mõnel hommikul võivad ka mingid tühised asjad endast välja lüüa.
otsustasin täna trammipileti osta teisest putkast kui harilikult. peatusest kaugemast. põhjuseks muidugi see, et tavaliselt ma liigun teisel pool teed ja seega see kaugem putka ei jää mul tee peale. aga täna, näe jäi..
fikseerin ära, et peatusele läheneb vale tramm, st. see, mis mind väga ei aita. tädi kohmerdas mingeid lehte klaasi taga kohendada ja tal võttis jupp aega, enne kui mu poole pöördus. ütlesin oma soovi, ta kohmerdas lõpuni ning ulatas mulle pileti. pööran end ringi, ning näen, et mu tramm on just peatusesse jõudnud. hea, tühi tramm! üritan üle kahe sõidutee kalpsata – libe on ka ja autod muidugi! – kuid hilinen poole sõidutee ning trammipeatuse laiuse võrra…
järgmine tramm tuleb umbes 5 minti pärast, on nagu kiuste minu number ja loomulikult täis. mahutan end peale ning tunnen, kuidas kõik ümberkaudsed inimesed on julmalt minu privaatruumis. nagu kiuste, ei lähe üheski peatuses tramm nii tühjaks, et ma saaksin liikuda kusagile nurka, kus on vähem rahvast..
mõnel hommikul ei häiri mind täis tramm üldse.