nädalavahetus maasikatega ja ilma

neljapäeva õhtul vaatasime videosid erinevatest rollercoasteritest.

nädalavahetuse sisustas peamiselt ‘ei tea’. sest lihtsalt ei jaksa ega tahagi mõelda, otsustada või midagi. nagunii on sellist aega, kus see on sisuliselt ka võimalik, väga vähe. nakkav ebamäärasus, ma ütlen. kummalisel kombel sain ma sellega mingi kerge solvumise või pahameele osaliseks. liiga terav peegel?

hullult palju hullult suuri metsmaasikaid. kahju, et sel hetkel, kui korjamine oli võimalik, ei olnud kuhu korjata, ja kui olid ämbrid, siis oli ka hullult märg.
väikesed avastused.
natuke liiga palju vihma.
päevane saun. peale vihma kuivatussaun. kuigi ei saa öelda, et see oli peale vihma, sest vihma jagus edasi.

eile õhtuks niutsumaajav peavalu ja tatine nina.

hommikul trammis, kui lasin telefonil omale ise laule valida, sain päris huvitava listi. päev algas ilmselt sobivalt:

läinud jaan

see pikk nädalavahetus kulges väga kontrasteselt ja omapäraselt. vihma oli küll oluliselt vähem, kui enamikes muudes kohtades, sain aru.
nina on taaskord kõrbenud, mitu korda võib?

rikkis paadimootoriga merel loksumine jaanilaupäeva õhtul oli selle nädalavahetuse üks rahulikumaid osasid. kiirabipaat üks ärevamaid ning adernaliinirohkemaid. kummastav kokkupuude surmaga. hetked pea võõras seltskonnad lõbusaimad. M. köögi hetked pakkusid soojust, naguühel teisel õhtul saungi – erinevat soojust. kusagile nende vahele mahub üks teade ühest muust päästmisest, mis tõi tühjuse ja tuimuse.
vikerkaarealgust ning ääretult palju ilusaid pilvi.
metsmaasikaid. kala, ühel-teisel-kolmandal kujul.

juuksed on tuulest sassis ja kodu ootab koristamist.

140623_2367

nagu ebemed võilillel

v6ililled747

mingi samastumine pildiga. veidi ärapuhutud tunne. ühel päeval on see tuul, mis viib osa sinust.. kusagile ära. seal äras võib paremgi olla.
ette ei tea. endiselt pole elus mingeid garantiisid.
juured on siiski kõvasti maa sees kinni. neid tuul juba ei vii. peamine on koht, kus need on.
peaaegu Havannas.

peaaegu silmapiiritu

kogu nädalavahetus oligi mingi isemoodi nukrusega looritatud. ma nägin üsna tõsist vaeva, et sellest lahti saada, aga päris ära ei kadunudki. mingiteks hetkedeks õnneks küll.
pühapäevaõhtuks on peaaegu silmapiiritu tunne.
ootan murdepunkti.

yabs2176

reedeõhtu rant

õhtuks on kuidagi kokkujoost seis. noh, nagu hooti tavaline. mitte, et midagi halvasti oleks, lihtsalt väsinud olemine ja päris palju erinevaid asju vaja teha. reedeõhtu, ma tean-tean.
mitte ainult minul ei ole selline pooljõuetu kevad olnud. vajalik saab tehtud, entusiasmi on hoogudena. päevad pole vennad ka, tegelikult on ju erinevaid asju piisavalt. no et ühte tehes puhkad teisest.
aga vahel on mingi globaalse jõuetuse pooltund.

eilsest rattaringist maastikul, vist, on täna olnud üsna läbiklopitud tunne. aga tänased ca 15km oli ka vaja läbida. käenahk läks merevee nahka ja ma pean meeles pidama, et kusagil luku taga olevas kotis olevast päikesekaitsest pole ka midagi kasu. olgu, saan öelda, et on kaasas.

ikkagi tahaks röögatada ‘oh põder!’ ning tundub, et ühest reedeõhtuks ostetud siidrist on vähe. aga kuskile minema ka enam ei hakka. ja siia kedagi ei taha ka, no ei jaksa.

ilus aeg on. ilus päev oli.
eile ka.

coffeewine

uduhommik

hommikus oli udu. miskipärast meenus eelmisest aastast üks linnasõit, paksus udus.
ja siis hoopis üks teine, mõni päev hilisem linnasõit, ilma mingi uduta.
ja üks raju päevane äike.

endiselt katked siit ja sealt.
‘sa oled ise liiga hea. elad välja, aga oled hea. nad lihtsalt ei oska seda hinnata, kuivõrd neil sinuga vedanud on.’
‘sul on hea sõna teistele, aga iseennast unustad ära selle juures?’
‘ma tean, mida nii sulle kui mulle vaja oleks, et edasi liikuda..’

samm-sammuhaaval liigun. kusagile.

udu729

pilvede all

vaikselt teen ära asju, mis eelmisel nädalal jäid pooleli. mitte, et jaksaks kuidagi rohkem, aga aega on veidi rohkem. ja ära peab tegema nagunii. pealegi on tegutsemine hea, harutab sõlmed lahti, vist. või siiski mitte?
tegelikult tahaks hooti kõigele käega lüüa. või osale.
ma ei saagi aru, miks vahel peetakse nõrkusi tugevusteks. kuigi kõik ongi suhteline.

vestlused siin ja seal.
‘sulle sobiks väike maja suure aiaga.’ ei, väga suurt ei taha. aga majake mere lähistel, jah.

veider on ikkagi, et ma sellest ühest reisist ära ütlesin. aga ju nii oli siiski hea.

pilved422