vahel suudan ma lasta end häirida üsna kummalistest ja minussemittepuutuvatest asjadest.
näiteks et miks on jube palju seda näha, et autot slepis vedades vilguvad ohutuled ka vedaval autol, kuigi peaks olema peal ainult veetaval. sest mis pagana moodi ma saan muidu aru, kui nad plaanviad rida vahtada vms? esimene auto peaks teoreetiliselt näitama ainult suunatuld, kui vaja ja muidu sõitma normaalsete tuledega.
ja siis see, kuidas mõni kannab oma last kõhukotis. kannabki kõhul. seljarist kõhukotil kusagil kaela peal ja laps ema põlvede juures. no ja siis ma tõesti ei imesta, miks kurdetakse, et ei jaksa kõhukotis kanda. ‘kõhukott’ kui termin on juba vale, soomlaste ‘rintareppu’ on parem: laps peabki olema võimalikult kõrgel rinnal, siis on kergem. seal all kõhul tassida.. oiei, vaadatagi on juba raske.
a noh, ju need on minu kiiksud 😉