vaatasin täna, et Telliskivi-Kopli rist tuleb ka mingi imeline saarekestega asi, nagu neid tänapäeval armastatakse teha. vaatasin ka seal mõnda kohta ja mõtlesin, et huvitav, kaua läheb aega, et lõpuks ikkagi õgvendatakse? nagu siin-seal juhtunud on – lihtsalt suured autod ei mahu muidu läbi. paratamatult need ju siiski liiguvad linnas ka.
ning Kopli poolt tulles kaob ära ristmiku kaks rada. ehk siis otsesõitjad peavad ootama parempöörde tegijate taga, kes ootavad trammi taga.
kui nüüd võtta eesmärgiks liikluse rahustamine, siis on sellel ju mõte. kuigi seal kohal pole nagunii ükski normaalne inimene kihutanud.
ja trammiga saan sellest nagunii üsna ükskõikselt mööda sõita.
Autor: PilleRiin
mju:zik, paar lauset
oi kuidas mulle meeldib netiraadio, kust tuleb mitmendat tundi järjest Massive Attacki compliation..
viga on selles, et ma seda lindistama ei pannud :O
ja mida homse Mobyga teha? trotsida Õllesummerit ja öelda endale, et ma olen sellest üle??
reedeseid arvustusi: Platz, Nopri juust ja Meriton Spa
reedeõhtust andsin küll ülevaate, aga nüüd arvaksin ka midagi mõne asja kohta.
välikohvik juhtus olema Rotermanni platsi Platz.
põhimõtteliselt oleksime tahtnud istekohta, mis on päikese käes ja siis varju all, aga see on just sedapidi, et päike sinna õuealale ei paista. iseendast on koht läbi maja, nii et talvel ikka saab natuke päikest, kui õiges servas istuda.
muidu oli kena, kaks poissi sebis kiirelt teenindada (kiiremini, kui me mõtlesime) ja veini toodi kenasti proovida ja puha. parajalt jahe mõnus valge vein oli, just see, mida vaja (meenud Brüssel, kus meile valati vein kenasti karahvini ja serveeriti sellest, kusjuures asutus oli publiaadne pigem; nö peenemas kohas toodi pudeliga lauale).
aga oma salatiga ma ei jäänud rahule. Evu muidugi ohkas oma koogi juures, et ‘Tallinna hinnad ja Tallinna portsjonid’. mina muidugi pigistasin hinna suhtes silmad kinni (no ma tavaliselt ei ole nõus sellist hinda salati eest välja käima jah) ja lootsin, et salatis on ohtralt värsket tomatit ja mõnusat mozzarellat, ürdid kenasti peal, sest menüüs oli salati juures välja toodu, et ‘suviste üritdega’. lõpuks oli salatipõhjale poolitatud ehk 4-5 kirsstomatit, mõni viil mozarellat ja ei ühtegi silmaga nähtavat ürti! maitselt oli kah selline, et mõtlesin juba maitseaineid juurde küsida (sest neid lauale ei toodud), aga vestluse käigus siiski sain söödud.
pärast küll küsiti kenasti, et kuidas maitses ja Evu ütles, et kook oli hea (eks ta arvustab ise, kui soovib), kuid mina kurtsin salati üle ja öeldi, et üridid on kastmes. ausalt öelda – et seal oli oluline kaste või? tilk midagi nagu vist oli..
igal juhul ütlesin, et kui nad lubavad menüüs salatit suvist üritidega, siis olgu need ürdid näha ka ikka. tõesti, oksake tüümiani ja paar lehte basiilikut ei ole ju raske ning selle hinna juures kannataks vabalt välja ka kõrvalt turult ostetud kraami.
nii et kuigi teenindusega võib rahule jääda, siis toiduga ma seekord rahul ei olnud. selle raha eest oleks tahtnud midagi mõnusamat (kuigi kesklinna kohta see vist oli ikka normaalne salatihind).
nii, kõrvale turule.
ma olin Nopri laabijuustu juba varem ka maitsenud, kuid nüüd ostsin turult tüki koju ka. kilohind tuleb 150.- kanti ehk täitsa normaalne, arvestades, et tegu pole siiski suurtööstusega. võrreldes pealegi kitsejuustuga, mida sealsamas Rotermanni turul osta saab, on see hind ikka kordades odavam (kuigi see kitsejuust on ka hea, eriti salatil ja sinna kulub ju vähe; lisaks sain ühe vihje kitsejuustu ja keskturu kohta).
igatahes on tegu päris mõnusa juustuga, mida õhukeste viiludena hea veini kõrvale tarbida. leiva peale pole proovinud. mulle meeldib muidugi see, et tegu pole mingi pooltoore maitsega imeliku konsistentsiga kodumaise juustuga, mida poed on täis (miks juustud on imelikud, ah? räägitakse, et toore pole sama; aga miks siis välismaal on normaalseid juuste ikka ka? aga meil aja nagu tikutulega taga ja ei või iial kindel olla, et kas.. või mis).
igatahes on mul hea meel, et selline asi nüüd saaval on ja hoian pöialt, et kvaliteet säilub.
muide, Pahkla kõva juustu tarbin ka aegajalt, aga need on ikka erinevad asjad veidi.
ja veel, Pajumäel on mahejäätise plaan ka kusagil tagataskus. sel hooajal küll veel mitte.
õhtul käisime siis Meriton Hotelli Spaas, Tallinna hotelli juurdeehituses. ausalt öelda läksime lihtsalt seepärast, et mingeid mõtteid õhtuks ei olnud ja mulle meenus, et olin näinud soodushinna silti. kodukalt vaatasin üle, mis seal umbes on ja läksime kohale.
riietusruum oli suur ja mind üllatas föönide rohkus. tavaliselt on neid alati liiga vähe. riietusruumid olid eraldi kenasti, mitte mingit riietumiskabiinide süsteemi.
tavaline leilisaun on naistel-meestel eraldi ja sauna ukse ees oli anum jääga 🙂 lahe.
dushid põrutasi veejoa otse pähe ja nii me siis võtsime imelikke poose, et päid mitte läbimärjaks saada 🙂
soolasaun oli siis määritava soolaga, mitte auruga; ja üsna jahe, nagu ikka. muidu poleks väga viga olnudki, aga seal oli meiega koos kaks.. tibi! ehk ohkasime kergendatult, kui nad oma tibijutuga lahkusid. aroomisauna ei läinud ka kohe järjest, sest tibid olid seal ees. läksime hoopis mullivanni ja proovisime massaa˛idui ja lebasime soojendatud lamamisalustel (need võiks veel pehmed ka olla :P).
õhtupäike paistis suurtest akendest sisse (päeval ja talvel pole seal mingit päikest) ja nii oli väga mõnus. arutasime, et selline suvine reedeõhtu on just paras seal olla, sest rahvast oli mõnusalt vähe. kuigi riietusruumid on üsna suured, on ju ujula-saunaosa ise üsna väike ja no nii 30 inimest selle peale oleks minu taluvuse piir ilmselt. niigi oli seal mingi seltskond, kellest me veidi eemale hoidsime (ja miks peaks spas endaga mobiili kaasas kandma, ah?).
siis käisime aroomisaunas, mis oli soojem ja ostsin jätsikokteilid. poleks mul olnud hiljem mingeid kohustusi, oleks mojitot tahtnud. aga noh, ei hakanud virgin varianti ka võtma.
menüü polnud just lai, aga mingi valik ikka on.
siis oli veel soojasid istumislauseid ja jätiskokteili.. ja peale seda oli 32-kraadine bassein jahe 😀 28-kraadisesse me ei läinudki lõpuks. natule veel mullivanni, aurusauna (kuhu saab duiruumidest, aga mis on meestele-naistele ühine) ja oligi aeg välja minna. tegelikult on seal 1,5 tundi täiesti piisav aeg, kauem polekski midagi teha.
õhtul oli nahk pehme ja mõnus 🙂 ja muidu oli ka nii mõnus olla.
Murphy
kui ma peaaegu et olen saanud end sellisesse seisu, et võiks ju oma jala õllesummerile Moby jaoks tõsta.. siis selgub, et ma olen kõik päevad sassi ajand ja tööde graafik ei võimalda ikka sinna minna.
ma ei tea kohe..
käisin-nägin minagi..
mingeid plaane ei olnudki. algul muidugi ei saanud linna, sest trammid enam ei käinud, imekombel aga saime mingi vene takso, mis viis meid linna täiesti normaalse hinnaga.
sõime oma buffee-hommikusöögi laiseldes ära ja jõudsime suhtkont rongkäigu alguseks Narva maantee äärde. otse meie vastas sebiti Ene Ergma rongkäiku ära, aga nii palju rahvast oli vahel, et head pilti ei saanudki. aiai.
siis oli vaja veel korra Rotermanni turult läbi käia, sest pidime kellegagi kokku saama, siis käisime samba juures sambatamas 😛 ja siis andsin oma teksatagi Evule kaasa ja saatsin ta laulupeole ära ning tulin ise koju. jalutasin piki Endla tänavat ja mul oli täitsa kahju just nendest lastest, kes seal ootasid ja ootasid ja ootasid.. ja kes õnneks nüüdseks on ikka liikuma saanud.
ning jah, ma ei tunne kõiki meie rahvarõivaid, pole spetsialist, aga sealsamas Viljandi- ja Valgamaa inimeste seljas Pühalepa rõivad panid mind küll kulmu kergitama. eks paljud riided ole muidugi olnud juba aastakümneid ja värvi järgi valitud, aga mu meelest võiks see siiski olla geograafiliselt veidigi seotud.. no et Muhu neidude riietus on üle Eesti levinud, on ka tavaline jah.
ja tuttavaid nägin ka, täiesti planeerimatult ja ootamatult. ja kui ma oleksingi kellegagi kokku leppinud, siis ei oleks nagunii näinud 🙂
plaanitu aeg
ma tunnen oma seebikast täitsa puudust. ei viitsi suurt kaamerat kogu aeg kaasas tassida ju ja nii mõnigi asi jääb pildistamata.
võib-olla võtan täna mingi filmikaamera kaasa, kui leian kus on ja suudan filmi sisse panna. sest et ikka väikest tahaks, mitte suurt.
aga eile.. istusime Evuga õuekohvikus, käisime riidepoes, käisime spaas. suvine reedeõhtu on viimaseks väga hea aeg, sest siis on seal ruumi 😛 pealegi on soodukate aeg ja pooleteise tunni eest alla saja raha välja käia on ju normaalne.
täna laiskleme edasi.
evut oodates
eilne suhteline kuumus on asendunud jahedama ja niiskemaga.
võib-olla on isegi mõnus.
kuigi päiksega oleks näiteks kohvicumi aias tore istuda. nüüd peame muu koha valima. aga tühja sellest. kohad pole olulised, inimesed on 🙂
silmapiiril on vale laev, kõrvalmaja katuseserval lösutab kajakas.
peegelmajade vaheline inimestevaba maailm.
nämm
isegi jäätist ei teinud ma otse retsepti järgi, vaid lugesin neid mitmeid – ja siis keerasin kokku.
kui kuidagi kõvema konstistentsi saaks, siis oleks suurepärane. praegu oli väga hea 🙂
aga ilmselt me olime siin lihtsalt kannatamatud.
aga poes oli küll loll lugu. ma siin oma asjadega ikka täitsa segi juba. kassas avastasin, et oops, rahakotti ei ole. nojah, ma ju tõstsin tsekke välja ja nii ta siia lauale jäi. parajasti aga pakkis asju lapse esimene kasvataja ja suures mures palusin talt laenu. nüüd ootan kannatamatult kõnet-sõnumit, mis mulle kontonumbri annaks, kuhu raha tagasi kanda.
ootan, et saan jäätisele
ma loodan, et saavad need aruandeasjad ka ikka lähiajal korda ja saab välja siit toast. tuuline küll, aga toas olla ei kannata. pealegi pean lubatud jäätise jaoks materjalid ostma ka. enne muidugi retsepti leidma.
Brüsselis sain suurepärast sidrunijäätist, mis oli tehtud päris sidrunitega (tillukesed tükikesed sees, ka maitsest tunda) ja peale seda tunduvad siin saadaolevad jäätised väga haledad. no seal oli ka muidugi eelmise päeva vanalinna jäätis mingi kallim essentsikas, samas vaid kümmekond minti jalutamist ja sai odavama naturaalsete lisaainetega asja. Valerie sõnul ei kasuta papi essentse vaid teebki naturaalseid, seega valik varieerub mõnevõrra.
ning ma ei loodagi, et mul samasugune välja tuleb. aga vähemalt ma tean, mis seal sees saab olema. ja pole midagi parata, isegei nende väheste jäätiste, mis mulle üldse maitsevad, pakendiinfot ma ei taha lugeda. enamik aga ei maitsegi, sest liiga karm essentsikas on juures.