kolmapäev viis meid Vormsile. lihtsalt juhtus nii. lapsele kuues Eesti saar ja minule kaheksas, kus käidud on. keskmise eestlase kohta ei ole paha saavutus.
“Vormsi on Eesti suuruselt neljas saar, seda peab ikka teadma”, ütles poeg. seesama, kelle nõudmisel läheme homme mitte Vabaduse laulule, vaid Tabasalu jazzile.
autoga on nüüd ring peale tehtud, pikemaks uurimiseks peab ratastega minema. saab ligi ka igale poole.
vahtisin mingi päev seda uut aidsi-vastast reklaami, stiilis, et ainult 18% eesti naistest kannab kondoomi ise kaasas – ja vihastusin natuke.
esiteks, kondoomi kannab kaasas ainult see, kes on valmis juhuseksiks. kuna neist ka mingi osa ilmselt ei kanna kaasas (kas teadmatusest või mõnel muul põhjusel), siis ilmselt on neid, kes on juhuseksiks valmis, veelgi rohkem. ma nüüd ei tea, ma eeldan, et on ikka võetud sobiv vanuseklass, selle puhul peaks äkki arvestama, et mingi arvestatav hulk on püsisuhtes ja ilmselt neil ei ole praktilistel kaalutustel seega kondoomi vaja kaasas kanda. ehk siis ma leian, et 18% on päris hea tulemus (arvestades veel, et üks asi on suguhaigused, aga teine asi nt soovimatu rasestumine, millest hoidumine on nagunii rohkem naiste pärusmaa olnud meil) – isegi meil, kus püsisuhet väga ei väärtustata.
teiseks, tehtagu nüüd kõrvale statistika, kui paljudel meestel on kondoom kaasas ja kui paljud üldse on nõus seda kasutama. sest minu isiklik kogemus ütleb, et eeldada eesti mehelt ka esimesel korral kondoomi kasutamist on reeglina neile löök allapoole vööd. õnneks kõik ei ole sellised (ja ma loodan, et äkki nooremad on juba teistsuguse suhtumisega), aga väga paljud siiski on. ja ilmselt neid naisi ei ole ka liiga palju, kes juhul, kui mees siiski keeldub kummi kasutamast, keelduvad mehega seksimast.
tähendab, sellise statistika juurde tahaks rohkem tagamaid näha.
eilne töö sai edukalt kolme peale tehtud ja tapeet seina. tulemusega olen rahul 🙂 natuke on vaja nikerdada siit-sealt veel küll; no ja see vaip muidugi; ja kapp – aga jõudumööda.
üks tuba on tänaõhtuse tapeetimise ootel, lõpuks ometi. eks muud uuendused seal tulevad aja jooksul. peaasi, on algust teha – ja teha seejuures iga etapp korralikult, mitte nö ajutiselt (ajutised asjad on kõige püsivamad, teadagi).
kõik muu on sellevõrra rohkem segamini.
väsitav. selg oli õhtul kange. ma tean, et ma ei tohiks selliseid asju teha – aga kes ja millal siis teeb? küll ma jõuan puhata ka.
järgmised kaks nädalat on ettenähtavalt tihedad.
aga siis tuleb kooliaja-rutiin. mis on kohati hea.
see pilt võtab mu tänase päeva kokku. kui ma jaole sain, olid kõik naeratused võetud. aga ega mu tuju ja olemine ei olnud suurem asi enne sedagi.
otseselt ei olegi midagi. murtud rutiin, need puuduvad langevad tähed (mida ei näe linnas kuidagi). ei midagi hullu. sume august, mis mulle meeldib – ja siis olen ma siin korraga pidetuna. sellele ei tohi lihtsalt mõelda, siis läheb üle.
vana tapeet on maas, magasmituba pea peal. jätkutööd lähipäevil.
tee tööd, muidu tuleb igatsus ja armastus. kellele neid vaja on?
tegelikult sirvisin eile õhtul miskipärast hunnikut (ingliskeelseid) toidublogisid. ega seal ei olnudki salatid just ülekaalus, aga aastaaeg on selline, et torkavad silma. sest kui on kodused köögiviljad käes, on salati maitse ka teine kui talvisel.
nii et üldiselt võiks öelda, et tegu on salatitest inspireeritud salatiga. aga kuna siin sees on hulk häid asju, mis on pärit Sadama turult; ning ülejäänuid saab sealt ka, siis olgu seekord nii 🙂 panen kirja ka, kelle käest seal midagi saab.
kogus on seekord ühele, selline päris korralik kõhutäis. aga võib teha ka rohkem ja kaussi ja siis tõsta.
mõni leht jääsalatit (Uus-Kongo)
värske lühike kurk (Pekero)
suurem tomat või peotäis kirsstomateid (Pekero)
väiksem sibul (Pekero; punane sibul on muidugi parem, aga kõlbab ka tavaline)
viil arbuusi
keedetud kanamuna või 2-3 keedetud vutimuna (Pekero; vutimuna on loomulikult parem, aga seda mul lihtsalt ei olnud hetkel)
2 viilu sinki (Vana-Torokse)
mõned lehed värsket basiilikut (Uus-Kongo)
värskelt jahvatatud pipart
vinegrett-kastmeks:
1tl sidrunimahla
ca 1,5spl head õli (otsi nt papa Joe juurest)
0,5tl suhkrut
maitse järgi soola
0,5tl kanget sinepit
veidi jahvatatud valget pipart
singiviilud lõika ribadeks ja prae keskmisel kuumusel pannil mõlemalt poolt. hädapärast kõlbab ka poe toorsuitsupeekon ilmselt, aga sellele maasuitsuomale ei saa vastu. soovitan võtta kas kaelakarbonaadi või suitsuribi; seljakarbonaad on natuke kuiv praadimiseks.
kuni sink pannil on, rebi salat tükkideks taldriku põhja. lõika kurk pikuti veeranditeks ja seejärel viiluta (mitte liiga õhukeselt!). suur tomat lõika samuti ühtepidi veeranditeks ja siis viiluta, kirsstomatid poolita või lõika veeranditeks. arbuusiviil haki kuubikuteks, eemalda seemned. sibul samuti: sõltuvalt suurusest pikuti veeranditeks või pooleks ning seejärel lõika kenad viilud.
(vaikselt ütlen siikohal ära ka, et kurgid-tomatid-sibulad on mul emme käest, aga Sadama turul on täiesti hea kraam ikkagi olemas)
aseta koostisained salatipadjale (võid kasutada ka muid salateid sinna sisse muidugi; tammelehte, rooma salatit jms).
vinegretiained vala mõnda pisikesse korralikult suletavasse purki ning loksuta tugevalt, kuni ained on seganunenud. vala salatile. lisa purustatud pipart.
vutimunad poolita, kanamunad viiluta ning pane salati peale. lisa kuhjana nüüdeks kenasti praetud sink.
kaunista-maitsesta basiilikulehtedega.
täna tegin natuke fototööd. vähekene – esimene peale oppi ju.
kummaline kokkusattumus, üks mitte eriti tuttav inimene uuris mult ka fototööde hinda. ütles, et talle on mu pildid muljet jätnud ja julgeb soovitada. kiitus on alati mõnus 🙂
mustikad-mustikad. linnas. nämm.
üldse on hea aeg. salatiaeg. jõuaks ainult nii palju süüa (sest need ei säili kaua ja ühele neid teha ma ometi ei oska ju).
Your result for The Cultural Identity Test…
69% Traditionalism, 70% Knowledge, 62% Diversity, 37% Contemporary and 33% Untraditionalism!
You Scored 37% Kaffeeklatsch Savant, Congratulations!
Hey there, Modern Thinker! At the forefront of your generation, you possess the uncanny ability to ride the waves of untraditionalism that course through our fickle society and remain at the crest! Ever aware of the changing tides of politics and philosophy, you have your own niche and you stick to it. With a healthy disdain for hypocrisy and pretense, you have the temerity to say so, and are well aware of the unpleasant facts that your contemporaries try to brush under the rug. Perhaps you’re even something of a cynic!
Not into the latest headlines or ‘ground breaking’ news? Don’t really care about that archaeological discovery in Tibet that suggests Cro-Magnon man had twenty five teeth instead of twenty seven? You find other cultures interesting, but you most likely won’t go out of your way to do anything about it. You know where you stand, and that’s the bottom line. Well, you aren’t alone, and you’re actually in some pretty good company. Oscar Wilde, John Simon, Dorothy Parker and George Bernard Shaw were some of the great modern thinkers of their time, and they maintained their positions by steadfastly refusing to succumb to either the preposterous notions of the past or the rambling obsequiousness of trendy and idealistic fads of the day.
Less of an idealist and not so devoted to traditions, there’s a good chance your idea of the world is your own and you don’t necessarily care about what others think you should be thinking. The past? The future? This is the present, and no amount of planning for the future or lamenting the past will change that. So, you probably have a good idea of where you stand and what makes sense. And then again if nothing makes sense, it’s ok, because it probably isn’t that important anyways. Apathy towards current affairs can be a good thing often times. After all, are those vicissitudinous ideas the politicians spout all the time really that meaningful? They really just want your vote, and you aren’t fooled by all the clever talk.
You were scored as a Modern Thinker because you most consistently chose answers relating to contemporary ideas. Concepts like race, tradition, history, and your heritage don’t appear to have all that great an attraction for you, which is just fine, because most of those things don’t seem to affect your day to day life. If you can get along without worrying about the traditional mating headgear of the Papu Papu tribe of Eastern Samoa, then that’s just one less thing to worry about. And if you do care about such things, then you’ve managed to find the perfect blend between contemporary ideas and the enriching intellectualism that is so readily available to questing minds.
tavaliselt ei näe ma Põhja-Eestis kombaine põldudel enne oma sünnipäeva. tavaliselt ka vahetult peale ei näe.
sel aastal nägin.
ent ometi on õhus veel seda lõputut juulit.
lugesin ajakirjast, kuidas Margit Hakomaa kirjutas midagi, et tema ei ole raha ori, raha on tema ori. ja et ta teeb asju, mida ta tahab, neid on hea teha.
kes seda viimast ei teaks? ainult mõnigi meeldiv asi eeldab rohkem materiaalseid võimalusi, kui on. kõik ei saa lahutusega miljoneid, et seejärel viia ellu südameläehdasi projekte.
ah, muidugi saab ka odavamalt. aga ma ei taha ka laenule üles ehitada asju.
leidsin selle taustal, et isegi oma väheste võimalustega ei ole ma siiski raha ori, vaid tegelen ka päris palju lihtsalt meeldivate asjadega, või laisklen niisama. mis on, muide, tänapäeva läänemaailmas ka täiesti omaette oskus.
projektid jäävad mingisse teise maailma.
samast ajakirjast lugesin, et eestis on lapsi üksi kasvatavaid emasid kõige rohkem, 7% rahvastikust. nii vähe?
täna käisin pediküüris, maniküüris, OKOs ja juuksuris.
olen juba harjunud sellega, et sinu valikud söögikohtade osas on alati head ja huvitavad.
vahelduseks lähme oma pisikese elu juurest mujale ka.
näiteks eile ilmus selline “tore” uudis, et on avatud veebileht, kus teavitatakse piletikontrollide asukohti.
ma olen ennegi rääkinud, mu meelest on piletita sõit iseenda tagant varastamine. aga nagu näha, on see paljude jaoks ikka põhimõtte küsimus. sellise lehe loomine võtab mõnevõrra aega (seal on mingi programmeerimine ka taga olnud) ja domeen ka mõnevõrra raha (okei, kui on oma server köögilaua all, siis domeen ise pole kallis; aga virtuaalserveritel on siiski kuumaksud). äkki kasutaks seda aega ja raha nt selleks, et teha tööd ja osta omale pilet? sest siis, kui regulaarselt piletiga sõita, muutub võib-olla meie ühistransa olukord ka paremaks. kui pilet osta taskusse vaid trahvihirmust, ei muutu midagi. aga nagu näha, siis osadele kodanikele mõjubki ainult hirm ning igasugune loogiline käitumine unustatakse ära. ehk siis näiteks see, miks tegelikult on pilet vajalik. ja see vastus ei ole, et kontrollidele näitamiseks.
täna jäi silma hoopis nupuke selle kohta, et eestlased on usinad telefonioperaatoreid vahetama. tegelikult ka eilne nupuke, aga ma nägin täna.
ja ei imesta üldse, sest viimasel ajal on omalgi vahel tunne, et kasulikum on olla operaatoreid pidevalt vahetav klient kui truult ühe teenusepakkuja küljes rippuda.
viimati oli see tunne, kui mu mobiiliteenusepakkuja reklaamis, et perepaketiga saab kaasa üsna viisaka uue telefoni tasuta. hakkasin uurima teemat ja muidugi olid juures konksud (no ma tean muidugi ammu, et tasuta lõunaid ei ole olemas): too üks number meile sinna paketti üle ja siis saad aparaadi. mõhh. mul on kaks numbrit teie võrgus, üks 10+ aastat ja teine 2 aastat (okei, kaks numbrit ei ole muidugi palju, aga siiski!) ja mulle eelistatakse suvalist ülejooksikut? suhtlesin klienditeendindusega ka sel teemal ja mulle soovitati teha paketivahetus, millega saanuks ka kaasa mingi uue telefoni tasuta – ainult et muidugi kehvema mudeli, kui see, mis perepaketis oli.
muidugi lõin käega ega vahetanud midagi, telefon töötab veel küll ka täiesti. lihtsalt tundus mõnus ja sobiv pakkumine, millest ilma jäin, kuna ma olen lojaalne.
ja no liiga liiga laisk olen ka, et joosta siia-sinna. ning leian endiselt, et mitteüks telekommunikatsioonifirma eestis ei oska oma püsiklienti hinnata, vaid koorib teda, kuidas jaksab.
ehk ei midagi uut.