Autor: PilleRiin

lõhepirukas pastinaagi ja porruga

Posted on by PilleRiin

seekordsed pühad on kalapühad 😛 ehk siis kui eile oli lõunasöögiks lõhepirukas pastinaagi ja porruga, siis külla sai võetud materjal kiluvõikude jaoks, profitroolid tuunikalatäidisega ning suitsukalasalat.
täna pakuti taas lõhet 😛

igatahes:
500g lehttaigent
400-500g kalafileed
1 pisem pastinaak
10cm jupp porrut
100g hapukoort
2tl võid
soola, valget pipart

maitsesta kalafilee vähese soola ja pipraga, jäta seisma.
puhasta ja tükelda pastinaak, keeda ca 20 minutit, kalla vesi pealt ja suru kahvliga peeneks.
viiluta porrulauk. sulata või väikesel pannil keskmisel kuumusel, lisa porruviilud, kuumuta segades 3-4 minutit; lisa purustatud pastinaak ja hapukoor, sega veel paar-kolm minutit, lisa natuke soola ja tõsta tulelt.

rulli taigen kalafileest veidi suuremaks; arvesta, et taigen peab kalale ümber ulatuma, aga mitte väga paksult jääma. tõsta tainas rulli abiga ahjunõusse nii, et küljed jäävad üle vormi serva. aseta keskele kala, kata pastinaagi-porruseguga, tõsta taignaservad peale ja suru õrnalt kinni. lõika taignasse peale pilud või torka kahvliga läbi.

nii, nüüd läheb kogu see kupatus nii umbes 40ks minutiks 200-kraadisesse eelsoojendatud ahju. enne võib pealt munaga määrida ka.
välja tõstes lase enne serveerimist veidi jahtuda.

lapse muusikakasvatus..

Posted on by PilleRiin

sel aatal peab vist Jazzkaarele teadlikult lähenema ja paar konkreetset kontserti välja valima, mida koos lapsega külastada. esmaspäevane Tafenau-Aimla Teatri Puhvetis läks talle igatahes väga hästi peale. muuhulgas oskas ta olla üllatunud, et oli ainus laps seal. nojah, mina ei olnud üllatunud.
aga tegelikult on mul tõsine probleem, et peaks teda ka muu muusikaga kurssi viima. Pärti ta muide teab juba 😛 terve hulk erinevat filmimuusikat on tal, siis näiteks Genialistide Entel-Tenteli töötlused.. ja mingeid asju veel. aga ilmselgelt ei ole ta kursis tänapäevase popmuusikaga- no et kui mõnel tuttaval on temast nooremad lapsed, kes oskavad mingite tänapäeva artistide kontserditele end nuiata, siis selle koha pealt oleme me mõlemad üsna tuhmid.
aga ma ei oska kuidagi sellele asjale läheneda ka.. või kas peakski?

pühapäev

Posted on by PilleRiin

ikka on kuidagi uimane olla. ausalt, tahaks kohe kuudeks kusagile rändama minna.
millise mõtte puhul meenus kohe, et eile oli taas ühe sõbrannaga juttu teemal, et tänapäeval inimesed ei oska puhata ega niisama olla. et ühelt poolt kõik oigavad, et tahaks puhata, ometi ei võeta selleks aega. ja lõpuks taandubki kõik selles artiklis öeldu juurde. ehk et kui mõistad, et selle aja oleks pidanud ise võtma, on võib-olla juba hilja. aga raha orjadena tundub alati, et peab ikka rabama, muidu ei saa elatud ega õnnelikuks..

käisime pojaga kinos. ‘Üks kass Pariisis’ oli vahva film, omalegi tore vaadata. aga välja tulles oli laps pettunud, et nii lühike. samas väiksemate laste puhul on see vast pigem pluss, et ei ole liiga pikk film. lugu oli ju küllalt lihtne, ometi oma nüanssidega, et ei muutunud igavaks.
pärast oli raamatupood (kust väljusime küll raamatuteta, kuid mõne muu asjaga) ja rämpstoit (vahel võib ju). ja jääskulptuurid, kahjus kohati juba katkised. aga pole ka ime, kui rüblikuid umbes nende peale tõstetakse.

nüüd on vaikne jazz plaadilt. kahjuks arvutis, sest muusikakeskuse mängija keeldub aina enam ja enam plaate tunnistamast. eile selgus ka, et vinüülimängija ei tööta. peaks kunagi uurima, kas ja kuidas neid korda saaks..

arusaamatu..

Posted on by PilleRiin

läksime lapse ja ta uute suuskadega õue, kena ilm, proovime siis järgi, kuidas on. ja no tee mis tahad, ei saa suuski jalga. saapad on teise-käe omad, profiil ometi sama ja visuaalselt on kõik korras. aga no ei käi seda klikki, et nüüd on klamber lukus. selline tunne jääb, nagu saapal oleks see pulk natuke jämedam, kui klambrisse mahub – samas, no mismoodi see saab olla nii, lisaks peabki ju tihkelt käima, et suusk ei loksuks.
proovisin aidata ka, ei midagi.

kodus nüüd katsetasin ise. saabas läheb õnneks mulle omale õhukese sokiga ka jalga.. no nagu hakkab minema klambrisse, kuid ikka sama, ei lähe lõpuni, et klamber kinni saaks.
täiesti arusaamatu.

lisaks ei suutnud mina neid suuski ja keppe omavahel kompaktselt ära ühendada, nagu need olid, kui lapse nendega tuli.
ema või asi..

niidiotsad

Posted on by PilleRiin

kui tuli sõbrannaga millalgi nädala alguspoolel jutuks, et pidada magnettorm olema, siis meenus, et Päike pidi sel aastal aktiivne olema. ilmselgelt see siis mõjutab ka erinevaid protsesse mu ümber ning seletab mu jubedat peavalu mitmel päeval ja seda hullu väsimust.
õnneks hakkas eile poolest päevast asi paremaks minema. mingid asjad hakkasid hargnema, mingid positiivsed emotsioonid, paar tundi puhast lõõgastust.

arenguvestlusel tõdesin taas, et mul on ikka hea ja tore laps. isegi, kui ma vahel sellega päris nõus ei ole, on ta siiani ikka täitsa mõistlik inimene olnud. endiselt rõõmustab see ema südant 🙂 nagunii on ju ikka vahel peas mõtted ja kahtlused lapse suunamise (sest ega teda enam kasvatada ei saa) osas. siis on ju tore saada välist tunnustust, et midagi on ka õiges suunas liikunud.

selmet rahus reedeõhtut veeta, loen ma mingeid dokumente..

kolmeteistkümnes

Posted on by PilleRiin

ma ei ole ebausklik. kolmeteistkümnes kuupäev on nagu iga teine. nagu Karahh tabavalt veel märkis, “‎13. ja esmaspäev on palju hullem kui 13. ja reede. Umbes samapalju hullem kuivõrd suvaline esmaspäev võrrelduna suvalise reedega.”
aga ilmselgelt ei ole tänased probleemid seotud ei kuu- ega nädalapäevaga. ilmselt lihtsalt on selline kuuseis, et asjad tõusevad pinnale, mind üht- või teistpidi riivates. ehk siis aeg taaskord mõelda, kas üldse tasub püüelda ja pingutada. kui asjad, mis on oma meelest korralikult (ja oma teadmiste-volituste piires ongi) tehtud, osutuvad hiljem vigasteks (aga info selle kohta tuleb kunagi siis, kui enam ei saa olukorda muuta) ning kõik vaatavad minu poole.. kui ühe teise, vabatahtliku tegevusega seotult, tõuseb üles nii palju jama ja vassimist ja kummalisi fakte, mis sisuliselt teeb edasitegutsemise võimatuks ja hetkel olen ilmselt mina see, kes peab nüüd midagigi otsustama (aga sellel otsusel ei ole jõudu, kui kõik muu ei vasta reeglistikule).. ja veel mõned õhus hõljuvad ‘asjakesed’..
.. siis tekib jälle vägisi kõigele käega löömise tunne. milleks see kõik, milleks? mina ju kulun ka seeläbi.
aga teine pool on see kogemusepool. igast asjast on midagi õppida, alati.
ning kui mina tahan, et mingid asjad oleksid paremad, siis on ka minu kohus mingeid asju püüda muuta. need asjad ei pea siinkohal olema ekvivalentsed, pigem on see mingi ‘jäävuse seaduse’ moodi mõtteke.
päev pole muidugi veel kaugeltki läbi..

aga jah, niipalju siis lõõgastumisest 😛

nädalavahetus lõõgastudes

Posted on by PilleRiin

lõõgastumise nädalavahetusel tõdesime sõbrannaga, et miskipärast eeldatakse, et romantikapakett on kahele vastassoost isikule 😛
igatahes, juhtus nii, et sel nädalavahetusel käisime sõbrannaga Rakveres “romantikat tegemas” 🙂 muidugi, tühja see romantika, paketivalik lähtus ikka kainest mõistusest; mis parata, et sobivaim pakett just see juhtus olema.
aga no näiteks massaaži minnes (sünkroonmassaaž kahele inimesele ühes ruumis :P) üritasid käbedad pisikesed pilusilmsed massööritädid rebida endaga kaasa sõbranna ja ühe oma protseduure ootava suvalise meesterahva. ma ikka pisin päris mitu korda ütlema, et ei, mina olen K. kaaslane. vaene mees ei saanud üldse aru, mis toimub. lõpuks õnnestus meil ikka asi selgeks saada ja tädid siis vabandasid ette ja taha. aga mind jäi piinama see, et äkki oli sel mehel mingi pikem massaaž nt, sel juhul oleks igati sobiv vahetus olnud 😛
tuba oli ka vinge, ikka mingi sviit: kaks tuba ja mullivann (mida me ei jõudnudki küll proovida :P).

aga no üldiselt, see, et soola-aurusaun on kadunud, ei mahu mulle endiselt pähe. toit on Mezzos vankumatult heal tasemel ja seega tasub igal juhul õhtusöögiga pakett võtta (muidu võib ju seal ka süüa, saab kogu a la carte menüüst valida, aga meie arvutuste kohaselt tuleb eraldi ostes igal juhul kallim). õhtusöögi lõpupoole vajus küll kõrvallauda mingi väga labaselt lärmakas seltskond, mis üldist meeleolu natuke rikkus, aga me saime sealt peatselt tulema. selle seltskonna lahkumist oli küll hiljem kuulda (tuba oli meil just välisukse kohal umbes). aga no sellised kliendid ei sõltu söögikohast kui selliselt
majutusega paketid, muide, kipuvad kehvemaks jääma, sellessamas romantikas oli veel mõni aeg tagasi kolm hoolitust, nüüd vaid kaks.

üllatav oli see, et nädalavahetused on paksult rahvast täis (sõbranna bronnis selle asja ürgammu) ja kõlas peamiselt eesti keel, ehk siis keskmine klient ei olnudki soome pensionär, vaid lastega eesti pere.
muide, tagasi sõites käisime ka nt Vihulast läbi ja seal oli spaas öeldud, et neil on samuti nädalavahetused väga täis kogu aeg.

une näod / vastu seina

Posted on by PilleRiin

kella seitsmene äratuskell on mu jaoks alati väga jube, sõltumata, mis kell ma olen magama heitunud. ma võin arvestada unerütme vms, ma isegi ei jää peale lapse koolisaatmist enam uuesti magama, nagu eelmisel talvel, aga mingit organismipoolset valmisolekut kell 7 tõusta ma ei tähelda ikkagi.
aga täna oli kell pääsemine. sest poolelijäänud unenägu oli.. nagu üks paras õudusunenägu mu viimastest aastatest. koondades endasse väga palju valu ja ebameeldivusi. ja seda valu, mida veel ei olnud, aga mille suunas kõik paratamatult liikus.
kell päästis mind.

ma olen mingitest probleemidest ärritunud ja väsinud. aga noh, ise ma end sinna toppisin ning tulemusena tahan, et midagi muutuks ka, paremuse suunas. võiks juba mingeidki tagajärgi nägema hakata ju. aga kohati, nagu ikka sellistes inertsetes süsteemides, on vaja enne mitu korda peaga vastu seina joosta, enne, kui praod tekkivad. seda suurem on ilmselt kunagu hiljem rahuldus kordasaadetust.

aga kanapuljong on tulel ja levitab mõnusat, rahustavat lõhna. teen joogas õpitud hingamist ja ärritus kaugeneb.
tore on, et ma oskan nüüd aegajalt kohe täiesti tühi olla. mitte selle negatiivses mõttes, vaid positiivses. tühi mõtetest, soovidest, valudest; lihtsalt olla mõne hetke vabalt.

enesemüümise oskus

Posted on by PilleRiin

kui ikka sabatunne mingi asja vastu röögib, siis on mõistlik kuulata. saab olemise paremaks.

täna on juba suhteliselt soe, kuid mina olen päev otsa külmetanud. ööseks kraabin kõik vähegi pädevad katted omale vist peale.

sõbranna soovitas, et ma peaksin hakkama raha eest pildistama. no et neid fotograafe on ju päris palju. jah, tõesti, ma mingi päev vaatasin miskit soodukat, kus paar aastakest pildistanud inimene peab end ägedaks tegijaks. mina olen veteran sellise kõrval – aga end müüa ei oska kuidagi. mitte, et ma selleks kuidagi vaeva oleksin näinud. isegi labast portfooliot ei ole ma kokku pannud. ja just selliseid inimeste pilte on mul vähe siin.
aga ma ei oska hakata end kuidagi lambist ise kiitma ka. või mingeid spetsiaalseid ninnunännupilte tegema. või veel midagi sellist.
stuudios tahaks veel pildistada hoopis.
ja üldse peaks lihtsalt rohkem pildistama. inimesi.
kes tahab? 🙂