tõnisepäevaõhtune

vaatasin tänast külastajate arvu ja siis mõtlesin, et kas ma peaks nüüd piinlikkust tundma, et pole midagi kirjutanud? sest inimesed tulevad siia, tahavad lugeda midagi uut ja .. huvitavat?, ja polegi midagi.
lõbust ja eneseväljendusest saab pooliti kohustus.
tegelikult see pole ju üldse põhjus midagi kirjutada. või on?
rääkisime täna netis ühe tuttavaga, kes ei käi iga päev mu lehel. ütles, et täna käis ja kas mul pole rõõmsaid asju, millest kirjutada. ei ole eriti jah, pidin tõdema. mis teha, et asjad minu sees hetkel sedapidi jagunevad.
nii et parem on vähem kirjutada.
ja pilte, häid pilte, pole mul ka kohe tükk aega ühtegi tehtud.
mul on külm ka, kuigi toatemperatuur peab õue omale vastu ja kraadiklaas on kõvasti peale 20 kraadi.
poiss köhib ja aevastab ja ma hoian pöialt, et pühapäevaks üle läheks.