oli 100 päeva üle +35 kraadi sooja (ja umbes juulist rohelist muru ei ole, sest kuiv on) või seal, kus on üle aastate soe juunikuu, oli vähese vihmaga talv ja nüüd suured tulekahjud. siin on väga mõnus.
nagu ka see nädalavahetus näitas. juulikuu algus. see kummaline juuli..

aga jah, eilsest ei ole ühtegi pilti, sest suurt kaamerat ma ei viitsi igale poole tassida ja väike, noh, on küündimatu. ja võõraste sulgedega ma end ehitama ei hakka. kuigi seed laud oli nii ilus ja isuäratav. teisalt, ei ole vaja söögipilte hetkel.
mul on isegi uus kaamera välja vaadatud, aga kui ma kunagi selle jaoks raha kokku peaksin isegi saama, siis on juba nagunii midagi muud vaja.

tasuta Jazzon mahtus nendesse päevadesse isegi vähem, kui oleks tahtnud. pole parata.
see mis oli, oli hea 🙂

rohelisem muru

Posted on by PilleRiin

‘saada oma soojust ihkavad tuttavad üheks suveks siia ja siis vaatame, kas nad enam teist korda tahavad’, ütles mu Dallase-sõber, kellel on selleaastasest suvest juba kopp ees. teadagi, ega inimene ei ole kunagi rahul sellega, mis tal on. alati tundub, et muru on seal rohelisem, kus meid ei ole.
tegelikult on oma head ja vead igal pool.
(mis paneb mind jälle hetkeks mõtlema oma hetke valikutele ja võimalustele ja võimatustele. kas ikka.. ? või siis.. ? mugav on ju lihtsalt olla, midagi enda ümber liigutamata (ja ma ei pea silmas füüsilist liigutamist). aga kui sa midagi ei teegi, ei juhtugi kunagi midagi.. ka mitte paremuse suunas. )

nojah, lisaks ilmale on naistel pidev kaaluteema. eilses Ekspressis oli selle kohta kohe mitu artiklit. vähemalt minu tutvusringkonnas on küll nii, et enamus ei ole rahul oma kaaluga, olgu see (ja figuur) milline iganes.
ega ma ise ka just ei erine, või kui, siis ehk sellega, et ma ajan oma probleemid kaalu süüks ja alati väga avalikult ei põe. garderoobi olen ka välja vahetanud, kuu aega tagasi sai hulk riideid, millest mõtlesin, et kunagi mahun veel nende sisse, kaltsukasse ära viidud.
vot ja nüüd ma mingil päeval puhtalt uudishimust ronisin kaalule ja pidin tõdema seda musta nalja, et ega koonduslaagrites ka pakse ei olnud. et ehk kui paremad palad hoida kasvavale lapsele ning ise süüa peamiselt seda, mis siis üle jääb, avaldub see lõpuks ka numbrites natuke.
ei, nii hull nüüd muidugi ei ole. lihtsalt nn mugavusampse ostan oluliselt vähem.
ja kui üldiselt on ka see probleem, et väiksema sissetulekuga inimesed ostavad pigem odavamaid, süsivesikurikkamaid toite, siis mulle sellised asjad üldiselt lihtsalt ei maitse. igasugune kartul ja makaron – no milleks küll? odava vorsti jätan ka ostmata pigem. ja margariini asemel korralik või.
(ehk, onju, see koht, et küllminaolenikkatubli!)

rohelisemale murule tahaks ikkagi, natukeseks 😛

molutamisest inspireeritud

Posted on by PilleRiin

molutamine tekitab molutamist. no kohe tõesti. ma täiega tunnen, et ei viitsigi midagi asjalikku teha. töiselt siis, ma mõtlen.
aga samas tahaks, sest kopp on ees molutamisest. väljakutsed, ahoi?

mingid inimesed räägivad, et riigitööl käib pidev mölutamine ja erasektoris on kõik usinad. votjah, need mu tuttavad, kes on avalikus teenistuses, on üldiselt mingitel madalamatel ametikohtadel ja töötavad nagu hullud, mina siin erasektoris mandun. no töötasu on ka vastav küll, et ei arvataks, et ma molutamise eest jubedalt pappi saan (kes just juhtis tähelepanu sellele, et viimase aja trend ongi selline, et riigiametnik saab veel enamvähem palka, erasektori töötajad suures osas aga mitte niiväga – kuigi see sõltub valdkonnast jms tingimustest muidugi).
et end inimesena tunda, siis ma ikka nokin kõrvalt mingeid asju teha ja üritan end täiendada (nagu riigijuhdi soovitavad, eksole). siiani on selle tulem siiski vaid see, et mina olen hulga pappi magama pannud lihtsalt umbes oma lõbu pärast. sest no lihtsalt ei saa jalga ukse vahele.

seejuures on tuttavaid, kes veel ütlevad, et ma olen liiga kaua ühes kohas töötanud ja seepärast ka keegi ei taha mind. jajah. ma isegi ei ütle, et minu puhul on tegemist hullu lojaalsusega (pigem mingil hetkel oli mugav ja nüüd, noh, ei ole võimalusi. kui oli, siis eiolnud piisavalt muud motivatsiooni).
aga eks sellelgi asjal ole mitu poolt. ilmselgelt on palju neid ettevõtteid, mis on piisavalt rikkad, et iga mõne aja tagant omale uus töötaja leida ja koolitada (ikka on ju vaja end kurssi viia konkreetse ettevõtte-asutuse spetsiifikaga, alati) jms. et neile tõesti tundub minusugune mingi mõttetu tüübina. samas, olen kogenud, et kuna mul viimase tööna on kirjas midagi muud (no mul on siin kõrvalt ju erinevaid lepinguid olnud), siis mõnigi mu CV lugeja ei jõuagi praeguse kohani välja.

a no mis sellest ikka jahuda. teadagi, see mu aktsiaid ei tõsta mitte. tööd tahaks hoopis teha, ja mitte projektijupikesi.

(kuigi jah, ei saa salata, praegusel tööl on neid päevi ka, kus muudkui töötad ja iga saabuv mail ajab närvi, sest selline tööjärg on juba ees.)

filmist ja telekast (Iron Sky/Drive/ETV)

Posted on by PilleRiin

pikapeale olen reisist toibunud ja vaikselt tagasi tavaellu loksunud, peaaegu.
ilmselged märgid lihtsustavad valikuid. vastuvoolu ujuda ei ole mõtet, kui seda just ellujäämiseks vaja ei ole (eks tuleb muidugi seda ka ette).

peale filmi arutasime M.-ga, et täiesti arusaamatu, miks Iron Sky ikkagi alla 12 keelatud on. keskmiseks kolemultikas või aruvitmängus on vägivalda oluliselt rohkem, mingeid alaealistele sobimatuid stseene otseselt ei ole. lugu ise on piisavalt selline, et mu laps ilmselt elaks sellele vägagi kaasa. minu jaoks oli stoori üldisena selline üsna lihtne, aga muidugi oli seal päris totakat irooniat sees (sellest tõesti laps ilmselt aru ei saaks) omajagu. ilma selleta oleks see film ilmselt väike pettumus olnud. nojah, efektid olid ka vinged muidugi. ja saundträkk oli ka selline üsna üllatav kohati. või siis veidi vastuoluline.
tegelikult tuli meil pärast mõtteid ka, et mismoodi seal neid suhteid oleks võinud teistmoodi keerata, et lõpp liiga läägelt hollivuudiks ära poleks kiskunud 😛

õhtune Drive ETV pealt oli palju vähem hollivuud. ja palju vägivaldsem, reaalselt vägivaldsem, mitte arvutimängulikult. kinno ma seda vaatama ei jõudnudki, aga suurel ekraanil oleks seda mu jaoks äkki natuke palju olnud.

ETV, jajah, on suvine spordikanal meil nüüd. kusjuures ma mäletan päris selgelt, et ETV2 loomisel neli aastat tagasi oli üks suur põhjendus see, et sport läheb siis 2 peale peamiselt. jalka aga näitas, et nüüd on lihtsalt kaks kanalit, kus sporti näidata. ja kui on sport, jäävad lastesaated endiselt ära. nõme igatahes.
teisalt polegi vaja suvel hullult telekat vaadata (mitte, et ma seda muidugi väga teeks).

milline päev..

Posted on by PilleRiin

mõni päev kohe on selline, et parem, kui ei olekski.

sunnin end praegu täiesti jõuga keskenduma sellele, mis on ja toimib, mitte sellele, millega on jama. nii et tühja see tänane ebameeldiv ‘uudis’. uudisväärtust sellel nagunii ei ole. vastik on see, et pean ka mõnele teisele inimesele seeläbi teatava pettumuse valmistama.
hoopis toredam on ‘kui ei küsi, on vastus alati ei’ ehk ‘küsi, siis ehk antaksegi’ kogemus. jah, võib-olla küll pisiasi, aga hetkel abiks seegi. tee suu lahti ja hopsti, ootamatu positiivne lahendus ühele väikesele asjale on olemas.

ja eile, ehh, muidugi. kogu mu rääbakas-olemise kiuste tore kohtumine armsate inimestega tegi päeva ilusaks.
ning kui ma olin ära koristanud ja otsustanud, et ma ei liiguta enam lillegi, tuli veel üks ‘ettepanek, millest ei saa keelduda’. ehk veel üks naeratus päeva. ootan tulemusi 🙂

saigi parem.

vastu seina

Posted on by PilleRiin

õudsalt tahaks halada, aga keda mu lollus ikka huvitab? ahjaa, muidugi, mu ‘fännklubi’. aga neile ma seda rõõmu ei paku. tuhnigu edasi möödunus, kui huvi pakub – ma annan selleks võimaluse ka.

mitte, et ma minevikku ei mäletaks (zzz, vihje sulle :P), aga ilmselgelt ei ole ma see, kes ma olin kasvõi 10a tagasi, rääkimata kaugematest aegadest. ja päris paljust olen ma siiski õppinud.
kuigi mõne reha leian ikka korduvalt üles. damn!

muidugi, sellega meenus mingi kahetsemise teema taas. et hoolimata õpitust ja saadud kogemustest on mul paar asja elus, mida ma ikka kahetsen täiega. st need võinuks olla olemata kõigi oma kogemustega. sest mõni kogemus on ikkagi väga kole. nojah, samas õppimine ei pea alati kerge olema mitte.

aga tekitame seekord hoopis paar linki.

ieskal on taas huvitavaid kogemusi. lugesin neid küsimusi, suu ammuli, ja mõtlesin, et teatud süsteemide jaoks (no nagu näiteks Töötukassa tundub olevat) on vist mingi teine planeet, kus nad eksisteerivad. jajah, eks eesmärk on see, et töötu ikka ise aktiivselt otsiks, muidu jääb ju ‘hiiglasuurte’ toetuse peale elama. nagu ükski normaalne inimene seda tahaks..

Katarina kirjutab meie kohtusüsteemist, ühe konkreetse kohtumaja näitel. tegelikult on neid imestamapanevaid otsuseid ju küll ja küll. jah, kõrvaltvaatajana ja läbi meedia ei tea me ilmselt kõiki fakte, aga no mõne asja puhul vist ei tahagi rohkem teada. nagu seesama põletamine – mida rohkem ma sellest kuulen-loen, seda õõvastavam on. ja siis selline otsus. normaalne?
siinkohal saab mu ‘fännklubi’ jälle jõurata ja mu minevikule viidata. õudne-õudne. suunan postituse alguses oleva pildi juurde, kuigi ma kahtlen, et see neid aitab.

nüüd lähen jooksen peaga vastu seina edasi. küproksein see igatahes ei ole.
tegelikult peaks seinale selja keerama ja suurte sammudega eemale astuma. eks ma teengi seda. varsti.
abiks vihje Valgeseelikult.


P.S. meenus, et lisaks fännklubile on ka need inimesed, kes kalduvad arvama, et iga postituse taga on nemad. nagu mul poleks muud teha, kui nende egosid kergitada. unustagu ära.