lõunamaine oasupp kalkunihakklihaga

täna oli supi-isu ja köögikapil oli päris mitu purki ube. sai siis natuke mööda netti soritud ja kokku keeratud üks lõunamaisema mekiga oasupp.
1 sibul
5-6 küünt küüslauku
juursellerit
2-3 porgandit
ca 500g kalkunihakkliha (võib ka ilma lihata teha)
2 purki valgeid ube tomatikastmes (400g)
1 purk punaseid ube (400g)
ca 700g tomatipastat või purustatud tomateid (võivad olla nii koserv kui värsked)
ca 1l köögivilja- või loomalihapuljongit
150g pastat oma soovi järgi
1 tšillipiprakaun või veidike kuivatatud tšillipipart või tšillipulbrit
soola, pipart, tüümiani
riivjuustu
värsket peterselli
puhasta ja haki sibulad, küüslaugud, seller, porgandid.
vala haudepoti põhja sort head õli või pane tükike võid ning madalal kuumusel kuumuta hakkliha seal läbi. tõsta hakkliha potist välja ning lisa vajadusel veidi õli. kui teed ilma lihata suppi, jäta see etapp vahele.
pane potti juurikad, kuumuta segades keskmisel kuumusel. kui need muutuvad pehmeks, lisa veidi puljongit või vett, nii et olemasolev on kaetud. lase keema.
lisa supile oad ja tomatid. lase keema. siis kalla sisse ülejäänud puljong ning jäta supp vaikselt hauduma.
puhasta tšilli (soovitan seda teha kummikinnastega), lõika pikuti pooleks ja pane suppi. kui värsket tšillit pole käepärast, võib kasutada kuivatatud tšillikaunu või ka pulbrit, doseerimisel peab viimase puhul olema ettevaatlik ja lisama vähehaaval.
lase supil aegajalt segades tunnike haududa. vajadusel võib lisada vedelikku.
umbes tunni pärast eemalda tšillikaun ja lisa pasta.mina kasutasin niitnuudleid. maitsesta soolaga ja vajadusel lisa veel veidi pipart.
hauta veel kümmekond minutit.
serveerimisel lisa peale riivjuustu (parmesan sobis väga hästi) ja maitserohelist. kõrvale sobivad väga kenasti nii maisitortillad kui ka tavaline röstsai.
oad võib asendada ka kuivatatud ubadega, aga siis peab neid eelnevalt ca 12 tundi leotama.

oasupp197.jpg

soolased lehttaignaküpsised

juhtus nii, et ostsin paar korda Selverist karbikesi nimega “Pestokõrvakesed”. tootjat ma ei mäleta. igal juhul maitsesid head – aga kallid on ka, raiped.
aga samas, mõtlesin, pole nendes ka mitte midagi ülejõu käivat.
pestot on mul kodus ikka, läksin hankisin mõned vajalikud ained (nagu taigna) poest juurde ja tulemuseks olid kolme täidisega küpsised.
1kg lehttainast
3sl rohelist (klassikalist) pestot
3sl punast (päikesekuivatatud tomatite) pestot
3sl toorjuustu (nt Farmi naturaalne)
2tl Mistura de Tomato’t (saadaval piprapoes, on päikesekuivatatatud tomati, küüslaugu, basiiliku jms kuivatatud segu
1 muna
linaseemneid, seesamiseemneid (viimaseid mul seekord ei olnud)
pane ahi sooja ca 220-230 kraadi juurde.
rulli tainas laiali ja lõika kolmeks ühelaiuseks ribaks. lehttainast ei tasu üritada rullida väga õhukeseks, ka on seda mõistlikum töödelda jahedas.
määri ühele ribale rohelist pestot, teisele punast ja kolmandale toorjuustu. toorjuustu peale raputa tomati-ürdisegu.
rulli kõik ribad pikemat külge pidi kokku (st. et jääb pikk ja üsna peenike toru) ning väga terava noaga lõika sealt umbes 1cm paksused seibid (nagu kaneelirulle tehes nt). aseta seibid lõikepinnaga küpsetuspaberiga kaetud plaadile.
klopi muna väiksemas tassis või kausis kahvliga segi, pintselda küpsised munaga. puista peale ohtralt lina- ja seesamiseemneid.
pane küpsised plaadiga ahju. küpseta, kuni muutuvad kenaks tumekollaseks. oluline on, et esimese ca 5 min jooksul ahjuust ei avataks.

lehtkypsis089.jpg

mustika-juustukook ehk juristide elupäästja

otsustasin, et 92. sünnipäev on piisav põhjus üle tüki aja üks kook teha.
alustuseks kiidan Rimit, kust sain normaalne hinnaga kvaliteetse väikese koogivormi. meile lihtsalt jagub 24se läbimõõduga vormist küll, praegune 28ne on enamasti liiga suur.
ilmselt leiab mustika-juustukoogi retsepte netist küll, aga ma ei võtnud aluseks ühtegi konkreetset, vaid kombineerisin kokku. või siis pigem, lasin end inspireerida.
koogi lisanime põhjus on kirjas siin.
aga retsept siis:
125g täistera küpsiseid
50g mandlilaaste
125g sulavõid
300g (tegelikult võiks olla 450g) Farmi maitsestamata toorjuustu
3 muna (450g puhul 4 muna)
100g suhkrut (metsamustikate korral rohkem)
soovi korral veidi riivšokolaadi ja nt laimimahla
paar peotäit Marjasoo mustikaid (talvel sügavkülmast)
purusta küpsised ja mandlilaastud, et oleks üsna peenike puru. võid seda teha nt taignarulliga või kausis pudrunuiaga. sega sulavõiga. määri lahtikäiv koogivorm võiga (põhjale võib ka küpsetuspaberi panna) ning mätsi segu vormi, ka mööda servi ülespoole. pane vorm koos põhjaga külmkappi, kuni valmistad täidise.
vot selle põhjaga on mul ikka mingi jama, jääb liiga pudisev. kas peaks olema rohkem vedelikku või lihtsalt on see kogus väikese vormi jaoks suur. mingi mõte tuli proovida nt kondenspiima ka natuke sinna segada.
pane ahi sooja ca 160 kraadi juurde.
täidise jaoks vahusta toorjuust suhkruga, seejärel lisa ükshaaval munad. mina lisasin mõne tilga Rimist ostetud I Love Eco laimimahla ka – mulle meeldib natuke hapukas rohkem kui liiga magus ja kultuurmustikad sügavkülmast on liiga vähehapud (kuigi väga head muidugi).
võta põhi külmast ja soovi korral riivi veidi šokolaadi põhjale
seejärel kalla täidis põhjale ning puista koogile mustikaid ning aseta ahju.
küpseb ligi tund aega julgelt. täidist võib nii kolmveerand tunni pärast tikuga katsuda – kui tundub piisavalt kõva, võib ka varem välja võtta.
lase vormis taheneda ja seejärel eemalda vormist (kui õnnestub).
mina seekord ei julgenud, nii et sai plastiklabidaga vormi pealt jagatud. maitseomadusi see siiski ei mõjutanud 🙂

mustikajuustukas846.jpg

guljašššš-supp

tegelikult teen ma veiseguljašššši üsna samamoodi, nagu lamba omagi. aga kuna kordamine on tarkuse ema, siis..
100g ungari pekki
ca 700g pehmet veiseliha
3-4 sibulat
3-4 küünt küüslauku
0,5tl teravat paprikapulbrit
1tl magusat paprikapulbrit
soola
1-2 paprikat (rohelised oleks kõige paremad)
200g purustatud tomateid (või värskeid kooritud tomateid)
800g – 1kg kartuleid
vett
lõika veiselihast väikesed tükid. ungari pekist tee tillukesed kuubikud. puhasta ja haki küüslauk ja sibul.
haudepott tulele, mitte väga suurele kuumusele, pekikuubikud potti ja aegajalt segades kuumutada, et rasv välja tuleks. seejärel keera kuumust juurde, lisa potti liha, sibul-küüslauk ja paprikapulber. kuumuta segades, kuni liha enamvähem pruunistub.
vala peale keevat vett, nii et liha on peaaegu kaetud, lase keema ja jäta kaane alla hauduma.
vahepeal puhasta ja ribasta paprika, vajadusel koori tomatid, koori ja viiluta (või tükelda) kartulid.
kui liha on poolpehme (sõltuvalt lihast ca 45 minti), lisa aedviljad. vala peale veel keeva vett, nii et koostisained on kaetud, maitsesta soolaga ja hauta veel, vähemalt teist samapalju.
guljašššši sisse käivad väikesed klimbid ka, nagu lambaka puhulgi, aga neid ma täna ei viitsinud teha.

guljash825.jpg

mannavaht

selline hea klassikaline asi, mida ma ikka väga ammu teinud pole. aga kuna mul on kapis Marjasoo imehead jõhvikapüreed, siis oleks ju patt jätta proovimata. muide, püreed on vist veel saada isegi!
lugesin paar retsepti läbi ja tegin lõpuks ikkagi huupi. nagu pildilt näha, jäi tulemus üsna vedel – ehk mannat oleks võinud rohkem panna või kauem keeta. suhkrut lisasin ka veel vahustamise ajal korduvalt.
retsepti panen siis kirja ikkagi raamatu järgi.
1l vedelikku (vesi + jõhvikapüree)
1,5dl mannat
ca 1-2dl suhkrut, maitse järgi
kuumuta vedelik ja suhkur keemiseni. lisa manna, pidevalt segades.
keeda ca 5 minutit (võib ka kauem, aga ei pea nii kaua, nagu pudru puhul), aegajalt segades.
jahuta ja vahusta. võib käsitsi, võib ka mikseriga. ma ise panin kraanikaussi külma vee, tõstsin poti sinna sisse ja vahustasin seal. kuum segu ei vahustu, küll aga aitab vahustamine samal ajal jahtumisele kaasa.

mannavaht624.jpg

natuke mälestusi ka.
ma ei mäleta kodust mannavahu tegemist, võib-olla polnud mind siis enamasti kodus. küll aga mäletan, kui Hiiumaal vanaisa seda suurt potitäit (seal oli ju alati rohkem lapsi kohal) trepi kõrval külmaveekausis käsitsi vahustas 🙂

lõhesupp: lihtne, odav, kiire

kui suur summa raha panna selle peale, et natuke reisida, siis tuleb kusagilt mujalt kokku hoida.
kuna kartul-porgand on omal olemas, siis tuli mõte teha üks kalasupp. supikogu Stockmannist maksis alla seitsme krooni; kuna soovisin sibula asemel porrut, maksis see veel nii 5 krooni; piima pidin ka ostma, sest vana oli otsas. süüa saame veel teinegi päev.
lõhe supikogu
soovi korral üks lõhesteik
1,5l vett
2 porgandit
2 kartulit
soovi korral 1 pisem sibul või ca 6cm porrulauku
soovi korral veidi piima või koort
soola, pipart, loorberilehte, ca 1tl õli
supikogu koosneb tavaliselt siis lõhe luudest, peast, sabast ja lihast, mis seal küljes on. kuna seda liha pole palju, siis kalasema supi saamiseks võib ühe kalatüki juurde osta. kui on ostetud terve kala, mis ise fileerida, siis saab rohkem liha külge jätta.
pane kala külma veega keema. puljongi keema hakates keera kuumust vähemaks ja riisu vaht.
kuni puljong keeb, koori porgandid-kartulid. puhasta sibul või porru, haki meeldiva suurusega tükkideks. haki porgand.
pane väikesele pannile natuke õli, lisa porgandikuubikud ja sibul-porru. kuumuta segades läbi.
15-20 minutit puljongile piisab. tõsta kalatükid veest ja kurna puljong läbi tiheda sõela või marli. lase kurnatud puljong uuesti keema ning lisa kuumutatud porgand-sibul. maitse järgi lisa pipart, vürtsi, loorberit jms. mina panen need teemuna sisse, siis pole hiljem supis segamas.
haki kartulid ning lisa supile.
nüüd eemalda kalaliha luudelt ja tükelda sobivaks ning kalla suppi. lase supp keema ning lisa maitse järgi soola. soovi korral kalla peale veidi piima või koort.
serveerimisel lisa maitseroheline.

kalasupp607.jpg

Provanssaali kana 40 küüslauguküünega

sobrasin retsepte, mida teha terve kanaga. no et oleks lihtne ja natuke teistmoodi, kui tavaliselt. suur hulk retsepte ütles, et ‘tükelda kana’, aga ma ei tahtnud. ingliskeelseid lehti ka ei viitsind sobrada. nii leidsingi siis nami-namist sellise retsepti.
üldiselt, kana oli mul suurem ja küüslauku rohkem kui 40 küünt. aga noh, loodan, et tulemus oli siiski pädev 😛
Poulet aux quarante gousses d’ail on Prantsusmaalt Provence’st pärit lihtne, ent maitseküllane roog. Provence on Prantsusmaal tuntud oma oliiviõli ja küüslaugukasvatuse poolest ning mõlemaid on siin roas rohkelt. Võimaluse korral kasuta kevadsuviseid värskeid küüslauguküüsi – neid ei pea esmalt koorima. See siin on üks lihtsamaid versioone tuntud roast.
Koostis:
1 terve kana (ca 1,5 kg)
soola
musta pipart
40 tervet küünt küüslauku (2-3 küüslaugupead)
2 kuni 4 dl oliiviõli
värsket maitserohelist – nt
salveid
tüümiani e. aed-liivateed
rosmariini
loorberilehte
Valmistamine:
Sul on vaja ahjupotti, kuhu terve kana parajasti ära mahub.
Kommentaar: minul oli natuke väike pott. kana mahtus ära, aga kaan ei läinud tihkelt peale. või siis oli mul liiga suur kana 😛
Valmista ette küüslauguküüned. Kui kasutad noori küüslauke, siis neid koorida pole vaja – lihtsalt jaota küüslaugupead eraldi küünteks. Vanemad küüslauguküüned tuleks esmalt koorida. Lihtsam on seda teha siis, kui küüslauguküüsi esmalt 60 sekundit keevas vees blanšeerida, siis nõrutada ja koorida.

Kommentaar: ma ei hakanud neid vees mäkerdama, see koor tuleb niigi hästi lahti ju, vähemalt korralikul kodusel küüslaugul küll 😉

Maitsesta kana soola ja pipraga nii seest kui ka väljast, siis aseta ahjupotti, kõht ülalpool. Lisa kõik küüslauguküüned ning meelepärased ürdid. Vala peale 2-3 dl (oliiv)iõli, kontrollides, et küüslauguküüned oleksid õli sees.
Kommentaar: mina kasutasin kuivatatud tüümiani ja basiilikut ning loorberilehte. ilmselt värskega oleks parem tõesti, aga siis ma oleksin pidanud neid ostma mingi hiigelkoguse ju..
Kata pott kaanega ning pane eelkuumutatud 180-kraadisesse ahju. Küpseta 1-1,5 tundi, kuni kana on küps.
Serveerimiseks lõika kana sobiva suurusega tükkideks. Serveeri nt värske salati ning krõbeda leivaga. Kindlasti sööge ära ka oliiviõlis pehmeks ja mahedaks haudunud küüslauguküüned, nt neid leivale katki surudes.
Kommentaar: me sõime klassikaliselt kartuli ja porgandiga, roheline salat värkse ja päikesekuivatatud tomati ja pestoga oli ka kõrval. hulga küüslauke pistsime ka niisama prae lisandina nahka.
Kokkuvõte: kana maitseb ikka nagu kana. krõbedat nahka ei ole. veidi on teine maitsenüanss juures, kui tavaliselt – eriti, kui sedasama küslat kõrvale järada 🙂

kana568.jpg

lihtne karrikana

selline lihtne karrikana retsept, mis jõudis minuni lapse isapoolsest suguvõsast. vahepeal ei teinud seda mitu aastat, aga kuna lapsele see väga maitseb, siis sai tänasel päeval taaskord see ette võetud.
kuna mul kirjalikku retsepti ei ole, siis panen kogused üsna ebamääraselt. karrisid on ka erinevaid, samuti soovitakse erineva teravusega toitusid. nii et igaüks peab ise proovima 🙂
2 kanafileed (ca 400g)
5-6 küünt küüslauku
1 keskmine sibul
150g kuldseid rosinaid
300g kookospiima
veidi keevat vett
2-4tl karrit (sõltub karrist ja sellest, kui teravamaitselist kastet soovid)
1-2tl kurkumi (võib ka ära jätta, kui ei ole; siis tuleks veidi rohkem karrit panna)
soola, suhkrut, õli
puhasta sibulad ja küüslauk, haki peeneks. kanafileed lõika ribadeks.
pane haudepannile või -kastrulisse paar supilusikatäit õli, lase kuumaks ja lisa sibulad-küüslaugud. hauta segades kuldseks ja üsna pehmeks.
lisa karri ja kurkum, sega, vajadusel lisa törtsuke õli. kalla segule veidi keevat vett. lisa kanatükid, sega ja jäta kaane alla hauduma keskmisel kuumusel.
hauta ca 10-12 minutit, kuni kanatükid on pehmed. lisa rosinad ja kookospiim.
lase keema ja vajadusel keeda natuke ilma kaaneta, et liiga vedel ei jääks (jahtudes see tahaneb ka). maitsesta soola ja vähese suhkruga.
serveeri riisiga. parim on pruun riis, seekord mul omal kahjuks ei olnud. riisivesi on paras keema panna enne kastme tulele panekut.
võib kasutada ka nn kookosekoort, siis tuleb lõpus natuke vett juurde panna. karripasta võib ka olla karri asemel, kuid selle koguseid ma ei oska öelda.

karrikana479.jpg

apelsini-šokolaadi juustukook

ma ei ole suurem asi küpsetaja. kunagi nooruses sai rohkem magusale rõhutud, nüüd enam ammu mitte. nii kipuvadki mu koogid tulema tihti sellised natuke käki moodi 😛 seekordne ei erine just väga.
retsepti leidsin allrecipes-i lehelt ja ilmselt kas konvertimisega või mõõtmisega kõik ei klappinud. aga midagi väga hullu ka ei ole, koogil on olemas üsna kuju ja vägagi maitset.
koogipõhi:
150g purustatud Digestive küpsiseid
50g suhkrut
100g sulatatud võid
täidis:
100g mõrušokolaadi
600g toorjuustu (mina kasutasin Farmi oma, aga ilmselt sobib ka kohupiimapasta)
200g suhkrut
5 muna
75ml apelsinimahla
(veidi riivitud apelsinikoort)
sega omavahel purustatud küpsised, suhkur ja sulatatud või. saadud segu suru koogivormi põhja ja külgedele.
küpseta 180 kraadi juures 10 minutit ning võta välja.
sulata šokolaad veevannil ja jäta vannile seisma, et ei taheneks.
vahusta toorjuust suhkruga ja seejärel lisa ükshaaval muna. enne eelmise lisamist sega eelmine korralikult (mikseriga saab kiiremini, kui juust on piisavalt pehme). lisa apelsinimahl ja apelsinikoor.
kalla umbes veerand kuni kolmandik täidist teise kaussi ja sega sulatatud šokolaadiga.
vala hele täidis poolküpsele põhjale. seejärel lisa šokolaadiga täidis ning noa või lusika abiga saad kujundada koogile mustri. mina lisasin kõige peale veel natuke sulatatud šokolaadi.
aseta ahju tagasi ning küpseta ca tund.
mõned mugandused on siin retseptis need, mis ma ise tegin (kasvõi pakendite mahud on ameerika süsteemist ümber mõõdetuna suht absurdsed), aga küpsetasin madalama temperatuuriga; 180 tundub siiski mõistlikum olevat.
ja mahla võib rohkem panna, tulemus oli minu jaoks natuke liiga magus.

apelsinijuustukook947.jpg

mahlane kanasalat

olgu siis, publiku tungival nõudmisel panen järgmise retsepti siia. nädala jooksun äkki toon mõne veel üle, mis teises blogis ripakil praegu 😛
ei saa salata, et see salat (head sõnad juttis muidugi) on saanud inspiratsiooni kunagisest Geogre Brownes’-nimelise söögikoha mingist salatisaiast. see oli muidugi ammu-ammu, aga mu mälu järgi oli selline suur sai, mille peale kaks salatit, milledest üks selline kanasalat.
kuna ma söön seda tavaliselt ikkagi salati kujul, siis olen lisanud sinna ka mingi kapsalise juurde.
2 küpsetatud (grillitud-praetud vms) kanafileed
veerand keskmist hiinakapsast
1 purk (340g) magusat maisi
paar kõvemat ja hapumat õuna (poe omadest oleks Granny Smith ilmselt sobivaim)
majoneesi
hapukoort
soola, karrit jm maitseaineid vastavalt soovile
kanafileedena kasutasin seekord kaupluse õhtust soodushinda ja ostsin grillitud kanarinnaku. aga võib võtta ahjukana fileed nt või osta fileed ja praadida pannil maitseainetega, st. mis on käepärast ja mugavam.
jahutatud filee lõika sobivateks salatitükkideks. hiina kapsas haki ribadeks. õunad puhasta südamikest ja soovi korral koori ning lõika kanatükkidega sobivateks kuubikuteks. mais nõruta. sega kõik koostisained kokku.
kastmeks võta ca 2/3 majoneesi ja 1/3 hapukoort, maitsesta soola, vähese karri ja soovi korral nt valge pipraga või hakitud tilliga ning vala salatile. kastme koguseid ei oska ma kahjuks öelda, aga vast nii 400ml võiks kokku tulla.
loomulikult võib kasutada ka muid kanalihatükke, mis on mingist muust toidust järgi jäänud.

kanasalat734.jpg