näe, eile toodi jälle veerand noorlooma.
tüütu on muidugi tükeldada (ehkki lapse pärast jäin ma suuremast tööst kõrvale), aga teiselt poolt on suur hulk värsket liha ka hea .. kuigi lõppeks maandub enamus ikkagi sügavkülma. enne aga sai tükike liha soola pandud ja tükike ahju pistetud leivakatteks ning ribitükkidele keeran kohe sousti peale.
taas kord tõdesin, et võiks ju võtta terve looma ning tuttavatelegi müüa.. aga igaüks tahab ju sisefileed ja praetükke ja puhast liha.. ning kui kalliks peaksime me siis oma lihunikutööd hindama? ning loom ei koosne ju ainult fileest 🙂
sama on lambaga. saaks terve lamba, nii paari tükki raiutuna.. aga edasi? tahtjaid oleks ehk, kuid ikkagi peab komplekteerima enamvähem võrdsed pakikesed..
igatahes on külmkapp jälle mu sõber ja liha täis. suurem osa on ema juures, kuid mu külmik on hulka pisem ka 🙂
tssh, tegelikult ei tohi niimoodi tuttavatelt kodus tapetud looma liha saada…