kolm toredat linki, seotud vähemal või rohkemal määral toitumisega 🙂
okolaad aiatab alandada vererõhku;
vitamiinilisandid võivad lühendada eluiga;
dieedid kahjustavad tervist.
kui esimene on lihtsalt üldhuvitav ja nö lohutus okolaadisõpradele, siis kaks viimast kummutavad mingeid laialtlevinud müüte.
Autor: pilleriin
lambamaksapada
viimase lambaga sain mõne lambamaksa ka. netis sorides ei jäänud midagi hullult isuäratavalt silma, nii mailisin Volksule. vastus on tüüpiline Volksu retsept, mis jätab interpreteerimisvõimalusi (need kogustega retseptid pole tglt üldse ‘päris’-Volks):
noo, ma ususn, et juppideks ja õrnalt võist pannil läbi, siis rohelise pipra,
pisukese rosmariini, bataadi, kaali ja tüümianioksaga kurikuuma ahju. Pisut vett ka.
Pärast kurnad kastmevedeliku läbi sõela, lisad soraka magust punast portveini,
sirrad kopsikus läbi ja kutsud rahva roale.
lisan siis omapoolsed kogused ka:
1 lambamaks (ei kaalunud, ca pool kilo või natuke peale)
1 keskmine kaalikas (ca 800g)
500-600g bataati
rohelist pipart nii 30-40 tera + natuke purustet peale
maitseroheline tunde järgi
paprika sobis kõrvale hästi 🙂
taluvõie
sattusin üle mingi aja poes võileti äärde (tavaliselt ostan kuu aja varu korraga) ja täheldasin, et müügil on ka Taluvõie. heh. mulle meeldib. see on siis see ollus, mille rasvaprotsent on alla 80 ja mida vanasti taluvõi nime all müüdi.
kõikidel tootjatel veel pole, aga küll läheb. mulle meeldib, on vähem vaeva, et õiget võid riiulis tuvastada.
jõutaks nüüd piimaga ka sinna, et normaalset 3,5% rohkem saada on, kiles ka.
lambalihastaap
seekordne lambajagamine on siis tehtud. täitsa päevatöö. nelja looma jagu läks loosi.
aga tulemuseks on tänulikud inimesed 🙂
natuke raskem on nendega, kes üldse ei pinguta, et järgi tulla. nagu ma elaksin jahutuskambris. noh, okei, mõnel vahel juhtub – aga mõni ei jõua regulaarselt ise järgi. ma pean midagi välja mõtlema. ega mul omal trammiga linna vedada pole ka mingi fun.
seekord sai kenasti plovimaterjali ka, polnud mingid hirmnoored loomad 🙂
marineeritud räimed zoomi ema moodi
igaüks vist teab neid tavalisi marineeritud räimi? kus kalad kõigepealt paneeritakse ja praetakse ja siis visatakse marinaadi. mulle see väga ei maitse.
aastat kaks tagasi päikselisel veebruaripäeval liiklesin Ida-Virus ja sai Zoomi juurest läbi astutud. muu hulgas visati lauale kauss täiesti praadimata marineeritud silkudega. arvasin tükk aega, et ju oli nälg suur, et need nii hästi peale läksid. aga jäi tunne, et ju olid ikka head ka.
igatahes olen nüüd jõudnud nii kaugele, et suudan kodus neid järgi teha.
kogused on umbmäärased, ma ei mõõda neid ja see sõltub ka ju maitsest ja anuma suurusest.
0,5kg puhastatud silku või räime, (liblik)fileedena
dessertlusikatäis 30% söögiäädikat
vett
1,5tl soola
1,5tl suhkrut
paar sibulat
toiduõli
lao kalafileed suletavasse anumasse. valmist marinaad äädikast, veest, soolast ja suhkrust. marinaad peab olema selline, et ikka maitsta kannatab ja maitselt hea on 🙂 vala kaladele peale, nii et need on kaetud. pane anum kinni ja jäta ca ööpäevaks jahedasse tõmbama.
puhasta sibulad ja lõika rõngad. kalla kaladel vedelik pealt ära ja lao kalad ümber, sibularõngad pane kihtide vahele. pressi tihedaks ja vala õli peale ning jälle kaane alla ja kappi.
järgmisel päeval on hea leivakõrvane valmis 🙂
hinnad-hinnad
kui kesklinna poodides algavad küpsiste hinnad umbes 90.-/kg, siis põhja-tallinnas saab juba alates 40.-ga analoogseid küpsiseid.
kui Prismas peaaegu et pole torti, mille hind on kahekohaline (ka väike tort), siis põhja-tallinnas saab 40.-ga väikese ja hea tordi.
jah, peamine ongi see, et mingi vuhvelkreem on vahel ja vuhvelmaitse juures pigem sellel kallimal tootel kui odavamal.
korralikku võikreemi ja paksu okolaadikihiga ekleeri saab ka põhja-tallinnas.
tähendab, võibolla saab kuskil veel, kui tead õigeid poode; lihtsalt suurtes ja ‘korralikes’ poodides maksad sama asja eest topelt ja ega see kvaliteet ei ole topelt parem midagi.
ingveritee sidruniga
selline mõnus, soojendav ja kasulik talvine tee, mida ma päris palju praegu joon.
mõned viilud ingverit
paar viilu sidrunit
pool tl musta tee puru
paar tl (pruuni) suhkrut
sidruniviilud panen tassi põhja, suhkrulusikad puistan peale ja mudin suhkruga sidruniviile veidi, et mahla välja tuleks. teepuru ja ingveriviilud panen teemunasse ja tassi, valan tassi keeva vett täis. lasen kaane all tõmmata ca 10 min. teemuna välja ja jooma.
ingverikogus käib maitse järgi, seega ma ei hakka konkreetset kogust panema.
kaneelisüdamed
4 muna valged
250g tuhksuhkrut
325g sarapuupähkleid või mandleid (jahvatatud või purustatud)
2tl kaneeli
suhkrut
vahusta munavalged. kui vaht muutub tugevaks, lisa tuhksuhkur ja vahusta veel paar minutit. võta 2 spl glasuuri jaoks, pane see niiske rätikesega kaetud tassi, et ära ei kuivaks.
sega ülejäänud munavalge hulka pähkli- või mandlipuru ning kaneel.
laota taignalauale suhkur j laota taigen selle peal 1cm paksuseks kihiks. vormi südamed. pane need küpestuspaberiga kaetud plaadile ja lase neil 1-2 tundi toatemperatuuril seista.
pane ahi sooja 160 kraadi juurde. määri küpsised pealt ülejäänud munavalgevahuga ja küpseta umbes 25 minutit. tõsta plaadilt, kui küpsised on jahtunud.
kirju koer
peaks tegema kirjut koera. see kass arturi kook ei meeldi, ma ei fänna ei iiriseid ega maisipulki – seda oleks ju poest saada samas. korralikku kirjut koera pole – see, mida Selver pakub, on rummiessentsiga ära rikutud. mulle meeldib rumm ja rummikoogid, aga no kuulge, see pole see kook ju!
ja et teinepäev töö juures ka retsept käepärast oleks..
2 pakki vanilje- või kohviküpsiseid
250g marmelaadi
1dl rosinaid
3spl kakopulbrit
150g võid
0,5 purki suhkruga kondenspiima (ülejäänud pool purki võib ära süüa, talveks vaja rasva koguda :P)
tambi või pudista küpsised peeneks. lõika marmelaad kuubikuteks. sega kausis marmelaadikuubikud, küpsised, rosinad ja kakaopulber.
sulata kastrulis vaiksel tulel või, lisa kondenspiim. sega läbi. vala see segu kaussi muude ainete peale ja sega ühtlaseks.
aseta segu küpsetuspaberile ja mätsi ühtlaseks ning keera paber koera ümber rulli. aseta külmikusse ja lase seista üle öö.
hommikul on nämm 🙂
ostja põlgab lambaliha?
.. kirjtuatakse tänases Päevalehes.
mul jääb üle ainult nõustuda kommenteerijatega.
btw, kes on lambalihahuvilised, saatke või jätke mulle oma mail, ma vahel suudan organiseerida ka mõne lambarümba. juunis on jälle lootust..
või kui keegi pakub lammast, siis võib ka info jätta 🙂