lugesin CV eileõhtust sissekannet ja see lõi mind pahviks. miks ma pole ise nii lihtsa asja peale tulnud?
kui panna kogu oma energia ellujäämisele (olgu see füüsilises või vaimses mõttes), siis polegi võimalik selle kõrvalt midagi üles ehitada. või juba ehitatut korralikult hoida.
sest just nii on see tiominud ja ma tean seda. aga ma pole iial mõelnud selle peale niimoodi või üritanud-osanud sõnastada.
kuigi, ellujäämisinstinkt on mul väga tugev, nii et küllap ma jõuan selle ellujäämisega (ja selle juures mingite muude asjade kadumisega) kokku puutuda veelgi.