miks ma viimasel ajal tunnen aina enam tõmmet liturgiliste tekstidega üldse mitte lihtsa muusika poole?
(kuigi, ei saa salata, ma olin väga noor, kui ma sain tol ajal mitte veel nii tuntud Pärdi muusikast elamuse)
Autor: PilleRiin
korrastatud tugitool
novot, fassaadi remondimeestele panin ma igatahes ära.
see tool sai majja toodud siis, kui tellinguid maja ümber sätiti. nüüd on minul tool lõpuks valmis, aga maja fassaad veel mitte. soojenduseks mahtus mul mitu pisemat tooli ka vahele, aga ega ma ei tea, mitmel objektil need mehed vahepeal töötanud on 😛
igatahes tegu on Isku Ritz-sarja tooliga, poehind ca 550 eurot. uusi katteid müüakse ka, ca 175 eurot kate kui selline. vahetama peab siis ka veel ja ma ütlen, see ei ole lihtne. ma tegin natuke avarama, kui originaalkate ning pealetirimine oli hullumaja. jah, ilmselt see kangas polnud ka sobivaim, alt selline natuke liiga hästi vatiiniga haakuv. originaalkangas oli hoopis teise koega. ikkagi.
ja see osa kangast, mis juba peal oli, seda ei andnud kuidagi keerata ega nihutada, tiri aga jälle üles ja säti paika..
oleks kate kohe sobinud ja esimese korraga õigesti paika saanud, oleks see tool ammu valmis olnud. aga oleks on oleks on oleks. igatahes olin ma ühe õmbluse teinud nats valesti ja selle parandamine oleks tähendanud kogu katte harutamist. nii et kusagile õmblesin ühe ribakse juurde, peaaegu nähtamatu, ja ma näen-tean ise neid kohti, kus see kate võiks pisut paremini istuda.
aga üldiselt olen siiski rahul, esimese suurema töö kohta on tulemus täitsa hea. see oli ka lihtne, et puitosad olid korras, ainult paar värvipritset käetoelt ära lükata.
ja endiselt tänud V.-le, kelle riistvara on siiani mu käes ja kes lisaklambritega varustas, samuti andis ta ka väga väärtuslikku know-how’d. ilma selle abita oleks kogu see toimetamine võtnud veel rohkem aega, ilmselgelt.
pilti tehes ma ei mõelnud üldse, et toolid võiks ju samamoodi (sama nurga alt) olla. nüüd polegi. nojah.
ajatapp
see lumesadu väljas on nii ilus, aga see, mis peaks õhtul järgnema (vihm ja plusskraadid) enam mitte. no ei taha, et jääbki nüüd kõikuma sinna plussi ja miinuse vahele, nagu lubatakse. libe ja sopane. ilusat talve tahan.
aga mida minu tahtmine looduse vastu saab 🙂
tegelen veel lapse toa radikaga, ma pean selle ju ikka päris soojaks saama. vajadusel lasen veel 10 liitrit vett sealt välja, lisaks eileöösel lastule.
ja siis on plaanis teha veel see asi ja teine asi ja.. to-do list mu peas on üsna viisakas. ah et täna on nii suur püha, et lind ka ei lenda? no ma ei tea. aega ja igatsust on vaja ju kuidagi tappa. ajamõrvar.
südametunnistusel on siin ka oma osa. kuigi meelsasti ei kuulaks teda, vaid lebotaks niisama. aga siis ei kao see aeg ka mitte kuidagi..
märkamatud tegemised
tubane olemine, kraamimine ja toimetamine.
vahel tahaks terve elamise tühjaks visata ja uuesti sisustada, nullist. aga siis on jälle kusagil asjad, millega on moraalne side. ning kõik need raamatud. ja muidugi ei saa seda teha üksi, aga ma ei julge teisi vist ligi lasta. olgu, on inimesi, keda siiski julgeks. aga see on pikem projekt ikkagi ning kindlasti ei tähendagi korraga kõige väljaviskamist.
tegelikult on praegugi paar suurt prügikotti täis asju, mis tuleb viia prügikasti ja mingid kastid-kotid mööda elamist asjadega, mis tuleks maha müüa.. või ära viia kusagile. sest see müümine on kah üks närvesööv protsess teadagi.
ja ikkagi veel sahtlid-riiulid-kapid, millesse ma ei ole julgenud väga sügavalt süveneda ja sorteerida.
samas on selleks veel täiesti mõned päevad aega. päevad, mis tuleb sisustada ebameeldivama tegevusega, kui ootamine.
need märkamatud tööd, mille tagajärgi tuppaastuv inimene ei näegi, kuid mis ometi võtavad nii kohutavalt aega.
seniks aga võõraid pilte.
(vajuta pildil ja saad kogu seeria, suurepärane tüpograafia-piltide koostöö, jättes isegi sõnumid kõrvale. suurte plakatitena mõjus linnaruumikujundus)
pööripäev
maailmalõpuga läks halvasti. vorstiteotuhinas läks see kuidagi märkamatult mööda. millest ma nüüd ilma jäin? või olingi juba kolmandas või neljandas dimensioonis või misse oli, mis päästma pidigi?
hommikul, kusjuures, mingi hetk oli küll tunne, et ausõna, pigem maailmalõpp kui selline ebaõnn. aga no see oli mööduv (nagu kõik siin ilmas ongi).
koju tulles avastasin, et mul on taas väljavaade kõikidest akendest. aga Evka ei jõudnudki seda ära oodata..
ülehomsest hakkavad päevad pikemaks minema, mis on hea. ilmateatest aga avastasin, et järgmise nädala keskel kipub plusskraadidesse ja see on halb. sopp ja hall. no milleks, ah?
järgmine asi on kalendris alles kolmapäeval. tähendab, paar asja on plaanis vahepeal ka, aga need pole kalendrissekantavad toimingud.
seniks aga:
..sest unistada on nii palju 🙂
sügise viimane päev
õues on täna isegi soe, võrreldes eilsega, ainult -13.
ning just-just, nagu arvatud, pinge langeb ja lähipäevad võtan plaani haige olla, ilmselt. saaks ükskord lahti sellest jamast. muidu jääbki mind kummitama. lähipäevade kalender on tühi ka, nii et sobib küll.
hommikul juba küsiti, et kas mul on hääl ära. no oli jah natuke, nüüd on kriipiv kurk. mee peaks ära tooma..
eile kuulsin kiidusõnu lapse aadressil. aga ma ei kirjuta sellest pikalt. hea meel ikka 🙂
mul on midagi siit ikka täitsa puudu. aga olgu siis sel aastal niimoodi.
enne talve algust
ma täitsa imestan, et selline suurem ‘külm ja lumi on paha’ hala ei olegi veel lahti läinud. vähemalt mitte mulle nähtavalt. esimesed ilmingud siiski juba on.
ning jah, ma olen saanud viimastel päevadel mõnegi sõnumi stiilis, et ‘+18 vist, päike paistab, päris palav on’. aga mis siis, meil on jälle kena talv 🙂
külm iseenesest ei häiri, tugev külm tuul on ebameeldiv. avastasin küll, et kõige paksema mantli olen vist kaltsukasse ära andnud ikkagi. no pole viga, hetkel mahub kõikide muude ülerõivaste alla ka päris mitu kihti. ja need mõni aasta tagasi sümboolse raha eest soetatud ja teise sümboolse raha eest parandatud talvesaapad on ka täiesti super, isegi minu varbad püsivad seal soojad. ainult selline silmaaukudega müts on veel puudu. kui see jahe tuul on, siis nöonahk pärast täitsa valutab. vaseliini peab ostma, nagu sõbranna just soovitas.
ja ma ei usu ikka veel, et umbes homme veel ja siis läheb tempo maha.
algselt pidi reede ka tihe olema, kuid see kukkus ära. nagu ikka, on selles nii head kui halba.
jõulupreemiast (mida meil ei olegi kunagi olnud) tunnen küll teravalt puudust.
aga vähemalt tulevad valged jõulud. mul on sellega mitte küll just kihlvedu, aga üks lubadus. nimelt mina lubasin nädal tagasi ühele inimesele, et meil tulevad kindlasti valged jõulud 😛 no ja nii ongi. sellega läks nüüd küll hästi.
vannitoas on kassiliivakasti jagu rohkem ruumi, aga see on täiesti tühiruum. ma ikkagi ei kasuta seda.
õhtul vaatasin kirjutuslauatooli, et peaks selle ikka natuke eemale tõmbama lauast, et kass lauale saaks.. eih..
close..
isegi, kui ma olen seda kunagi jaganud (vist olen), siis muud mul ei ole öelda..