üleüldse ei tohi hommikud alata peavaluga.
huvitav, kas ma viimasel ajal olen unenägusid näinud ka või? igatahes mingit mälestust neist ei ole. kui ma kukun magama, siis magangi, kuni poeg voodist piiksatab, et tema tõuseb nüüd üles.
mina üritan siis oma viimase pooltunni võtta.
aga lõpuks peab ikka ärkama.
eile ostsin ma kohvikoore ära, nii et täna hommikul sai vähemalt kohvi. erinevalt eilsest.
ja kui nüüd kõik kulgeb plaanipäraselt, saan ma täna lõpuks uued load kätte ja mingid rattad alla. siis ma ei ole enam siia linna aheldatud.
vabadus liikuda annab hingegi vabadust.