edukalt kodus, kuigi suht loppis olemine on.
viimane päev Dallases oli natuke poodides käimist ja natuke pakkimist ja natuke niisama istumist. enne sõitu sai pakkimine lõpetatud ja siis oli 24h reisimist.
vahepeatus Amsterdamis oli lahe. esimest korda elus oli mul tunne, et ma võin jalgratta alla jääda 😉 ning tundus, et kes ei sõida seal rattaga, sõidab trammiga, sest tramme oli palju. ning autoteed olid kitsad (kohati olid rattateed laiemadki). muidugi, rongist paistis, et äärelinnas on veidi rohkem ruumi autodele ikka. aga ameerika linnatänavate kõrval, kus kolm rida ühes suunas on selline keskmine norm, kesklinnas on ehk kaks rida ja mujal tihti rohkemgi; ning kus jalakäijaid peaaegu ei näegi (jälle, kesklinnas neid siiski on) ja jalgrattaid kasutatakse pigem sportimiseks kui punktist A punkti B jõudmiseks, oli see kontrast ikka tervitatav.
ja andis ühe järjekordse reisimõtte juurde 😀
Helsingis ei jaksanud ma enam midagi teha. kuna CV-l oli vaja veel veidi töötada, siis mina sain paar tundi kontoris diivanil magada. lennukis on ikka selline poolunes olemine ju.
koju jõudes olin täitsa läbi muidugi.
aga täna sain siiski isegi üles. mõtlesin, et pean aega sisse elama ja ei ole mõtet magada, kaua torust tuleb.
nüüd pean minema lapse ka ära tooma 🙂