vaatasin eile hommikul asjaolude sunnil ja natuke vabast tahtest oma vanu sisseskännitud pilte üle. muuhulgas ka ammuse (ehk viimase korralikuma välisreisi) Pariisi-reisi pilte.
niisiis – ma tahan reisima, väga, väga, väga! hetkel liigub selles suunas, et lähen ka.
aga kaasa peab võtma vist mõlemad kaamerad või maiteagi nüüd. filmil on oma võlu, lisaks töötab lainurk seal ees lainurgana – aga tassimine, tassimine!
ja ma ei tea, kas on piltide väärtus ajas ümber kujunenud või tegin ma tõesti aastat 5-6 tagasi paremaid pilte kui praegu? :O et jah, nagu Rehepapp allpool kommenteerib, et iga pilt on ‘oma laps’ – aga suhtumine neisse muutub ajaga. nostalgia?
/lühendatud mõtted/