oma meelest panin ma eile õhtul siia pildi üles, aga mida pole, seda pole. kusagil adminnipoolel rippumas ka mitte. humm.
ju ma siis ei pannud ikka 😛
täna on tööl ka selline tunne, et no kurat, raba nagu hull. vahel ma ei saa aru, miks suurem osa tööst meile suunatakse, kui neid tegijaid on mujal ka? et kuna meid on idee poolest rohkem? aga mis sellest kasu on, kui meil on päevad iseendi poolt väga ära nüsitud. tulin siin hiljuti välja ideega, et tegelikult võiksime natuke pikemaks tööpäevi sätitada (ja siis jääksind ka täiskohaga käijatel tunnid ikka alla normi), kuid oh imet küll :P, see ettepanek ei olnud populaarne. ehk ma siis teen järelduse, et ma olen saamatu? et 10 aastat peaaegu siin töötanud, aga näe, uued inimesed tulevad paremini toime.
või ma ei tea. äkki ma teen vanast harjumusest ja vana töölepingu põhjal neid asju korralikumalt, milledest teised lihtsalt üle libisevad?