hommikuses trammis tuli istus mu taha tädike. natuke haisev ja samas kuidagi isemoodi. visuaal ei vastanud tavalisele tänavainimesele. hetk enne istumist riivas ta mõlema käega kergelt paitavalt mu õlgu. hmm. tavapärast vastikustunnet ei tekkinud.
järgmises peatuses ta lahkus, olles kõndinud pool trammi, et riivata veel ühe mehe õlga.
ma ei tea, mida ta sellega tahtis öelda. aga mul on tunne, et see kohtumine ei olnud päris juhuslik.
või tähtsustan ma üle mõttetuid asju?