mina, kellel on alati olnud tehnikaga suhteliselt hea läbisaamine, olen nüüd langenud mobiiltelefonide müstilise vandenõu ohvriks.
kusagil vana aasta sees sain helistajatelt mõned teated, et mu telefon ei ole aegajalt kättesaadav – ometi oli telefon siis alati sees ja kusagil mu lähikonnas. nii on see vahelduvalt olnud siiani.
aga otsustasin asja ikkagi käsile võtma.
mobiilioperaatorfirmas on üks tuttav, kes võttis mu kaebust tõsiselt ja pandi mu logi jälgimisele. saatsin ikak infot, kui jälle kuulsin, et pole kättesaadav olnud. nende andmetel olin ma ikka levis kenasti. küll aga täheldati, et vahel tulid sõnumid küll massina mulle läbi – ehk just nii, nagu telefon oleks väljas olnud.
hea küll, järgmine samm on ju kahelda telefonis. nii saingi täna vahetustelefoni, oma telefon läks tehnilisele uurimisele. minu armas nunnu..
kõik on kena, igati vinge asendustelefon (parem, kui minu oma) – aga ma ei kuule kõnesid! kui panen mikrofoni peale või handsfree-le, siis kuulen, muidu mitte. mind kuuldakse kusjuures.
sai vahetatud veel teise samasuguse vastu. ikka sama teema.
vahetused ei toimunud kontoris ja mingi tehnikainimese käe all. nii et nüüd siis pean natuke aega (näiteks homseni?) saama hakkama handsfree ja mikrofoniga. tüütu!
ahjaa, ja kui seda teist asendustelefoni tuldi mulle tooma, siis minu number loomulikult teatas, et ma ei ole kättesaadav – kuigi telefon vedeles mul siinsamas laua peal, levi põhjas.
mispeale tuldi siia mu levi ka kaema ja leiti, et levi on nagu tapab. ja et võiks arvata, et tööl veel ongi liiga palju eri jaamasid, mille vahel telefon ei suuda otsustada, kuhu ronida – aga see asi pole mul ainult tööl, vaid ka igal pool mujal.
nii et – müstika.
igatpidi.
ma olen hämmingus.
ahjaa, lisaks sellele teatas täna hommikul mu teenusepakkuja väljuva maili server, et soovib salasõna, et ma saaksin maili välja saata. nagu mismõttes? iial varem pole küsinud ja ma ei osanud sinna mitte midagi lüüa. peale korduvaid katseid saatsin selle maili veebist ära.
eks õhtul proovin uuesti ja vajadusel siis hakkan neid ka tüütama.
Autor: PilleRiin
provanssaali kana 40 küüslauguküünega
pilt on isu äratamiseks. kuidas seda teha, on kirjas kokkajas.
./\./\./\.
täna on öö nagu eile
ja sajad enne seda
ja tuhanded miljonid enne seda
lihtsalt üks öö
vaikne ja pime ja tühi öö
mis võtab mind oma embusesse hellalt
ja viib kõik mured ja vaeva
vähemalt
selleks ööks
***
ma olen keras teki all, sest on jahe, ja ‘jätkemindrahulemuidumahammustan’ on peal.
ainult kass tohib läheneda.
une näod, täiendamaks horoskoope tänaseks
You don’t have time for lunch? Or dinner? Better make time. No matter how little it may be, it’s something. Besides, it’s true what they say about quality vs. quantity.
Remember Mom asking you at least a thousand times if everyone else jumped off the bridge, would you? If you’re not sure, at least invest in a parachute.
******
tegelikult ma unes hüppamist-kukkumist ei näinud. peaaegu.
küll aga (ilmselt mõne eile sünnipäeval kuuldud loo põhjal) sai ühte uppunut otsitud. mina ei otsinud, mu sõbrad tegid seda. kummaline oli muidugi see, et uppumine ise oli toimunud umbes aasta varem. nii et ega keegi ei lootnudki muud leida, kui laipa.
koht ise oli nagu mingi kanal peaaegu keset linna.
siis nägin veel midagi, kuidas mul soovitati ühest seltskonnast lahku lüüa, kui ma tahan, et minuga halvasti ei läheks. jälle, mingi hoomamatu punt inimesi, kes reaalis iial kokku ei puutu. ma isegi ei mäleta, mis meid sidus. igal juhul oli mingi jama ja üks nendest nö. vaenlastest püüdis mind kusagil nurga taga kinni ja andis sõbralikult soovituse eemale hoida, kui tahan normaalselt jätkata.
jätkata millega, ma ei tea.
ja siis sai mingeid asju pakitud. kas siis seesama punt või mis? igal juhul visati meid kusagilt välja – aga taas, minu suhtes oldi leebed ja mina tegelikult ei pidanud minema.
kui ma niimoodi mõtlen, siis oli see umbes nagu lasteaed või algkool, sest me jagasime seal pilte ja muid nikerdusi; ning miskipärast oli seal päris suur hulk omi asju ka. ja raamatuid.
ning kindlasti ei olnud me lapsed, vaid ikkagi täiskasvanud.
kusjuures nüüd tuleb küll mingi lendamine-kukkumine sisse, meenus. sest mingil põhjusel olin ma korraga hoopis kogu selle asja kohal, umbes nagu läbipaistval katusel, ja tahtsin sealt lennata veidi kaugemal oleva papli peale. naljakas, et mul on meeles, et see oli just selline suur kõrge pappel.
aga ma ei lennanud välja, ma sain isegi mingi hoo sisse ja ei kukkunud kohe, aga paplini ei lennanud, enne pudisesin maha. haiget muide ei saanudki ja need nö. pahad tulid väga hoolitsevalt mu ümber.
siis ärkasin ma köhahoo peale ja mõtlesin, et selline benji-hüppe tunne on küll. või noh, peaaegu. et võtaks kusagilt hoogu ja hüppaks alla. kõrgelt.
aga ma ei olnud kindel, kas see kummipael peaks ikka ka olema või mitte. selle taustal tundub langevari päris hea soovitusena.
külm
mulle tundus, et kodus on külm. õhtul. võtsin veel ühe teki peale.
hommikul kraadi vaadates selgus, et ongi külm. sest ma olen harjunud, et toas on 20+ kraadi, nüüd oli alla 18. tea, kas on mingi küttekokkuhoid või on need kiviseinad nüüd korralikuld jõudnud lihtsalt läbi külmuda?
hääl on endiselt veider (‘kui silmad kinni panna, on sul oma ema hääl’), lisandunud on peatäis tatti ja algav ohatis.
aga muidu on elu ilus.
muide, kiirpassi ei tasu praegu teha. sest tavalisegi saab kätte 48 tunniga.
The Key to Your Life is Wisdom
|
The Key to Your Life is Wisdom |
 Anything good in your life comes from your vision and clarity. You’re able to see above all the small things in life and wisely understand the big picture. Anything bad in your life comes from not taking charge when you should be. You are a natural leader. So be aggressive and take the reins! |
:)
elus, terve, kodus 🙂
natuke väsinud ka. tormas.
no mida tõbe jälle?
ma lõhnan nagu küüslauk. sest ma ajasin seda hulgem sisse. sest nüüd, ääretult ebasobival momendil, tuli mingi pooltõbine tunne peale. ja mul ei ole lihtsalt aega põdeda (nagu pea alati, eksole?).
kuigi hea meelega läheks kaheks nädalaks tasuta sanatooriumisse või midagi. aga no ei saa. vangi ülalpidamisele kulub ca 13k kuus, ma ei teenigi nii palju ja pean sellest oma vajadused kõik katma. + vange üleval pidama. + oma rohud ise ostma.
ah.
ma tean ka, et kui ikka ei ole üldse aega haige olla, siis ei ole ka.
aga see on ainult edasilükkamine muidugi.
ja mulle meenus just, et kuigi mul on sidrunipõud, on mul hunnik apelsine. värsket mahla, mõtelge!