kolumbuse-eelne supp

seda suppi tegin ma esmakordselt päris mitu aastat tagasi, kui lapsega kodune olin. ostsin turult mingeid juurikaid-liha, et suppi teha ja kodus mõtlesin välja, et siia ei sobi ükski kartul, riis ega makaron sisse. ilmselt sobiks ka, aga ma ei pea vajalikuks. ning vahelduseks on hea süüa toitu, kus neid ei ole.
ning sellest kartulita-olekust saigi supp oma nime 🙂
koguse annan umbes 8-le liitrile. keedan üsna paksu ja tihke supi ning siis söödavale portjonile lisan vett. ülejäänud läheb sügavkülma, kiire tööpäeva õhtul hea võtta.
kogused on antud nagu on, ma ei oska osiste kaalusid väga pakkuda. pealegi pole see ju nii oluline, kas on veidi rohkem porgandit või mustõirgast 🙂
750g-1kg porgandit
1-2 kaalikat või naerist (sõltuvalt suurusest)
1-2 juursellerit (jälle, sõltuvalt suuruest)
1-2 mustrõigast
1,7kg lihasemaid veisesupikonte
1,2kg suitsusearibi
2-3 sibulat,
pipart, vürtsi, soola
maitserohelist
supikondid ja ribi loputa külma vee all puhtaks ja pane külma veega potti, nii et liha-kondid on kaetud veega. aja keema. jälgi juures: kui keema hakkab minema, koori vaht ära ja keera kuumus maha, et keeks aeglaselt. ägeda keemisega keedab vahu ‘supi sisse’ ja puljong jääb hägune. seega on see vahuriisumise momendi tabamine väga oluline.
kui vaht on kooritud, siis keeda vaevu keevana 4-5 tundi.
vahepeal valmista ette muu supimaterjal: koori, puhasta ja vastavalt soovile lõika kuubikud või ribad.
kui puljong on on oma aja ära keenud, siis tõsta kondid ja liha sealt välja. kurna puljong läbi marli ja sõela. korja sõeltalt suuremad lihatõkid ära ja ülejäänud läheb sodisse.
pane puljong uuesti tulele ja lase keema. ära vett lisa!
siinkohal panen mina supi sisse teemuna, mille sees on pipra- ja vürtsiterad ning loorberileht.
vahepeal lase porgandi- ja sibulatükid kuuma panni pealt vähese rasvainega läbi ning seejärel lisa keevasse puljongisse. lase supp uuesti keema ning lisa mõne minuti pärast kaalikad. seejärel jälle keema ja juurseller. ning jälle keema ja viimasena mustrõigas.
kuni supp minu korda keema tõuseb, jõuad liha kontide pealt ära puhastada ja tükeldada. kõige lõpuks lisa need nüüd juba üsna paksu supi sisse.
lase uuesti keema.
nüüd võtan ma selle päeva söögikoguse teise potti, lisan vett ja soola ning lasen veel korraks keema. serveerimisel lisan maitserohelist.
kolumbusesupp400.jpg

juustuhala

tänane Saaremaa LPT Hollandi leibjuust on päris hea jälle. augud on üsna ümarad ja maitse pole liiga happeline. ka on lõigatav.
erinevalt enamikest kodumaistest juustudest.
mina ei tea, mis nende juustudega õieti juhtunud on. olid ju ometi meil ka saada korralikud ja erineva maitsega kõvad ja pehmed juustud? nüüd on kodumaine juust enamasti pehme ebamäärase maitse ja mittevalmis aukudega käkk. vabandust, aga ma ei oska teistmoodi nimetada. ma vahel ikka ostan mingeid suvalisi asju ka, et taaskord pettuda. ka seesama saarlaste Hollandi leiva kvaliteet on kõikuma hakanud ja ma uurin enne pakendi korvi poetamist seda päris pikalt.
jah, ma olen kuulnud neid jutte piimatöösuste poolt, et tooraine pole enam sama mis enne. aga ma ei olegi päriselt aru saanud, et mis siis nii erinev on. ja et miks siis ikkagi just meil on probleemid? et mismoodi näiteks Rootsi ja Saksa ja Soome juustutööstuste tooraine on parem?
ma tõesti ei tea seda ja ehk keegi oskab mulle täpsemalt ära rääkida?
muide, ka kõige parema maitsega sai poes ei ole kahjuks Eesti oma. jah, teda müüakse Eesti firma kaudu, aga päritolumaa on Läti. kuid see on ainus sai, millel on normaalse saia maitse ja mis ei pudise laiali (ma ei räägi väiketööstuste saiadest, mille konsistents on suurte firmade saiade omast nagunii parem; aga noid saiu reeglina hüper-supermarketitest ei leia ka).

aedoasalat

hästi levinud on aedoa-singisalat, aga ühe oakasvataja soovitusel tegin sellist kartulisalatimoodi salatit hoopis. kogused on üsna huupi, ma tõesti ei mõõtnud neid üle :O
3-4 peotäit aedube
4-5 porgandit
4 muna
2-3 lühikest värsket kurki (või siis ca 1 pikk kurk)
2 marineeritud kurki
300g vorsti või sinki
soovi korral üks pisem sibul
majoneesi, hapukoort
maitserohelist, soola
aedoad keeda soolases vees pehmeks. sõltuvalt sordist ja kuivatusest võib see võtta aega 2-5 tundi 🙂
ise kasutasin Jaama turu nö rohelisel turul reedeti müüva onu nn saksa õlleubasid, mis on veidi pisemad kui tavaline aeduba ja mis keevad ka kiiremini.
porgandid keeda samuti pehmeks ja munad kõvaks 🙂
lase keedetud asjadel jahtuda.
seejärel haki porgandid, munad, kurgid ja vorst või sink sobivateks kuubikuteks ning pane koos ubadega kaussi. kui tahad lisada mugulsibulat, siis haki see ka peeneks ja lisa muudele ainetele. maitseroheline tükelda samuti peeneks ning lisa salatile.
kalla üle majoneesi ja hapukoorega, vajadusel lisa veidi soola (mina keetsin oad suhteliselt soolased, nii polnud vaja soola hiljem lisada).
ongi maitsev salat valmis 🙂
oasalat163.jpg

koorene kanakaste

olen seda sousti mõned korrad teinud ja minu meelest erineb veidi tavalisest kanasoustist. ise arvan, et selle maitsenüansi annavab kuivatatud paprika.
2 kanafileed
2-3 küünt küüslauku
2tl kuivatatud paprikat (sain piprapoest)
300ml vett
100-200ml 25% rõõska koort
1spl jahu, 1spl tärklist (ilma kuhjata lusikatäied kindlasti)
veidi võid
soola, karrit
lõika kanafilee parajateks tükikesteks. pane pann sooja ja või peale (hädapärast käib mingi toiduõli ka). kui või on sulanud, siis kanatükid pruunistuma. sega.
mõne minuti pärast lisa 200ml vett. lase keema ja lisa 1tl kuivatatud paprikatükke. jäta hauduma.
nii veernadtunni pärast lisa karrit (umbes 1tl) ja ülejäänud kuivatatud paprika. hauta veel ca 10-15 minutit. lisa lisa rõõsk koor. lase uuesti keema tõusta. lisa maitse järgi soola.
sega jahu ja tärklis omavahel. siis lisa ülejäänud ca 100ml külma vett segule ja sega ühtlaseks. segu peab jääma kallatav.
kalla kastmesse ja kuumuta segades kuni keemiseni. seejärel eemalda tulelt.
sobib kenasti nii riisi kui kartuliga.
lapsed ka söövad ja kiidavad.

lihasegadus

ma olin täiesti kindel, et see ribi sügavkülmas on lammas. panin koos lambajalgadega ahju ning küpsetasin ära ja sööma hakates selgus, et kits. kusjuures sulanuna vaatasin küll, et kont siuke veider, aga kuna tegemist palju, siis ei mõlenud eriti.
ah, vahet pole 🙂
ära söödi nagunii.
ehk et ikka tuleb alati peale kirjutada, mis kus on.

kõrvitsamarmelaad ingveriga

ammulubatud kõrvitsamoosi retsept siis:
2kg kõrvitsat
200g ingverijuurt
3 sidrunit
1kg moosisuhkrut
lõika kõrvits kuubikuteks. puhasta ja riivi ingverijuur. pese sidrunid ja riivi sidrunikoor pealt ära, eemalda valge kiht ja tükelda sidrunite sisu.
pane vähese veega keema ning keeda kõrvits-ingver-sidrunisisu, kuni kõrvits on pehme. pressi läbi sõela või purusta saumikseriga.
nüüd sega sisse suhkur ja sidrunikoored, ning keeda marmelaadiks. seda on parem teha laiemas madalamas potis ning peab üsna tihti segama.
suur hulk neid hoidiseid läks mul jõulukinkideks 😉
sobib muide ka salatiks lihatoitude juurde.

kaalikasupp väikese suitsulihaga

mingi päev tuli supiisu ja sai siis korra turul käidud ning seejärel pandud sisse asju, mis kodus kapis olid.
ca 0,5kg veise supikonti
ca 0,5kg suitsuseakonti
1 sibul
vürtsi, terapipart, loorberit
4-5 porgandit
1 juurseller
1 kaalikas
paar peotäit riisi
3spl tomatipastat
soola
maitserohelist
alustuseks on vaja kontidest ja lihast keeta puljong. kuna sees on ka suitsukondid, ei oska ma isegi pakkuda, kuidas kuubiku baasil seda teha. seega, tuleb ise keeta 🙂
vahepeal koori ja tükelda porgandid, seller ning kaalikas.
kui puljong valmis, lihad välja tõstetud ja kurnatud, lase uuesti keema. lisa seller, porgandid ja mõne aja pärast kaalikatükid. selleri ja porgandi võid enne ka läbi kuumutada pannil väheses õlis. soovi korral võid ka sibulat panna, sedagi eelnevalt läbi kuumutades.
puhasta liha kontidelt, tükelda.
kui porgangid on poolpehmed, pane riis suppi. sega, et riisitükid põhja ei jääks. lase keema. kui riis on ka peaaegu pehme, lisa tomatipasta, lihatükid ning sool. lase keema, sega läbi ja vajadusel maitsesta veel.
kõige lõpuks raputa supile maitserohelist ja serveeri 🙂
kaalikasupp421.jpg

suitsujuustu-tüümianitäidisega kanafilee valgeveiniananassiga

Sedakorda kiirelt maitsev kraam.
Ürdivatsane kõõrutis, kus ka suti suitsujuustu sees on.
4 kanafileed
punt värsket tüümiani
4 küüslauguküünt
meresool, must pipar
4 viilu suitsutet kadakajuustu
purk tükeldet konservananassi
pool klaasi kuiva valget veini
jupike võid
oliivõli
Fileedelt naksatakse är’ too pehme kõhualune lihasiil. Kahe naisenäpu jämeduse noaga tehakse jämedamast otsast sisselõige tipu poole ja laiendatakse, kuni saab.
Tüümian ja küüslauk hakatakse koos ülipeeneks ja segatakse tsimaru soolaga. See segu topitakse filee sisselõikesse ja supsatakse sinna ka juustuviil. Võileivatikuga ots kinni.
Grillpannile võijups ja õlisorts, fileed praadida mõlemalt poolt keskmisel tulel nii 8-10 minti, et juust är’ sulaks. Pipar ja sool ka mõlemale küljele puistata.
Valmis fileed vaagnale, pannile praeleemesse ananassitükid, tiba särrata lasta, siis valge vein noile kaela ja pisuke hau. Vaagnale see ananass fileede manu.
Safraniriis. Vein: tempranillo.
Volks

mojito

popp kokteil viimasel ajal – aga seda väärt.
igal pool see ei ole hea, naljakas. muide, väike mittetraditsiooniline mojito-soovitus: club Angeli jõhvikamojito. nämm.
eile ostsin valge rummi ära.
60ml valget Kuuba rummi
1 laim või 40ml laimimahla
1tl (muscovado)suhkrut
4 piparmündilehte
soodavett
jääd
pane tassi mündilehed ja suhkur, purusta mündilehed.
täida klaas purustatud jääga, lisa rumm ja laimimahl.
sega, lõpuks lisa veidi soodavett.
kaunista piparmündioksaga.

punase kapsa salat

sobrasin oma vanu retseptikogusid, see idee on päris ajakirjast Kodu ja Aed, 2003. aastast.
200g punast peakapsast
200g konservananassi
1 hapum õun
1 marineeritud kurk
sidunimahla, soola, suhkrut
lõika kapsas ribadeks ja tükelda ananass. koori ja puhasta õun ning lõika kuubikuteks, kurk ka kuubikuteks. sega kausis, lisa sidrunimahl ning maitseks soola ja suhkrut. võid kaunistada petersellilehtedega.
ilmselt ma ise segaks kapsa eelnevalt suhkruga ja tambiks läbi, et oleks pehmem. peab proovima 🙂