Päev: 2. veebruar 2005

btw, sõltumata sellest, mis mulje jättis mu eelmine post, olen ma üle keskmise õnnelik 😉
aga on asju, mida ma olen kunagi kirjutanud ja millised mina olen nüüd piisavalt vabaks lasknud – või millised mind – ja ma tunnen, et võiks need lõplikult endast välja saada. nendele tuleb järge.

Kõige rohkem mälestusi on sügisega. Sügispäike. Pikad varjud ja soe valgus. Puumajade vahel õhkuv kondenseeritud soojus või rannakivide leebe tuul. Kummaliselt säravad ööd linnas. Muusika ja tuli ahjus. Soe käsi käes. Pilk. Puudutus. Hingus.
Liiga valus on.