aeg ja töö ja piits ja präänik

ausalt, ma olen vist saamatu, aga ma ei adu, kuidas üldse jõuavad elada inimesed, kes käivadki 40 või rohkem tundi nädalas tööl. mina käin ju vähem, aga mu meelest mul ei ole pea üldse aega. näiteks esmaspeäval oli lastevanemate koosolek, eile käisin külas, täna on keelekursus, homme liigutamine.. ja kõik õhtud ongi läinud. ja laps kurdab, et mind ei ole kunagi kodus. teine pool on see, et esmaspeäval tuli ta sisetrennist ise ka alles pool üheksa, ma ei tea, buss sõidab minutit, noh, 20, ootama peab vbolla sama kaua, kui eelmisest maha jääda, aga ikka on selline ca kolmveerandtunnine lõtk sees, mille kohta ma isegi ei taibanud küsida. et ehk ta läks enne minu koosolekule minekut ja tuli jupp maad hiljem. nojah.
lisaks on peaaegu et piinlik öelda, et kolm töövaba päeva nädalas (sh laup-pühap) on ka vähevõitu. kuigi kui nüüd nädalavahed enamasti sellised vabad on, siis väga hull ei ole. väga hull, eksole.
et ehk pehmelt öeldes olen ma ära hellitatud vist selle töise poolega.

siinkohal meenus värskest Direcorist piitsa ja prääniku lugu.
et ehk ma tean, et ma kulutan päris palju energiat ka nendele nö töödele, mille eest mul pole mingit konkreetset tasu saada. ja ma just mõtlesin, et kui keegi ütleks korraga, et nüüd tuleb iga kuu teha nii ja naa palju seda tööd ja siis saad regulaarselt raha, siis kaoks fun ära.
eeldus on muidugi see, et nende teiste töödega ma katan oma minimaalsed rahalised vajadused ära. siis saab lubada omale selliseid nö mõnutöid ka, mille puhul präänik on kusagil minu peas. ja mille eest vahel saab natuke präänikut ka, aga see pole regulaarne.

aga teemahüpe.
mul on kokandusliku poolega mingi jama. täielik inspiratsioonitus, kuigi ma täitsa teen mingeid asju vahel. aga pigem püüan hästi lihtsalt hakkama saada ja teen korduvalt mingeid kätteõpitud asju. ja üleüldse tahaks, et keegi teine teeks süüa.
see muide haakub eelmise teemaga ka natuke (kes teab, see teab). aga siin ei aita ilmselt ei piits ega präänik, vaid – aeg?
et seepärast siis siin ei olegi ammu mingeid kokanduslikke eksperimente väga näha.

kanatiivad_3393

enne sügist

siiski on need hommikud veel valged. ärkama ei pea pimedasse.
öösel on jahedus võimutsenud, hommikune päike on veidi petlik.
udu enam ei ole, hallasid veel ei ole.

hilisõhtune taevas on tähti täis. linnavalgus ei näita neid liiga palju.
kusagilt kumab läbi igatsus hommikul-kella-viiese päikese järele.

hommik564

taas vaid kiirülevaade

jälle hulk päevi möödunud. jälle sama väsimus peal.
nädalavahe oli tüüpiliselt kirju. sain ise targemaks, mitmes mõttes. ja millal ma õpin, et mingi osa emotsioone võiks mingi piduriga endast välja lasta, mitte kohe. aga teisalt, kui inimeste vahel ikka nii räigelt vahet tehakse, siis ma ei tea.. (üks õppetund).

laupäevaöine jämm oli ülilahe.
pühapäev kulges pea olematult.

täna olid veeprotseduurid, õues. käsikäes spordiga. ma tunnen, et mul on mõned lihased ning ühes kõrvas on veidi vett. aga muidu on mõnus.
ning teine Nissan Leafi kogemus oli juba täitsa meeldiv.
ja see vananaistesuvi meeldib mulle ka hullult.

juuli297

maandumine septembrisse

õhtud on taas soojad ja kuivad, aga hämarad. tähevaatlustega on ikkagi kuidagi kehvasti.
ja et, alles oli maikuu. juba september. täiesti meeletult tormanud aeg. taas üks kirju, mitte veel lõppenud suvi. märksõnu koguneks kohe hulgim. äärmusest äärmusesse. osa neist ilmselt jääbki minu sisse.
peaaegu-et-Havanna oli nagu äsja. aga midagi on sellest saati väga muutunud.

uue hooaja algus on kuidagi väsitav. ilmselt pool suveväsimust ka on arvanud, et paras aeg peale vajuda. aga varahommikused ärkamised, suhteliselt töised päevad, kokkamine.
asjade sorteerimise ja äraviskamiseni ei jõuagi kuidagi. kuigi tahaks. vähemalt mõttes.
hooti on tunne, et oleks aeg edasi liikuda.
aga ma ei tea veel suunda.

mul on siiski aega lugeda.

140828_4445

mõtteuiud

mingi imelikult tühja olemisega päevad on olnud. nagu olen ja teen ja toimetan ja mitte vähe, aga see kõik käib kuidagi automaatselt.
taas kuidagi selline olemine, et pole nagu hea olla, samas midagi otseselt halvasti ka ei ole. oleks nagu oma energiat kusagile liiva sisse jooksutanud. võib-olla siis olengi.

uus külmik ühelt poolt nagu andis ruumi juurde, teisalt on kuidagi.. veider ja ei anna ka. jah, eks ma olen selle ühega harjunud, aga ikkagi.

mingid häirivad teadmised mu sees tõstavad taas pead. ma ei taha.
öösel oli jälle see veider, kerget paanikat tekitav jalavalu.

kaks mõttekest

ma tulin äsja mõttele, et tegelikult ma natuke pelgan minna suvise ookeani äärde. et on oht, et ma siis tahangi sinna jääda.
õnneks pole ma niipea sellisesse kohta liikumas.

tänane väline mõttetera:

“If you’re not doing what you love, you’re waisting your time.”
Billy Joel

140726_2620

mõtteuiud

ühelt poolt ei toimu nagu peaaegu et midagi, teiselt poolt toimub vist liiga palju. võiks ju seega olla tasakaal. äkki ongi, kui on tunne, et millestki pole kirjutada? või ei taha kirjutada..
(virtuaalse) käeulatuse kauguses on kõik vajalik.

eile poes ei leidnud ma oma last üles. kuni korraga tabasin, et see minupikkune ja uues triibulises särgis laiaõlgne noormees on minu väike pojake. särk oli ju ka uus ja võõras, muidu oleks ehk riiete järgi ära tundnud.
kuhu kaob aeg?

sammhaaval elan.
õhtul peaks minema suvelilli korjama.
pilvedes on alati midagi uut ja kordumatut. pilved ei ole kunagi jäävad. pilvi võib lõpmatult vaadata, nagu merdki.

pilved0422

märksõnu

ma tean juba praegu, et ma ei jõua täna teha kõike, mida plaanisin. mõnes kohas jääb käimata. aga vahet pole.

eelmisse nädalasse jäi:
– õhtune pikk jalutus sõbranna ja tema emaga;
– üks väga pikale veninunud külaskäik läbi kerge vihma kojusõiduga;
– üks peaaegu kadunud päev;
– ühe kontserdi lõpp;
– kummalised ilusad väikesed eestimaa paigad;
– supernaine-supernaine;
– kahed katkised päikeseprillid (ja ühed uued, aga mitte minul);
– üks sügav pettumus, kui last alt veeti – ja miskipärast mõjus see minu südametunnistusele;
– üks valesti planeeritud retk;
– õhtu ja päev peaaegu-paradiisis, kraabitud säärtega;
– vaikiv käsi põlvel.

seekord ma ei kõrvetanud ennast ära. nohu ka peaaegu et pole.

detailid

päeval avastan üllatusega, et veel mingid eludetailid on hakanud vaikselt paika saama. ega ei tabagi ära õieti – kui midagi on õhus olnud aastaid, siis polegi lihtne ühel hetkel muutusi märgata.
ühtlasi on see märk, et ka midagi muud on liikuma hakkamas. tasakaaluvärk, pöörlev ratas.
ja mu silmad ongi rahulikumaid kui on tükk aega olnud.

massöör, täna, mulle: ‘su tiivad on küll täitsa lahti’
mina: ‘nii et ma saan lennata jälle?’
tema: ‘jah, ilma luuata’
selle peale tunnen, kuidas veel mõni raske kivike õlgadelt maha vajub.

õhtul teen suurema hulga pannkooke, aga need kaovad jooksult, ma ei saagi uhket pannukapilti omas kodus. tavaliselt ma ei tee nii palju, seekord oli aga hulk piima käest ära minemas. pannukapilte teen endiselt mujal, sest reeglina ma ei viitsi pikalt praadida.
laps kiitis, et eriti pannkoogimaitselised koogid ning jättis moosi peale panemata.

elulised pisiasjad ongi kõige tähtsamad, on mitu tuttavat viimasel ajal minuga nõustunud. suured asjad võivad lörri minna, kui detailid ei toimi. suur emotsioon sureb pisiasjades.
taas silme alla tulnud meenutus, et armastus ei ole tunne, vaid tegevus. kunagi olen sellest kirjutanud pikemaltki. hetkel polegi seda teadmist mulle vaja.

angel

nädalavahetus maasikatega ja ilma

neljapäeva õhtul vaatasime videosid erinevatest rollercoasteritest.

nädalavahetuse sisustas peamiselt ‘ei tea’. sest lihtsalt ei jaksa ega tahagi mõelda, otsustada või midagi. nagunii on sellist aega, kus see on sisuliselt ka võimalik, väga vähe. nakkav ebamäärasus, ma ütlen. kummalisel kombel sain ma sellega mingi kerge solvumise või pahameele osaliseks. liiga terav peegel?

hullult palju hullult suuri metsmaasikaid. kahju, et sel hetkel, kui korjamine oli võimalik, ei olnud kuhu korjata, ja kui olid ämbrid, siis oli ka hullult märg.
väikesed avastused.
natuke liiga palju vihma.
päevane saun. peale vihma kuivatussaun. kuigi ei saa öelda, et see oli peale vihma, sest vihma jagus edasi.

eile õhtuks niutsumaajav peavalu ja tatine nina.

hommikul trammis, kui lasin telefonil omale ise laule valida, sain päris huvitava listi. päev algas ilmselt sobivalt: