täna on kuidagi kiire ja pikk päev. tempo tuli äkitselt selga. selle aeglustumist pole niipea näha üldse.
tegelikult on kole unekas, tahaks kaisukassi juurde pugeda ja magada veidi. aga koju saab alles õhtul hilja.
Autor: PilleRiin
lõpu õudus vs õuduse lõpp
kui inimene on öelnud, et pigem õudne lõpp kui lõputa õudus, siis miks ta ise pakub mulle välja lõputa õuduse variandi, oma tegudega? mille ma pean ikkagi ise õudsaks lõpuks ära vormistama. oma tegudega.
sest keegi peab selle ära tegema. ilmselt tugevam pool.
on teatud asjad, millede puhul lihtsalt peab olema aus ja seda ka silmast silma. see teeb hulka vähem haiget kui mõttetu kummivenitamine ja hea näo tegemine. või lihtsalt äravajumine.
kui kellelgi on mulle antud teemal etteheiteid, siis laske tulla.
esmaspäev
nagu arvata oli, mõjus-mõjub töölenaasmine kõike muud kui positiivselt. ehk siis siin on sügavamad mõjud-probleemid, kui arvata võiks. isegi kui need on ainult minu sees, on need olemas. hetkel ei suuda ma neid harutada ka, kuigi ideid on õhus.
vahetasin veebiraadio tavapärase tausta-lounge trip-hopi vastu.
uut sekondhänd tehnikat
täna oli siis Uuskasutuskeskuse kirbuturg ja tegelikult ei saa ma aru, miks see ei võiks toimuda kuidagi regulaarselt?
kuigi tegelikult ei saanud sealt suurt midagi. noh, üks päris heas korras duubelplaat 30.- eest ja Trusti 4MP seebikas 100.- eest. viimane toimib veebkämmina ja on ilmselt pädev lasteaeda kaasa anda.
aga parim ost oli Balta turult. selleltsamalt, mida kaotada ähvardatakse. see viimane oleks muidugi ogarus.
igaljuhul, täiesti töötav läpakas 130.- eest 🙂 lisaks DOSile Win3.1 ka sees. Toshiba. Intel inside. haaa!
ma ei ostnud neid ise tegelikult, aga vahet pole.
Evka on mõnna
päris tore on, kui hommikul mu ärkamisliigutuste peale tuleb Evelin käeulatusse ja kergelt nurrudes hakkab nurrutamist nõudma. selline kahepoolne tegevus – mina silun ta pehmet karva ja kratsin, tema nurrub täiel häälel vastu. mõlemil on hea.
vahel ronib mulle kõhule või üritab uudishimulikult teki alla asja teha ka 😉
see on ka tore jälgida, kuidas talle meeldib seltskonnas olla. kui ma olen köögis, siis ta sätib end ka kööki (RM-i toolile enamasti) või äärmisel juhul köögi kõrvale tuppa. kui ma lähen suurde tuppa, on ta varsti seal järgi. kui olen magamitoas, siis sätib end voodinurgale. isegi oma liivakastil meeldib käia siis, kui mina ka vannitoas midagi teen.
elupeegeldused
ma ei saa sellest aru, et vahel on mingid asjad, mida nagu teed üsna vabast tahtest, aga mis mõjuvad kuidagi hävitavalt. et peale nende tegemist oled iseendaga tülis. ometi pole tegu mingite pealesurutud asjadega. mingi vastik kahestumine oma soovide, normaalse käitumise ja kogemuste vahel. või mis kahestumine, see oleks lihtne, kui tegu oleks vaid kahe poolega.
aga neid on oluliselt rohkem.
avastad korraga, et mingid asjad, mis on kunagi olnud täiesti lihtsad ja ühesed, ei ole seda mitte.
sest mingid neetud kogemused on seljas ja nendest ei saa lahti. ja need mõjutavad iga su sammu ja kogu elu edaspidi. isegi kui mingid nurgad ümarduvad, ei kao need lõpuni kusagile.
muidugi see ei meeldi, aga seda ei saa muuta ka.
mitte iial ei saa olla enam puhas leht. mis on ka mõneti hea. sest siis poleks ma jälle see kes ma olen praegu..
aga ma võiksin olla midagi paremat.
elatud elud peegelduvad mu sees ja väljagi.
peab minema mere äärde kivide peale turnima, enne kui RM ära tuua aiast.
kassid öös
teadliku alguse sai kõik üleeile, kui käisin ema töö juures ja puhkeruumis teda oodates sirvisin kohe varsti lõppevat hobbyhalli kataloogi. seda, mis on mullegi mingi hetk koju laekunud ja mille ma ilmselt mingi muu asja kõrvalt olen üle ka vaadanud.
aga ilmselt mitte eriti põhjalikult. või siis.. ma ei tea.
igatahes avastasin ma sealt kassidega voodipesukomplekti. ahjaa – vanale tekile ei olnud sobviat tekikotti seal, võibolla seepärast ei ole ma seda fikseerinud.
aga nüüd ma fikseerisin.
kodus läksin hobbyhalli netti sobrama – aga mida pole, seda pole. pakuti küll lambaid ja igast pudipadi. kasse – ei ole. isegi ‘telli kataloogist’ alt ei saanud kasse, koguse kontrollimine andis errori.
mis siis ikka – telefon kätte ja helistama. ei ole jah praegu, ütleb tädi ja lubab kontrollida, kas tuleb veel. ei tule.
kirun ennast veidi, mitte et sellest midagi muutuks.
täna trennist tulles ja veidi siinseal inimestega kohtudes tuli mõte, et käiks õige hobbyhalli peost ka läbi. just in case.
see oli hea otsus. tähendab, rahakotile mitte. mulle küll. eem, kuigi ilmselt mingi hetk tundub, et ka mitte mulle, sest ma olen oma rahakotiga seotud. aga sellele ei mõtle ma praegu.
igal juhul väljusin ma kolme pesukomplekti õnneliku omanikuna. kolme, jah kolme! sest need on nii efid!
ja kõigele lisaks sobivad sinna juurde Dreamlandi poe kaisukassid, punased ja valged. neid võib mulle nüüd vabalt kinkida igal puhul 🙂
tagatipuks avastasin kassikujulises pudelis veinid kah Prismast. igaks juhuks ma ei hakanud ostma täna. aga ükskord teen ma seda nagunii. näiteks siis, kui kassipesu voodise panna ja kuskile (magamistuppa) sobiv riiul tekitada, kuhu saaks mõne tühja veinipudeli panna.
onju need sobivad kokku? kaisukassidest pole ma taiband isegi moblapilti teha..
sügis vää?
sellest, et sügis on saabumas, annab sel aastal märku jälle see neetud seljavalu. ilmselt pühapäevase ürituse tagajärg. või siis ilma, mitte ürituse, õigemini.
väga hull veel ei ole. ma saan peaaegu et kummarduda ja kerratõmbunult magada. ja püsti voodist saan ka, kui külili kenasti enne sättida end.
ja loodan, et tänase trenni saan ka tehtud. oma poolplaasterdatud seljaga.
loodan, et asi ei lähe nii hulluks, kui üle-eelmisel sügisel. valuvaigistite peal tegutseda on suht karm.
mingises hiljutises unenäos rääkis ema mulle, et ma pean oma blogis ebamäärasemalt kirjutama. et praegu on liiga konkreetne ja miskipärast pole see hea.
nagu saaks palju ebamäärasem olla kui ma olen 🙂